Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö kava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uurimisküsimus, internet, peatükki, hüpotees, pange, aktuaalsus, leiate, juhendaja, loend, allikaid, ajakirjad, algdokumendid, allikatega, olulisemat, nimetust, loetelu, uurimust, piisab, ankeet, intervjuu, vaatlus, millisteks, teiepoolne, variandis......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja jälgib töö valmimist ning suunab autorit töö vormistamisel. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase juhendamisest, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpetajal on juhendatavate tööde piirarv täis. Töö algusfaasis kooskõlastab õpilane juhendajaga töö esialgse kava ning edaspidi esitab selle
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
TEADUSUURIMUSE TÜÜPILISED ETAPID 1. Tutvumisetapp · Teemavaldkonna valik. Kirjandus, meedia, ajalugu, majandus, kultuur, loodus, keskkond, tervis, tehnoloogia · Teemaga tutvumine ja selle piiritlemine uurimusülesande formuleerimine olemasoleva informatsiooniga tutvumine Temaatika valik: Teem PEAB tegijat huvitama Teema aktuaalsus, originaalsus Probleemi olemasolu Materjali ja vahendite kättesaadavus Taustamaterjali olemasolu, kättesaadavus Uurimismaterjali kogumine võimalikkus ajaressurss Võib ise õpetajale pakkuda Oma võimed ja huvid Isiklikud motiivid oma perekonnaga, hobidega seotud Ühiskondlikud soov lahendada mingit ühiskondliku või halduslikku või poliitilisi probleeme Teema konkreetsus ja piiritletus
võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul peaks juhendaja aitama teemat piiritleda, kirjutamisprotsessi kestel tagasisidet andma ning noort uurijat suunama. Kuid õpilane kui uurimistöö autor peab selle töö, mis on talle jõukohane, siiski ise ära tegema. 4. Tekstidega tutvumine, märkmete tegemine. Kirjutama hakates ei pea kramplikult järgima läbi loetud alustekstide ülesehitust. Igal kirjutajal sünnivad töö käigus uued ideed, nähakse uusi seoseid, tekib ettekujutis, kuidas tööalgusjärguskirjapandut peaks parandama
................................................................................ 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk .......................................................................................................
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist mudel, kuidas majandusvabadus mõjutab riigi demokratiseerumist Näide kausaalmudelist varajane Michigani hääletuskäitumise mudel Näide teoreetilisest mudelist sotsiaalne liikumine kui organisatsioon Hüpotees Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed. Enamasti on hüpotees formuleeritud: Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem / madalam / suurem / väiksem... on teine muutuja. Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Uurimistöö etapid: uurimisdisain
teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid • Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist Näide teoreetilisest mudelist Näide teoreetilisest mudelist Hüpotees • Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide võimuutujate vahel on teatud tüüpi seosed. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja. – Nt. Mida kõrgem on kodaniku haridustase, seda suurema tõenäosusega ta osaleb valimistel. – Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
Teemat saab ka valida vesteldes teiste inimestega, asjatundjatega, kirjanduse lugemise abil. (2004: 6566) Selleks et valida hea teema, tuleks: 1) kindlaks teha, kas teema on huvipakkuv, sest uurimuse läbiviimine võtab kaua aega, 2) mõelda, kas teema on oma teadusalale sobiv, selleks et suunata seda oma teadusala seisukohtadele, 3) vaadata, kas teema on õpetlik ja ühiskondliku või teadusliku tähtsusega, 4) leida sobiv juhendaja, 5) välja uurida, kas teema kohta on piisavalt informatsiooni ja kas uurimus on teostatav, 6) vältida, et teema on liiga piirav või tühine, et ei saaks oma loomingulisust näidata. (2004: 7174) Kui teema on valitud, siis tuleb seda tavaliselt piiritleda selleks, et väljaspoolne lugeja mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on
................................................................................................................................ 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................................... 4. Teema valik.................................................................................................................................................... 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed.................
mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jms näitmaterjali kogumine; kirjalik või suuline küsitlus jne. Õpilasuurimuse maht on soovitavalt 30-35 lehekülge. Õpilane, toetudes juhendaja soovitustele, otsib teemakohase kirjanduse ja muud allikad, analüüsib uurimismaterjali sisuliselt, annab töö valmimisest aru juhendajale, vastutab töös esinevate andmete, tsitaatide jms õigsuse eest, vormistab töö nõuetekohaselt (arvutil), kaitseb uurimust lõpueksamil komisjoni ees. Uurimistöö juhend on kooli kodulehel – www.mg.edu.ee. 5 2 Referaadi koostamine 2.1 Referaadi esialgne kavandamine
............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. .................
