Prantsuse Revolutsioon (0)

Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (L��ne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast �ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789�1799 Prantsusmaal. Selle k�igus kukutati Prantsusmaal kuningav �im ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest v� tsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsion��rid kui ka 20. sajandi totalitaarsed re�iimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud �helt poolt ees�igustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt j�uka kodanluse vahel olid teravad . Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja t��lised - moodustas rahvastikust 97%. Eba�nnestunud s�jad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningav�im ning valgustusajastu ideed p�hjustasid riigis �ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on t�nap�eva uurijate arvates t�siseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle �le, kas seda saab v�tta � htse s�ndmusena v�i puudus selle "osade" vahel �ldse seos, veelgi enam aga algus- ja l�pudaatumite �le. Enamik Euroopa ajaloolasi on k�sitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille 'i vallutamisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte 'i v�imuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, �ksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus n� ukogude ja seet�ttu ka Ida-Euroopa ajalook�sitlustes t�histab revolutsiooni l�ppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. M�ned l��ne ajaloolased on ka v�lja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on j�tkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 1789�1799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' v�ttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises k�sitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka N�ukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" j�eti m�istagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. K�sitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu l� htub selle s�ndmustest, k�is pidev v�imuv�itlus ning esile t�usid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seet�ttu ei saa selle iseloomu ilmselt �heselt hinnata; k�ige �ldistavamalt v�ib � elda , et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 1794�1799 �ha m��dukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni v�itnud, et 1799.-ks v�i hiljemalt 1804. aastaks j� udsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul t�htsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused j�id suurelt osalt p� sima ka Louis XVIII restauratsiooni j�rel. Kahtlemata oli tegu s�ndmusega, mille olulisust Euroopa ajaloos on raske �le hinnata, kuigi selle kaalukus v�ib olla teatud m��ral hilisemate ajaloolaste t��des fabritseeritud. M�rgina on Prantsuse revolutsioon Euroopa varauusaja l�petajaks ning t�elise uusaja alguseks.