Nii poiste kui ka tüdrukute sukki hoidsid ülal pihikud – väiksed alussärgi peal kantavad vestid, mille allääres olid sukatripid. Vahel juhus, et tripp läks lahti ja sukad vajusid lonti. Lapsed kiusasid mõnikord üksteist, võttes teisel tripist kinni ja lastes sellega laksu vastu jalga. • • • 1974. aastal kooli läinud Anu kandis kooli minnes sellist koolivormi, oma kooliajal jõudis ta kanda veel kahte erinevat. Anu võis koolis käia ka pükstega. Meikimine polnud lubatud isegi mitte keskkooli õpilastele. Ainsaks kaunistuseks oli patsilint. Järve Gümnaasiumi 7C klass 1984. aasta kevadel. "Meie ajal vahetus kolm koolivormi," kirjutab oma mälestustes Pille Piik 40. lennust
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle-
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje
koolivormi juurde kuuluv müts on peas ja, et keegi ei kannaks keelatuid välismaiseid teksapükse. Demokraatia arenguga kadus see mood ära. Eesti taasiseseisvumise järel ei tuntud vormiriietusest ka mittemingisugust puudust. Kes siis tahaks, et iga hommiku keegi kontrollib, mis sul seljas on ja veel vähem tahetakse, et keegi tuleb sulle ütlema, mida sa pead kandma. Meie arvates ei peaks olema ühes demokraatlikus riigis mitte mingisugust kohustust, et sa pead kandma koolivormi, kui sa tahad käia koolis. See, mida kantakse, las jääda ikka iga inimese enda otsustada. + Keegi ei ole kellestki parem, kedagi ei norita halbade riiete pärast - Tänapäeval on lastel mobiilid, i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba selle järgi ja riiete tähtsus on kadunud. + Koolivorm toob ühtsustunde. - Praegusel ajal on tähtsam individualism, keegi ei taha kellestki sõltuda ja olla kellegagi samasugune.
aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need ajalehepaberiga. Koolitunnid kestsid kella 9-st kuni kella 14-ni. Tavaliselt oli iga päev viis tundi, harvem ka seitse. Klassis õppis umbes 18-20, koolis aga 126-140 õpilast.
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka
ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaazi omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida
Mida kooli selga panna? Kuna olen ise põhikooli õpilane ja kannan koolis enamasti tavalisi ja harilikke riideid, olen mõelnud selle üle kas koolis peaks kandma riideid mis on erilisemad ja erinevad või peaks ikkagi kõigil olema ühesugused riided näiteks koolivormid või lihtsalt ühesugused stiilis rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad
Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole,
Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel , korraldati ka väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst , õpiti pähe ja esitati avalikult , klassile ja vanematele. See kool lõpetati 15-16 aastaselt. RÕIVASTUS: Rooma rõivastus ja moeajalugu on muutunud aegamööda. Meeste, naisteja sõjameeste riietus. Millised need riided välja nägid ja nende nimetused. 1. Rooma rõivastust Tänu alles jäänud kujude, skulptorid on taastatud roomlaste riietuse stiil 800 e.Kr.- 476 p.Kr. Vana-Rooma rõivastus 800 e.Kr.-476 p. Kr. (hiilgeaeg 300-476 p. Kr.) 1.1 Meeste riietus Tuunika oli meessoost roomlaste rõivaese. Tuunika oli kokkuõmmeldud kahest riidetükkist. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all.
