Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö aines Uurimismeetodite alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõivas, rõivaste, vastaja, vastajat, küsitluse, riie, hoolda, haridus, katkise, ostmise, pesumasina, riideid, rätsepa, harjumaal, toimivad, riideese, riietumisstiil, eluaastat, esindatud, riideeseme, varianti, tarbimisharjumused, valikuid, ostmisel, vastajaid, jõgevamaa, kutseharidus, kulutab, rõivad, mugavuse, seljas, variandi, valikul, selga10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkide all, kus olen välja toonud joonised ning neid ka analüüsinud. 3 1. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS Küsimustikule vastas kokku 19 inimest. Kellest 10 olid mehed ja 9 olid naised
..........................15 7.hinnang oma teadmistele.................................................................................................................17 8.Kokkuvõte.......................................................................................................................................19 9.Lisad................................................................................................................................................20 Valitud on teema “Kodune rõivaste pesemine ja hooldus”. Autor oli huvitatud konkreetselt sellest, kuidas tema tuttavad hoolitsevad oma rõivaste eest. Igal rõival on külge õmmeldud trükis, informatsiooniga konkreetse toote kohta. Kus on toode valmistatud, millest see koosneb ja millised on selle hooldamisjuhised. Kas autori tutvusringkond on teadlik märgetest toodete etikettidel ja kas neid ka jälgitakse? Uurimistöö jaoks koostati küsitlus, millele vastasid mehed ja naised vanuses 20-44. Eesmärk oli
12 Motivatsioon - õppimine, hoiak, mis mõjutab käitumist ja elulaadi. Tarbija ise huvitub, mis on toote pakendil kirjas, on uudishimulik, hindab aja kokkuhoidu ja mugavusi sisseostude tegemisel (Tarbijakäitumine 2012). Välised tegurid, mis mõjutavad tarbija ostukäitumist: majanduslikud - tarbijate sissetulekud; demograafilised - tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet; kultuurilised - tulenevad kultuurilistest hoiakutest. Tarbija on tarbimisvalikus sageli mõjustatud võõrastest kultuuridest ja tavadest; reklaam; teiste inimeste arvamus (Tarbijakäitumine 2012). Tarbijal kui ostjal võib tekkida kindlate kaupade vastu eriti suur omandamis või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa eelistusel, mis sõltub eelkõige üldteguritest (nagu
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale. 2 Summary The topic of this research paper by Marcus Methusalem of Tallinn Mustamäe College
rohkem. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ei ole varem läbi viidud uurimust sarnasel teemal. Töö meetodiks oli formaliseeritud küsitlus, mis viidi läbi autori tutvusringkonna Kalade seas. Küsitluste põhjal tehti saadud andmete analüüs. Töö koosneb kolmest osast esimene on teooriaosa, kus autor räägib Kaladest ja nende väidetavatest iseloomuomadustest. Teises osas kirjeldatakse meetodit ja antakse ülevaade uurimistöö valimist. Kolmandas osas analüüsitakse küsitluse tulemusi. Nimetatud osadele järgneb kokkuvõte. 2 1. KALADEST ÜLDISELT Kaheteistkümnenda sodiaagimärgi esindajad Kalad (ld.k. pisces) on sündinud ajavahemikus 20. veebruar 20. märts. Kalasid kutsutakse ka neptuunlasteks. Selline nimi on tulnud Neptunuse järgi, kes oli Vana-Rooma vetejumal (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad_(m%C3%A4rk)).
................................................................................11 3.3 Mitteprobleemne hasartmängude mängimine..........................................................................12 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS..............................................................................................................13 4.1 Üldine statistika ......................................................................................................................13 4.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................22 SUMMARY........................................................................................................................................23 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................
