Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega.
võimalik taasintegreerida ühiskonda (Paavel 2003: 20) Pigem rehabiliteeritavad isikud, keda professionaalse sekkumisega on tõenäoliselt võimalik taasintegreerida ühiskonda. (Ibid.) Pigem rehabiliteerimatud isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on vähetõenäoline. (Ibid.) Rehabiliteerimatud isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on ilmselt võimatu. (Ibid.) Asutused : Ööpäevaringne spetsialiseerunud asutus spetsiifiliste tunnustega (ennekõike sõltuvushäired, kusjuures võimalik, et eraldi alkoholi ja narkosõltuvusega inimestele) isikute ravile ja rehabiliteerimisele spetsialiseerunud asutus. (Paavel 2003: 28) Hooldekodu (koloonia) funktsiooniks on pidevat kõrvalabi vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; hädavajaliku hoolduse tagamine; suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard;
taasintegreerida ühiskonda (Paavel 2003: 20) Pigem rehabiliteeritavad isikud, keda professionaalse sekkumisega on tõenäoliselt võimalik taasintegreerida ühiskonda. (Ibid.) Pigem rehabiliteerimatud isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on vähetõenäoline. (Ibid.) Rehabiliteerimatud isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on ilmselt võimatu. (Ibid.) 2.2 Asutused Ööpäevaringne spetsialiseerunud asutus spetsiifiliste tunnustega (ennekõike sõltuvushäired, kusjuures võimalik, et eraldi alkoholi ja narkosõltuvusega inimestele) isikute ravile ja rehabiliteerimisele spetsialiseerunud asutus. (Paavel 2003: 28) Hooldekodu (koloonia) funktsiooniks on pidevat kõrvalabi vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: 1) paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; 2) hädavajaliku hoolduse tagamine; 3) suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard;
tundetus ja tühjustunne Bipolaarne meeleoluhäire (DSM-V) - Bipolaarne I vähemalt 1 mania episood psühhoosiga, kestus vähemalt 7p - Bipolaarne II hüpomania, vähealt 4p + depressiooni episood vähemalt 2 nädalat o Algab tüüpiliselt depressiooni episoodiga, võib esineda ka mitu enne hüpomania või mania perioodi o Maania episoodile võivad lisaks depressioonile eelneda ka ärevus, söömis ja sõltuvushäired - Algavad tihti noores eas ja seetõttu ei panda tähele - Naistele omasem kiire meeleolude vaheldumine 4 või rohkem episoodi aastas Tsüklotüümia - Vähemalt 2 a kestnud arvukaid hüpomania ja depressiooni sümptomeid, mis ei vasta kummagi häire kriteeriumitele - Sümptomite vaba periood ei ületa 2 kuud - 0,4% elanikkonnast Bipolaarsuse levimus - Elu jooksul 2-6% elanikkonnast - Ülimalt heterogeenne grupp
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
· julgustada ohvreid, annab teavet ja selgitab võimalusi · võtab ühendust ohvritele asjakohase kogukonnateenuste pakkujatega , sealhulgas partnerite väärkohtlemise varjupaikadega · juhendab ohvreid regulaarselt tervishoiuteenuseid kasutama Naistevastane vägivald omab nii lühi kui ka pikaajalist mõju nende füüsilisele ja vaimsele heaolule. Väärkohtlemise ohvritel on palju tõenäolisemalt halb tervis, kroonilise valu probleemid, sõltuvushäired, rasked rasedused, depressiooni ja enesetapukatseid (Plichta, 1992). Vägivalla komitee (2004) on soovitanud kasutada RADAR metoodikat arstidele: R rutiinselt testida ;A alati küsida; D, dokumenteerida vastused, A hinnata ohutust ja letaalsust; ja R, reageerida . Hinnang peaks sisaldama järgmist: 1. Praegune PV: (1) uurida ohvri turvalisust- ähvardamist tapmisega, relvadega ähvardamist ja/või selle ajalugu või jälitamine, (2) suitsidiaalsust ja mõrva kavatsusi; ja
