Roosiga. Nad said tütre nimega Kristiina Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966)
1954 1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995)
osad, Leedu ning suurema osa Valgevenest ja Ukrainast. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. 3 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Uusaeg I. Ajalooõpik 8.klassile l.k, 2003 2. http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm l.k, l.a 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II l.k, l.a 4
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15
Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad Harulisest puupulgast karjused Puupulkadest härjad Kõrkjatest ja lugadest mänguasjad Niisketes kohtade...
aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993.aastal loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik.2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline
paremal, nagu Jumal aitab meil õieti näha, püüdkem lõpetada tööd milles me oleme; et siduda kinni rahvuse haavad...". . Kasutatud Kirjandus: http://www.whitehouse.gov/history/presidents/al16.html http://www.tpl.edu.ee/index.php?1,0,1108043038 EE nr.5 Tallinn Kirjastus "Valgus" 1990 lk. 571-572 UUSAEG: Õpik 8. Klassile II osa Autorid: Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf- Mihkel Klaassen, Allan Estenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Tallinn Kirjastus "Avita" 2003 lk. 34-35 Kasutatud Pildid http://www.whitehouse.gov/history/presidents/al16.html A ja O Taskuteatmik 2003 Tallin "Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2002 lk. 265 Pildid
peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid. Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti, inglise,saksa, soome, leedu, poola,ungari, slovaki, bulgaaria, norra, prantsuse, taani, hispaania, portugali ja itaalia keelde. Oli Helsingi Ülikooli audoktor ja Soome Kirjanike Liidu auliige. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. 2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljpaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. 2013
,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsust...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris
infot ka tema mitte väga sõbralikust ja karmist iseloomust. Bismarck on silmapaistev poliitik ning edukas riigikantsler. Väga huvitav oli seegi, et Bismarckil on ka väike seos Eestiga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1985., Tallinn:Valgus, 1. köide, lk 558. 2. Laur, M., Tannberg, T., 2009., Inimene, ühiskond, kultuur. Uusaeg. III osa, Rahvuslus ja rahvusriikide teke. Avita. Lk 130-131. 3. Tannberg, T., Laur, M., Klaassen, O., Espenberg, A., Jullinen, T., Abiline, S., Uusaeg, õpik 8. Klassile. II osa, Saksamaa. Avita. Lk 20-23. 4. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. 2007., Tallinn: Tea, 1. köide, lk 102. INTERNETI ALLIKAD 1. Wikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck 2. Tsitaatide kogu: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/otto_von_bismarck 3. Pildid: http://www.google.ee/search?q=otto%20von%20bismarck&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&hl=et&tab=wi&biw=1280&bih=850
surma 1897. aastal suutis Otto kord Wilhelm II-ga väga pinnapealselt ära leppida. Samuti suutis ta veel korraldada skandaali selle pärast, et Riigipäeva enamus oli Bismarckile sünnipäevaõnnitluse saatmise vastu. Bismarcki sõnul oli see täielikus vastuolus kõigi Saksamaa vürstide ning rahvaste soovidega. 30. juulil 1898 Otto von Bismarck suri. KASUTATUD KIRJANDUS: · Tõnu Tammberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg. II osa" · Lothar Gall ,,Bismarck" · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. köide
Prantsusmaalt. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda aga riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.htm et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV ,,Uusaeg I. Ajaloo õpik 8. klassile ". Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline. Kolmas, ümbertöötatud trükk. Lk 12-15
lisandunud hulgaliselt värvatuid. Kui oldi 1698. aasta septembris sõjaretkelt tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu, sest 4 Nikolai Pavlenko, "Peeter I Aasiast Euroopasse", Tallinn 2003, kirjastus Kunst, lk 17 5 Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" lk 46 6 tsaaril oli kindel soov Venemaal Lääne-Euroopa kombed juurutada. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Nagu teada tegi Peeter väga palju reforme, et Venemaad siduda ja sarnastada ülejäänud maailmaga. Peeter I reformide peamiseks taganttõukajaks sai 1700. aastal alanud Põhjasõda, mis algas Venemaale kaotusega ja seega pidi tsaar midagi ette
tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross) 4 2. LOOMING 2.1. Luule 2.1.1. Luule iseloomustus Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina. Kross kirjutas enamasti oma luuletused tulevikust. Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud tollal olemas (J. Kross, 2005). Krossi luuletused olid allegoorilised ja iroonilised. Kross on eesti üks meisterlikumaid riimijaid
png http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/watteau/pildileht/pilt1.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/rokokoo_prantsuse/pildileht/pilt2.html http://everynote.com/goods.comp/Daquin.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Rameau_par_Aved.jpg Kirjandus. Pilvi Blankin-Salmin, Aleksander Salmin ,,Mood läbi aegade", Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998, lk 120-128. Tõnu annberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Uusaeg" õpik 8. klassile, I osa, Avita, lk 70, 71. Inna Tarmak ,,Peeglike, peeglike seina peal", ,,Valgus" Tallinn 1976, lk 8.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunsti...
..............................................................................................16 · Muusika.................................................................................................17 Tarti Kivilinna Gümnaasium Teadus ja kultuur uusaja I perioodil Referaat Koostaja:Nika Davõdk Juhendaja:Piia Jullinen Tartu 2009 Kasutatud kirjandus Uusaeg I osa (õpik 8. klassile) Eneke Kunstiraamat noortele Kultuurilugu II Uusaeg 2 Rõivas & mood arengulugu http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja
11 Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Andrei Fjodorov Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 12 Lähiajalugu XII klass Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Einar Värä Uusaeg õpik 8. klassile II osa Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf- Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Õpilase AJALOO-entsüklopeedia Illustreeritud laste-entsüklopeedia Dorling Kindersley 13
ajaks püsima. Küll aga jäid jõusse revolutsiooni käigus seadustatud ühiskonna arengut soodustavad muudatused. Lõpptulemusena võib märkida seda, et revolutsioon on avaldanud mõju mitte ainult prantsuse ühiskonnale, vaid kogu maailmale. Vaatamata sellele, et Bourbonide absolutism asendus Napoleoni ainuvalitsemisega, olid revolutsiooni poolt valla päästetud protsessid pöördumatud. Kasutatud kirjandus: 1)Tanneberg, T; Laur, M; Tarkiainen, Ü; Klaassen, O; Espenberg, A; Abiline, S; Jullinen, T ,,Uusaeg 8. klassile" 2)Espenberg, A; Liitoja, Ü; Rosenberg, T; Siiroja, M; Tannberg, T; Vahtre, L; Värä, E ,,Uusaeg 3" 3)www.kooliabi.ee 4)www.hummuli.ee 5)www.ektv.ee 6)www.ria.ee 7)www.estonica.org
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa......................................................................................................................................................
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa .............................................................................
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
