Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, ko...
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reforma...
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vas...
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloo...
1) Nimeta Uusaja algus ja lõpp. Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge h...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
Varauusaeg. Varauusaja mõiste, selle erinevad kronoloogilised raamid. 1500 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda. Sattelzeit. 1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelis...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuva...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Sissejuhatus uusaega See järgneb keskajale ja läheb välja I MS-ni. Uusaja alguseks pakuvad ajaloolased neid sündmusi: 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastas Ameerika 1640 Inglise kodanlik revolutsioon 17.saj algus Madalmaade revolutsioon Ta probably küsib kt-s et milline variant tundub sulle neist loogiliseim? Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitali...
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
Keskaeg Ajalugu 7 klass Lyvian Albu Keskajast üldiselt Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5.sajandist kuni 15.sajandini. Keskaeg jagatakse kolmeks: Varakeskaeg (5.11. sajand), Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) ja Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) Keskaegne linn Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks ol...
Filosoofia KT'ks 1. Daoism/taoism - (kulg, sundimatu) - on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, selle looja on Lao Zi. 2. "Kulgemise väe raamat" -taoismi klassikaline tekst, mille autoriks peetakse Lao Zid. 3. Taiji märk - yin yang märk 4. Yin yang - must sümboliseerib yin'i, valge sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust. Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. 5. Makrobiootika - ehk elu pikendamise kunst. õigesti toitumine. Põhiidee on elada looduse rütmis. 6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koa...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Modernism Modernism · Prantsuse keeles moderne 'uudne', 'nüüdisaegne' · Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus...
Filosoofia ajalugu Antiikfilosoofia I Filosoofia ajalugu Filosoofia ajalugu jaotatakse perioodideks: Antiikfilosoofia Keskaja filosoofia Uusaja filosoofia Kaasaja filosoofia Maailmamõistmine Filosoofia kui maailmamõistmise viis Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maail...
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud al...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
1. RÜHM 1. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Euroopa keskaja kestuseks loe...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Keskaja filmid ja pillid Keskajast üldiselt Keskaeg on ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel (5. sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul...
Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseerita...
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
Keskmine kiviaeg Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks l...
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel...
UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63 30aastane I maailmasõda 7aasta...
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriid...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sa...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaup...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse...
Francis Bacon (22.01.1561 09.04.1626) Diana Algus Üldiselt Francis Bacon oli Inglise filosoof, esseist, riigimees, jurist, teadlane ja kirjanik. Ta oli nii Suurpitsati hoidja kui ka lordkantsler James I valitsuse ajal. Tema mõjuvõim püsis ka pärast tema surma läbi tema filosoofiliste teoste ning tänu tema välja pakutud teadusliku uurimise meetodi le, mida tunti ka kui Baconi meetodit. Perekond Bacon sündis Londonis Strandis York House'is Tema isa, sir Nicholas Bacon oli Elisabeth I valitsuse ajal Suurpitsati hoidja. Tema ema, Anne Cooke Bacon, oli oma aja üks haritumaid naisi, teadis viite keelt ning Anne'i isa oli tuntud humanist Anthony Cooke. Francise onu ema õe kaudu oli William Cecil, I Burghley parun. Haridus Tänu halvale tervisele lapsena sai Francis koduõpetust. 12aastasena läks ta õppima Trinity Ülikooli ning õppis seal kolm aastat. Õppetöö viidi läbi põhiliselt ladina keeles ning keskaegse õppekava järgi....
docstxt/.txt
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
Läane-Prantsusmaal olid loovid valjast kuplitega fassadid kaunistatud skulptuuridega Liivakivist. Voi maakivist ehitised. Citeaux oli tsisterslaste emaklooster, cluny oli ka kellegi emaklooster. Skulptuurid olid puust reljeefidel oli palju märke. Kristus alati keskel. Kui kirikus on mees kellel on võtmed käes on tegu pyha peetrusega. Pilte ja reljeefe tehti et vaesed saaksid näha ja tunda piibli lugusid nad ei osanud lugeda. Romaani stiilis eelistatakse ähvardavaid suseesid. Et inimesed usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk fresko. Sest neid maaliti märjale seinale. Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalise...
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.18 saj. 1) Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. 1453. sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. sest Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517. sest Algas Reformatsioon 1640. sest Inglismaal algas kodanlik revolutsioon mis lõpetas feodaal suhted inglismaal, alguse sai kapitalism. 17. saj algus, sest Paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid neile tähtsad sündmused. Minu jaoks on kõige loogilisem aasta 1517, sest see hõlmas kogu euroopat. 2) Uusajal toiminud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. Muudatused kaubanduses : Kujunes välja maailmakaubandus, tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Muudatused põllumajanduses : Lääne-euroopas kadus pärisorjus, Ida-euroopas vastupidi, talupojad pärisorjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkis...
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma k...
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
annaabi.ee 