ei taha. Paistab meelega aeglaselt või kehvasti töötavat ülesannetes mida ta teha ei taha. Protesteerib alusetult, et teised temalt liiga palju nõuavad. Jätab kohustused täitmata, väites, et unustas. Usub, et ta teeb palju paremat tööd kui teised arvavad. Paneb pahaks teiste ettepanekuid selle kohta, kuidas tulemusrikkamalt töötada. Nurjab teiste jõupingutused, jättes oma osa tegemata. Kritiseerib või põlastab alusetult autoriteete või ülemusi. Sõltuvushäired Kaks gruppi häireid: Psühhoaktiivse aine kasutamisega seotud häired (kuritarvitamine ja sõltuvus) Psühhoaktiivse aine kasutamise tagajärjel tekkinud häired (võõrutussündroom, deliirium, mäluhäired, ärevushäired, psühhoos, unehäired, seksuaalfunktsioonhäired, meeleoluhäired, dementsus) Sõltlase elureegliks vältida valu ja otsida mõnu- toimib, kui ainult lühiajalises perspektiivis. Füüsiline sõltuvus:
Mõne ATHga lapse üliaktiivne käitumine väheneb teismeeas. Samas muutub tähelepanematus põhikooli lõpus sageli veel häirivamaks – siis peab õpilane toime tulema oma koduste ülesannetega ja tegema keerulisi projekte. Osadel ATHga lastest ei ole täiskasvanueas mingeid ATH sümptomeid, teistel kaob osa sümptomeid. Mõne inimese sümptomid ei muutu lapseeast täiskasvanueani üldse. Mõnel arenevad ATHst lähtuvalt teised probleemid nagu sõltuvushäired, depressioon, halb õppeedukus või madal enesehinnang. On teada, et vanemaks saades on ATHga lastel ja teismelistel suurem oht kuritarvitada narkootikume või alkoholi. Sageli hakkavad nad väga noorelt suitsetama ning neil on kaks korda suurem tõenäosus jääda nikotiinist sõltuvusse. Ilma õige ravita võib lapsena alanud häire mõjutada toimetulekut edasises elus. Kui häirega kohaselt tegeleda, võivad teatud sellele häirele omased jooned elus hoopis kasuks tulla.
stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid - Ajavahe sarrustus : tagasiside kindla ajatagant- täpne teadmine, millal saan kinnituse - Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant - Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. A.Bandura sotsiaalse õppimisteooria - uurib sotsiokultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele - kuulus katse nukk Bobo'ga : uuris käitumist o I isik ise; II film; III multikas; IV sõbralik; V mitte midagi o III agressiivsem; V jäi maha, agressiivsus puudub , ka IV nulli lähedane agressiivsus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov TERAAPIAD Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1TERAAPIAD........................................................................................................... 3 1.Terviku teraapia, Anesi ultraheli teraapia.........................................................5 2.Individuaalne psühhoteraapia, holistiline psühhoteraapia...............................5 3.Hüpnoteraapia.................................................................................................. 7 4.Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia....................................................8 ...
