Plii ja elavhõbe Eesti atmosfääris Plii ja elavhõbe on raskemetallid, mis suurtes kogustes võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (depressioonist närvisüsteemi haigusteni). Neid aineid satub loodusesse peamiselt erinevate tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda teedest mitmekümne meetri kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud. Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kol...
Geofüüsika Uuringute Ajakiri kirjutas selle kohta, et heelium on tekkinud sügaval kaljude sees ja ta pole jõudnud sealt veel aurustuda. Kuigi kaljude vanuseks peetakse 1 mrd aastat, võimaldab siiski nende suur heeliumi koguse säilumine anda vanuseks ainult aastatuhandeid. (10) 5 Radoon (Rn-222) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani (U-238) lagunemisel stabiilseks pliiks (Pb-206). Kuigi radooni poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast inimese hingatavasse õhku tungida. Seal laguneb radoon edasi järgmisteks elementideks: poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium- 214, plii-210, vismut-210 ning poloonium-210. Kulub üle 22 aasta, enne kui radooni tütarisotoobid lõpuks stabiilseks pliiks lagunevad
tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul. 30. Millised on alternatiivkütused? Looduslik gaas ja vedelgaas, alkoholid (etanool), taimeõlid (rapsiõli)
Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust. Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Looduslikud radioaktiivsed isotoobid on kaaliumil, raadiumil, radoonil, tooriumil ja uraanil. Tuumareaktsioonide tagajärjel tekib uraani jagunemise jada, mis sisaldab väga radioaktiivseid vaheastmeid, mis lõpuks muutuvad stabiilseks pliiks. 10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust. Maakoor (Maa 15-70 km paksune tahke välimine osa), ülemised ca 4km on tavaliselt settekivimid, seejärel kuni 25km sügavuseni tarde ja moondekivimid ja kuni 70km sügavuseni basaldikiht. Maakoor on kõige õhem ookeanite põhjas. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks (ulatub 2900 km sügavuseni). Tuum jaguneb kaheks sise- ja välistuum piiriga 5100 km sügavuses.
........................................................................................................14 6.VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitus-materjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon
eelkäija), et toota toorainet tuumapommide jaoks. Hilisematel kümnenditel töötas Sillamäe tehas sisseveetaval toorainel. 13 Radoon Radoon (Rn 222) on radioaktiivne looduslik, värvitu ja lõhnatu inertgaas, mis ei osale keemilistes reaktsioonides ja emiteerib lagunemisel ioniseerivat alfa-kiirgust. Radoon on üks vahelüli loodusliku uraani (U 238) lagunemisel stabiilseks pliiks. Radooni tütarisotoopid on metalliioonid ja kinnituvad õhus lenduvate tolmuosakeste külge või mitmesugustele pindadele (seinad, kardinad jne) ning emiteerivad kas alfa- või beeta- kiirgust. Kuna uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, siis leidub kõikjal ka radooni. Looduslikest allikatest saadavast aastasest kiirgusdoosist (umbes 2,4 mSv) annab radoon ligi poole. lfa-kiirgus neeldub mõne sentimeetri paksuses õhukihis
ümbritsevas keskkonnas üks eksisteerivatest ioniseeriva kiirguse allikatest, mis kujutab eluorganismidele, sealhulgas inimestele, suurt ohtu. Radioaktiivsetele ainetele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest uuteks radioaktiivseteks või stabiilseteks aineteks eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Normaaltingimustel annab radoon üle poole elanikkonna poolt saadavast kiirgudoosist. [ 6 ] Radoon on üks vahelüli looduslikku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, samuti ka kõikides mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub kõikjal ka radooni.Õhu loomulik nõrk radioaktiivne foon tuleneb peamiselt radoonisisaldusest.[ 7 lk 3] 1.1. Radooni omadused Radoon on värvusetu, lõhnatu ja äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline üheaatomiline lihtaine. Radooni aatomnumber on 86, mis on võrdne ka elektronide arvuga, aatommass
(aku laetud) (aku tühi) Aku tühjenemisel pliioksiid Pb ( + ) O 2 muutub pliisulfaadiks Pb ( + ) SO 4 , aga puhas plii Pb ( -) oksüdeerub pliisulfaadiks Pb ( -) SO 4 . Selles reaktsioonis kulutatakse väävelhapet ja tekib vesi ning elektrolüüdi tihedus väheneb. Laadimisel toimub vastupidine protsess: Pb ( + ) SO 4 muutub Pb ( + ) O 2 , Pb ( -) SO 4 muutub metalliliseks pliiks Pb. Selle reaktsiooni käigus kulutatakse vett ja tekib väävelhape ning elektrolüüdi tihedus kasvab. Keskmine tööpinge akuelemendil on 2 V, laadimisel kasvab see 2,7...2,8V. Tühjenemisel langeb pinge 1,7 V-ni. Happeakude isetühjenemine moodustab 1...1,5% ööpäevas. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 14 / 26
toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. Otsene äge asbesti toime põhjustab nahaärritust, kuid palju tõsisemad on pikaajalised tagajärjed, nagu kopsuvähk ja asbestoos. Asbestile lisab ohtlikkust aine kumuleerumine. Haigus areneb ka pärast seda, kui kokkupuude asbestitolmuga on lõppenud. Radoon- lõhnatu, maitsetu ja värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites. See on üks vaheprodukt uraani lagunemisel ja muutumisel pliiks. Siseõhku tungib radoon enamasti hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Mõju tervisele Seotuna õhus leiduvate tahkete osakestega satuvad radooni tütarisotoobid hingamisteedesse ning võivad põhjustada kopsuvähki ja leukeemiat. Suitsetajate risk haigestuda vähki on 20 korda suurem kui mittesuitsetajatel, kuna nad hingavad suitsetades sisse rohkem tahkeid osakesi. Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteained: Osoon (O3) on ärritava toimega gaas
Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust. Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt: Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks, väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O. seega tühjenemisel elektrolüüdi tihedus väheneb (läheneb 1-le, vee tihedusele). Aku laadimisel muutub pliisulfaat PbSO4 positiivsetel plaatidel uuesti pliioksiidiks PbO2 ja negatiivsetel urbseks pliiks Pb, happejääk SO4 ühineb veega H2O. Laadimisel tekib H2SO4, järelikult elektrolüüdi tihedus suureneb. Kui nüüd laadimist jätkata, algab vee elektrolüüs, vesi laguneb vesinikuks ja hapnikuks. Akude rikked 1. Plaatide sulfateerumine Sulfateerumisel kattuvad plaadid jämedate pliisulfaadi kristallidega. Pliisulfaat juhib halvasti voolu ja takistab elektrolüüdi pääsu aktiivaine pooridesse. Sulfateerumise tunnused: · Pinge ja temperatuuri kiire tõus laadimisel
., t, 14 g/cm3, sest reaktsiooni käigul väävelhappe hulk väheneb, vee hulk aga suureneb, Aku laadimisel (alalisvooluga) muutub positiivsete plaa- tide aktiivaine järk-järgult jälle pliioksiidiks ja negatiiv- sete plaatide oma -- urbseks pliiks. Seejuures tõuseb ele- mendi pinge 2,2 ... 2,4 voldini ning elektrolüüdi tihedus saavutab 1,27., .1,28 g/cm3. Edasine laadimine ei salvesta energiat, vaid lagundab elektrolüüdis olevat vett hapni- kuks ja vesinikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
