Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (L��ne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast �ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789�1799 Prantsusmaal. Selle k�igus kukutati Prantsusmaal kuningav �im ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest v� tsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsion��rid kui ka 20. sajandi totalitaarsed re�iimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud �helt poolt ees�igustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt j�uka kodanluse vahel olid teravad . Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja t��lised - moodustas rahvastikust 97%. Eba�nnestunud s�jad,
jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse revolutsiooni kui terviklikku sündmust, oleks loogilisem selle lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes järk-järgult revolutsioonilisuse valitsusorganeist ja suures osas ka valitsusprintsiipidest kaotas. 1794. aastal aga ei püüdnud võimule tulnud nn. termidoorlased ehk mõõdukamad jakobiinid ja "Soo" liikmed revolutsiooni otseselt lõpetada, vaid anda sellele teine
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%
Kõik kommentaarid