kasutamisvõimalused praktikas. • Elukeskkonna korraldus määrab oluliselt inimese psühhosotsiaalse heaolu ja tema tervisliku seisundi. • Tervise säilitamiseks ja parandamiseks on vaja korraldada töö- ja elukeskkond nii, et vähendada või kõrvaldada keskkonnast tulenevate füüsikaliste (müra, kiirgus jne), keemiliste (keskkonnareostus) ja bioloogiliste (nakkushaiguste levik jne) ning sotsiaalsete ja psühhosotsiaalsete (stress, tõrjutus, sõltuvushäired jms) ohutegurite kahjulikku toimet. • Elukeskkonnas võivad ohutegurid meid mõjutada nii otseselt kui kaudselt, eelkõige õhu, vee ja toidu kaudu. Keskkond ja tervis • Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. • Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega
Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed ja käitumishäired, sõltuvushäired Haigused ja häired on individuaalsus, erivajadus (sh sõltuvus). Vaimupuue *intellektuaalne mahajäämus + 2 kaasnevat toimetulekupiirangut (suhtlus, enese eest hoolitsemine, sots oskused, enesejuhtimine, ohutuse tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus) *kerge (mild) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34 *sügav (profound) IQ alla 20
aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart Neuropsühho uurimisalad Alzheimer, ajutraumad, insult, Tourettei sündroom, sõltuvushäired, hulgiskleroos, arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus Keskkond – füüsilised ja bioloogilised tegurid koos keemiliste interaktioonidega mis mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud
Kontrollima moonutatud automaatmõtete poolt ja vastu argumente. Asendama automaatsed seletused reaalsemate tõlgendustega. Õppima identifitseerima ja muutma ebaotstarbekaid veendumusi, mis soodustavad kogemuste moonutamist. Kognitiivse teraapia rakendamine Näited: Viha juhtimine Abieluprobleemid Söömishäired Sõltuvushäired Erinevad lapseea raskused KKT olemus KKT lähtub keskkonna, käitumise ja indiviidi vastastikustest mõlemapoolsetest mõjudest KÄITUMINE KESKKOND INDIVIID KKT kriitika Põhiline kriitika KKT kohta ütleb, et see pole piisavalt individualiseeritud ega paindlik meetod. Vastuseisu tekitab ka asjaolu, et KKT-d peetakse ravimitele alternatiivseks lahenduseks.
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
psühholoogias, neuropsühholoogias ja empiirilistes uurimustes. 2. Psühholoogilise nõustamise ja juhtimisvõimekuse kontrolli sidumise vajadus. Alates 2011. aasta jaanuarist kehtima hakkava korra kohaselt rakendub peatatud juhtimisõigusega esmase juhiloa omanike rehabiliteeriv psühholoogiline nõustamine. Tagamaks maksimaalset efektiivsust, tuleb enne psühholoogilist nõustamist filtreerida isikud, kellel esineb alkoholism või muud sõltuvushäired ning rakendada neile esmalt võõrutusravi (lähtuvalt hälbe iseloomust) ning alles seejärel võib lubada isikud kõnealusele nõustamisele. Vastasel korral võib nõustamine osutuda kasutuks ning sellest võivad tuleneda kohatud kahtlused nõustamise madala kvaliteedi ning efektiivsuse suhtes. Sellisel kahetsusväärsel juhul poleks nõustamise ebaõnnestumise põhjuseks mitte nõustajate halb töö, vaid ravi vajavate sõltuvushäiretega isikute sattumine nõustamisse. 3
(Buhrmester, et al 1988):interaktsioonide ja suhete algatamine; isiklike õiguste eest seismine; eneseavamine; teiste emotsionaalne toetamine; interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Sotsiaalsed oskused • Sotsiaalsed oskused on igasugused võtted, mida me kasutame suhtlemiseks või interaktsiooniks teiste inimestega – nii verbaalsed, mitteverbaalsed, žestid, kehakeel ning meie individuaalne välimus. • On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired (sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba. - sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus. - Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
kinnine ajutrauma) – planeerimine, strateegiad, täidesaatvad funktsioonid (executive function) • emotionaalne labiilsus • patiendid DFK kahjustusega – mäluhäired – võivad olla apaatsed – premeerimissüsteem – isiksuse muutused • sõltuvushäired – abulia-puudub tegutsemissoov (skisofreeniale sarnane) • Ventromediaalne osa (B 25,32): hinnang emotsioonidele ja aistingutele PFK piirkonnad 2: • Eesmine tsingula piirkond: tähelepanu fokusseerimine (ka oma mõtetele) Orbito-frontaalne (B11-14)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