..................................................................................................................6 Tulemused....................................................................................................................7 Kokkuvõte.....................................................................................................................9 Kasutatud materjalid...................................................................................................10 Lisa 1 küsitluse ankeet...............................................................................................11 Sissejuhatus 2 Uurimustöö teemaks on „Mille järgi valivad inimesed energiajooki?“. See teema on huvitav, sest saab teada, mida inimesed, seistes energiajoogileti ees, enda õigustuseks iseendale ütlevad. Kuna tegelen ka ise teatud sorti energiajoogi
Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7 2.1. Kahjulik mõju töötajatele............................................................................................. 7 2.1.1. Töötajate eluolu .......................................................................
vanusegrupis vastasid jaatavalt kõik õpilased (Joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel 13 korral alkoholi tarvitanud 89,4%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007). Neid andmeid kinnitavad ka uurimistöö tegijate küsitluse tulemused. Uurimitöö tegijate arvates on alkoholi mittetarbijate osakaal (29%), seepärast, et küsimusest ei ole õigesti aru saadud. Vastanud ei loe alkoholi tarbimiseks ka väikest kogust, mida on neile pakutud vanemate poolt. 3.2Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus ühe kuu jooksul Joonis 2. Alkoholi tarbimise sagedus 1 kuu jooksul Ülenurme Gümnaasiumi 15-16 aastaste meeste (n=34), 18-19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=23) ja 18-
Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks. Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli vastajal võimalik kirjutada ka oma poolne eelistus, mida valikus polnud. Esimesed 2 küsimust hõlmasid vastaja üldinfot (sugu, vanus). Järgnevad küsimused puudutasid vastaja seisukohti uuringu sisulise poole pealt. Viimane küsimus oli aga näitamaks vastaja reaalseid võimalusi küsimuste realiseerimiseks. 3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS Uuring tehti 50 respondendi andmeid aluseks võttes. Kuna söömisharjumused võivad olla meestel ja naistel erinevad, siis sai 62 ankeeti jagatud enam-vähem võrdselt nii meestele kui ka naistele
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
Teoreetilises osas tutvustatakse välja toodud allikate tausta- nende loomine ning kuidas ja mis otstarbeks neid suhtlusvõrgustikke tänapäeval kasutatakse. Samuti kajastub töös meedia ja suhtlusvõrgustike mõju inimesele ning selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat. Meedia 3 Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja käitumise kujundamisel. Tänapäeval ei kujuta inimesed elu enam ettegi ilma meediata. Juba Nõukogude Liidu ajast on inimesed meedia suhtes kriitilised, kui viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi
UURINGU METOODIKA 4 VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS 5 TUNNUSTEVAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 6 KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE 7 KOKKUVÕTE 8 LISAD 9 Lisa 1. Statistika ainetöö Henri Roihu- Exceli fail 9 Lisa 2. Küsitluse ankeet 9 2 SISSEJUHATUS Statistilise ainetöö teemaks on inimeste sportlike eluviiside uurimine. Uuring on viidud läbi eesmärgil uurida, kui palju inimesed külastavad spordiklubisid ja millised toitumisharjumused inimestel on. Uurisin, kas spordiklubisid on inimeste meelest piisavalt, kas need rahuldavad inimeste tarbeid ja millised tegurid mõjutavad inimeste spordiklubis käimist.
.......................20 4.5 Vanemate perekonnaseisu seos lapse arusaamadega......................................................21 4.6 Õpilaste soov abielluda..................................................................................................22 4.7 „Jah“ vastanud õpilaste abiellumise vanuse määr..........................................................23 4.8 Küsitlusele vastanute eluvaldkondade tähtsustamise tulemused....................................23 4.9 Küsitluse tulemused omasooliste abielu pooldamise kohta...........................................24 4.10 Õpilaste arvamus Eestis omasooliste abielu lubamise suhtes......................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................27 Das Resümee.............................................................................................................................28 LISAD......................
muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu». Tänapäeva tähenduste teada saamiseks viisin läbi küsitluse Connect Interneti uuringuteenuse abil. Küsitlusele vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka uurimusse (vt. Lisa 1). Lisaks kasutan ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel läbi viidud intervjuud tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
...........................................31 Lisa 2 Tulpdiagrammid...........................................................................................................32 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks oli jõuda selgusele, milliste hirmude ja ärevusnähtuste all kannatavad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 10., 11,. ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele: · Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat? · Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda? · Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus?
Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus tuleneb sellest, et suhteliselt suur osa nimetatud vanuses naistest elab ilma partnerita (üksikud, lahutatud ja lesed). Uurimusest selgus, et haridus mõjutab pere suurima sissetuleku saajate jaotust abielus ja vabaabielus elavate naiste ja meeste seas. Mida kõrgem on meeste haridustase, seda suurem on tõenäosus, et nad on pere suurima sissetuleku saajad. (Vaba)abielus naiste tõenäosus olla pere suurima sissetuleku saaja on kõige väiksem kõrgharitute seas. See tähendab, et kõrgharidusega naiste abikaasade või elukaaslaste sissetulek on suurem kui nende endi oma. Need tulemused viitavad ka asjaolule, et haridus on
silmapilkselt surmas. Naised kaunistasid soenguid lootoseõiega, mis asetati soengusse nii, et lille vars oli mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad
motivaatorid ning töörahulolu mõjutavad aspektid on samuti iga töötaja puhul erinevad. Sellest kui motiveeritud on töötajad, sõltub suuresti ettevõtte edukus ja areng. Järelikult on väga oluline mõista ettevõtte juhtkonnal, milline on töörahulolu ja motiveerituse tase töötajatel. Kui juhtkond soovib, et nende ettevõttel läheks hästi ja teeniksid kasumit, siis peab juhtide ja töötajate huvide vahel valitsema tasakaal. XXX ASis läbiviidud küsitluse põhjal võib öelda, et ettevõtte töötajate töörahulolu tase on erinevate rahulolu puudutavate aspektide osas kõikuv. Kõige enam olid ettevõtte töötajad rahul oma töökoormusega (64,2 %) ja töötajate arvuga kauplustes arvestades töökoormust (60,4 %). Töötajate tööpanus on otseselt sõltuv neid ümbritsevast töökeskkonnast, mis mõjutab nende motiveeritust, pühendumist ja lojaalsust. Töökeskkonna üks olulisemaid tegureid on füüsiline keskkond
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest Koostada küsitlus Viia läbi küsitlus Analüüsida küsitlust Teha järeldused Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. 3 Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutatud meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest.
Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted/teenused, mida tarbija ostab alati ja igal juhul hinnast olemata; · Loobumised toodetest/teenustest majanudslanguse tõttu; · Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine;
Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures. Võtmesõnad Noored, alkohol, suitsetamine, tarbimisharjumused, tervis, keskkond, tubakatooted, tarbimine Uurimistöös olen järginud autorikaitse aspekte. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite
(https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26
Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased. Samas on aga Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilaste õhtusöök tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega. Ainult üks õpilane Haljala Gümnaasiumist ning kolm õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumist jälgivad teadlikult toidu toitainete sisaldust. Lisaks selgus, et vähesed õpilased peavad dieeti, kuid suurem osa nendest, kes seda teevad, õpivad Haljala Gümnaasiumis. Kahe kooli peale kokku pidas küsitluse täitmise ajal dieeti 7 õpilast. Ülejäänud esitatud küsimuste vastustes erilisi erinevusi ei esinenud. Uurimise põhjal ei ole võimalik väita, et mõnel valimisse kuulunud õpilasel esineb toitumishäireid, kuid kindlasti vajab antud teema ka edaspidi uurimist. Riskirühma kuuluvad need õpilased, kes peavad dieeti ning jälgivad pidevalt toitainete sisaldust toidus. Uurimistöös ei selgunud, kas toitainete sisaldust toidus jälgiv õpilane teeb seda oskuslikult
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
joonist kanda otse võrkjale kangale selle läbipaistva tooni tõttu. Hiljem asetati tugevam kangas nahatooni võrkriidele, kinnitati nööpnõeltega ning lõigati koos õmblusvaruga välja. 2.4. Materjalid Autori sooviks oli õmmelda kleit, mis koosneks justkui ühest suurest pudenevast lillekimbust. Selle efekti tekitamiseks kasutas autor üle kleidi siidiriidest käsitöölilli ning kleidi alumisest osast välja paistvat võrkjat nahatooni riiet. Kuna võrkjas riie on üsna jäik ning naha vastas ebameeldiv, kattis autor kleidi pahempoole tugevama, venivama ning kandmissõbralikuma riidega. See tekitab kleidi kandjale mugavama tunde. 2.5. Traageldamine Pärast kleidi topelt ülemise osa, alusseeliku ja pealmise seeliku mõlema poole väljalõikamist oli tarvis piirjooned traageldada. Kuna kleit koosneb kahest erinevast kangast, oli enne vöökoha kokku traageldamist vaja eraldi traageldada kleidi ülemine osa, alusseelik ja pealmine seelik
9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4% vastanutest). 2.3 Protseduur Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari pärastlõunal käisin kolme erineva klassi juures, et viia läbi küsitlus. Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast. Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada.
annaabi.ee 