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST Vastavalt Loo Keskkooli õppekavale on iga 11. klassi õpilane kohustatud tegema uurimistöö. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Töö kirjutamine annab võimaluse uurida konkreetset probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda ning märgata ja luua seoseid. Uurimistöö edukaks sooritamiseks on õpilasel vaja teada, kuidas tööd koostada, millised nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta. Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin
Määrates valimi mahtu, tahetakse vältida liiga väikese valimi võtmist, mille korral hinnang oleks liiga ebatäpne ja ei omaks väärtust. Samavõrd tahetakse vältida valimit, mis on liiga suur, sest see raiskaks väärtuslikke ressursse. Seetõttu on valimimahtude täpne määramine tähtis, kuid võib olla üsna keeruline ja vajada mitmetel juhtudel statistikute abi (valimi mahu kalkulaator). HÜPOTEESID Hüpotees on üldkogumi kohta tehtud oletus. · sisukas hüpotees (H1): oletus kehtib · nullhüpotees (H0): oletus ei kehti Nullhüpoteesi ei tõestata, vaid selle juurde jäädakse, kuna nullhüpotees on teoreetiline abivahend, mis tegelikkuses niikuinii ei kehti. Hüpoteesi võib sõnastada: · võrdlushüpoteesina (võrreldakse tunnuseid) · seosehüpoteesina (seostatakse uuritavaid tunnuseid) Põhimõisted hüpoteeside testimisel: · Olulisustõenäosus (p-value) on eksimuse tõenäosus sisuka hüpoteesi eelistamisel.
..........12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus..................
Eeldus: Audi on auto Eeldus: Kõikidel autodel on mootor Järeldus: Audil on mootor Ei anna/loo uusi teadmisi Abduktsioon – järeldustest parima selgituseni. Ootamatust leiust usutava ja tähendusrikka algteooria leidmine. /parima valimine Viib harva lõpliku tõeni! Ühelt faktikogumilt teise järeldamine, mitte sarnaselt sarnasele Milline meetod valida andmete kogumiseks? • Fenomeni olemus Hästi mõõdetav – kvantitatiivne Mittemõõdetav ega jälgitav - kvalitatiivne • Uurimisküsimus Kuidas? – kvalitatiivne Kui palju? – kvantitatiivne • Eesmärk Testida teooriat – kvantitatiivne Luua uut teooriat – kvalitatiivne (Vafidis, 2007) Sügavutiminev detailne kirjeldus – kvalitatiivne Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne • Valim Suur (üle 100) – kvantitatiivne Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne Kvalitatiivne vs kvantitatiivne Kvalitatiivne – uurib sügavalt ja detailselt.
III trimestril Uurimisküsimused on lühikesed ja sisutihedad küsimuse vormis esitatud laused. N: Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid küsimustele: Kui suurel hulgal III trimestri rasedatest esineb kõrvetisi? Kas kõrvetisi kogevatel rasedatel õnnestub neid leevendada antatsiididega? 1) Hüpoteesid väited kahe või enama muutuja vahelise oletatava seose kohta mingil populatsioonil. Hüpotees on sõnastatud ennustusena; uurija peab hüpoteesi kas kinnitama või ümber lükkama. Hüpoteesi testimise eesmärgiks on teadmiste üldistamine. Üldistamine tähendab teoreetikute poolt esitatud, varasemates uurimustes avaldatud või praktikas täheldatud teoreetiliste väidete või seoste testimist. N: Käesolevas uurimistöös on hüpoteesiks: Vähemalt 50% Tartu Naistekliinikus arvel olevatest III trimestri rasedatest on kogenud kõrvetisi.
20.09.2011 Uurija · Uurimisprotsess kui sotsiaalne protsess sõltub palju uurija poolt teostavatest otsustest Uurimisküsimus · Uurijat nähakse kvalifitseeritud käsitöömeistrina, kes peab olema suuteline ümbrusega vastastikku kontaktis olema (Cassel and Symon 1995) Milleks uurida Uurimisküsimuse leidmine · Uued teadmised looduse, inimese ja · Probleem ettevõttes
Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. 1 2.1. Juhendaja: a) aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi; b) aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; c) annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; d) konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; e) korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel; f) kontrollib töö valmimist osade kaupa; g) suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist; h) hindab õpilase töö protsessi vastava hindamisjuhendi alusel ning paneb õpilasele
Kvantitatiivne uurimus (küsitlused, loendamised, vaatlused) Praktiline töö (millegi valmistamine oma kätega ) (kirjutad tegevuskava 6-7lk) 9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on:
koostada süsteemne ülevaade valitud vaatepunktist lähtudes; leida seos tegurite vahel; selgitada välja põhjused, mõju, mõjutavad tegurid; luua (analüüsi-, hindamis- vms) mudel, hinnata millegi toimivust, tõhusust jne. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE 2.1. Uurimistöö juhendamine Õpilane valib juhendaja vastavalt teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. Juhendaja kinnitab oma nõusolekut allkirjaga. Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui õpetajal õigus koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja direktsioonile vastavasisulise kirjaliku avalduse, mille vaatavad läbi ainetevaheline uurimistööde komisjon ning direktsiooni esindaja. Reeglina on uurimistöö juhendajaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja. Juhul, kui õpilane
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
tegemist plagiaadiga. Ainetöö maht on tavaliselt 15-20 lehekülge, aga täpsed nõuded töö tee- ma, mahu, ülesehituse ning hindamiskriteeriumide kohta määrab aineõpetaja. Töö vormistami- sel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Ainetöö esitatakse paberkandjal kiirköitjasse köidetu- na. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Töö faili nimi peab sisaldama töö esitaja nime ja rühma tähist (perenimi_eesnimi_rühmatähis). Kursusetöö / uurimistöö on juhendaja suunamisel kirjutatav õpilase iseseisev teaduslikku laadi kirjalik töö, kus õpilane süstematiseerib olemasolevaid fakte ja mõisteid, loob seoseid ja esitab käsitletava probleemi järeldusi ja ettepanekuid. Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle 4 saavutamise teed ja võtted, vaieldavad seisukohad, töö teostaja oma arvamus nende käsitlemi- sel jne
Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
Millised aspektid jäid uurimata või vajavad edasist tööd? (lk 35) Ilmselt peaksin läbi töötama kõik siintoodud küsimused, et uuringu olulisus ja mõttekus kindlustada. Soovitud uurimisvaldkonna mõistmisel läbi kontekstuaalse arvustuse võib eristada kahte silmnähtavat faasi: 1) Algsed uuringud, loomaks uurimisettepaneku põhjendusi ning rakendatavust, pakkumaks taustateavet ning aitamaks uurimisettepaneku fookusesse seadmist. Antud uuringutest kogunevaid asjakohaseid viiteid ja allikaid saab kokku koguda bibliograafiasse ja/ või mitte- tekstiliste allikmaterjalide kogusse. 2) Antud viidete/ allikate kasutamine, et luua oma uurimistöö kriitiline arvustus, mis viib kindla uurimisküsimuse tuvastamiseni ning veenva argumendi väljatöötamiseni. 1. faas ehk algsed uuringud aitavad: * välja töötada uurimisettepaneku põhjenduse * koguda taustteavet uurimisteema kohta, defineerida põhimõisteid ning esile kutsuda välist tagasisidet
3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega. Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s.t mõtlemiskontekstide avamine (Teie töö teoreetiline taust, raamistik) ning vajadusel sellega seoses antud probleemi uurimisseisust üldse; töö tervikstruktuuri lühitutvustus. Soovi korral võite sissejuhatuse lõpus tänu avaldada Teid oluliselt abistanud isikutele. 2
· Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. · Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? · Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? · Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on? · Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud? · Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi? · Kuidas ja miks oli tuumkategooria eraldatud? Kas selekteerimine oli juhuslik või astmeline, raske või kerge? Mis alusel olid viimased analüütilised otsused tehtud? Samuti on oluline: Kontseptsioonide genereeritus, süstemaatiline seotus üksteisega, kui palju seda seost on, kas kategooriad on hästi arendatud ning kas neid on kontseptuaalne tihedus. Samuti kui palju
annaabi.ee 