Foto pärineb Erna Lebrehti foto kogust 7 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 11 Neil oli 5. klassis suur klass. Vanaema ei tea kui palju neil täpselt klassis õpilasi oli, aga pildilt lugedes oli neid 41. Poisse oli 20 ja tüdrukuid 21. Õpilaste läbisaamine oli väga hea. Neil koolivorme ei olnud, vaid käidi selliste riietega koolis nagu tänapäevalgi. Muidugi ei tohtinud panna katkiseid, ega määrdunuid riideid. Vaba riietumine tekkitas ka palju kadedust. Kui vanaema oli jõudnud 6. klassi, lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et minu vanaemale tehakse ülekohut. Lahutusega kaasnes palju halba. Ernal läksid hinded halvemaks, kuna ta pidi tegema kõike seda, mida tegi tavaliselt ema. Lisaks sellele hakkas Rudolf napsutama. Napsutamisega kaasnes ka rahapuudus, aga õnneks oli toit siiski koguaeg laual,
Naised : Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Naistekostüümidel rõhutati taljet (X-siluett) või viidi vööjoont allapoole (H- siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist). Seelik või kleit pidi sviitriga toon-toonis harmoneeruma.Moes olid kapripüksid ning rock’n’roll. Populaarsed olid paatkaelused ning õlgu paljastavad tegumoed. Naiseliku stiili austajatele lisasid rafineeritust kübar ja tikk-kontsad; noortel olid alternatiiviks balletikingad, tennised ja espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega.
Mu isale meeldis koolis käia, kuna seal olid tal sõbrad ja tuttavad ning õppimine ei olnud ka raske. Koolitoit ei meeldinud minu isale üldse, see oli temaarus alla igasuguse arvestuse, ta oli õnnelik et oli olemas bufet kust sai osta saiakesi. Tänapäeval on tema kooliaja toiduained keelatud, millest neile süüa tehti. Koolis käidi tema kooliajal riides koolivormides või ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda, siis tuleb kanda ülikonda ja lipsu, vahepealsid varjante ei olnud, dressidega ei tohtinud käia. Vahetundide ajal tegid lapsed samu asju mida meie tänapäeval teeme, kes kõndis sõpradega ringi, kes käis suitsetamas, kes õppis koduseid töid, kes mängis mänge. Minu isa arvates on hindamise rangus ja nendega seotud asjad üldiselt samaks. Pahad
tõi suurema Lääne moe esitluse kodumaises meedias.Samas olid riigi omanduses moeinstitutsioonid ja –ajakirjad, seega kõik suunad jõudsid modereeritud kujul Nõukogude publikuni. Moe hullused lükati tagasi klassikalise stiili kasuks, au sees olid mõõdukus ja tagasihoidlikkus.Edendati ülikallit moodi, mis toimus riigi kontrolli all ja oli tegelikult kättesaadavuse piiranguga, mis tõi kaasa avaliku pahameele. Samuti sellel ajastul ei suudetud toota massimoes riideid vajalikus koguses ja kõrged hinnad andsid tööstusele võimaluse kontrollida tarbijate nõudlust. Eestis toimus sotsiaalne ebavõrdsus, inimesed kes olid kõrgema sotsaalsetasemega, said moega kaasas käija, kuid kes olid alla normi, nende jaoks oli moega kaasas käimine justkui unistus. Huvitav fakt on see, et kes ei saanud moega kaasas käija, ei saanud ka tööintervjuule. Töö ja mood käisid käsikäes. Minnes töövestlusele pidid olema tööotsijad maitsekalt riides
Sel ajal tehti suur samm lihtsustatud kleitide poole mis suuremalt jaolt juhtus tänu Jean Jacquese Rousseau ja ameerika revolutsiooni mõjule. Euroopasse hakati sisse tooma just naiste kleitide jaoks eraldi trükitud ekstravagantsete piltide ja mustritega kangaid. Ja selle perioodi lõpuks olid moes lihtsad valged musliin ehk marli kangast kleidid. Ehte kunstis kasutati palju erinevaid vääriskive. Kõige rohkem kasutati näiteks : sinist berülli, roosat safiiri, kuukivi, kuldkollast safiiri ja loomulikult ka veripunaseid rubiine. Ehete ja teiste aksessuaaride ning riiete kaunistamisel kasutati ka pärleid. 19-nda ja 20-nda sajandi ajal olid moes erinevad rauast ja plekist ripatsid ja medaljonid, millel oli graveeritud mingi kaunis pilt või siis tekst mis ehte omanikule midagi tähendas. TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tööstusrevolutsiooni ajal toodeti kangaid masinatel mis töötasid vesiratta või auru-mootori jõul
Kuna kahvatu jume oli moes kasutati kriidipulbrit ja pliivalget, et seda saada. Põsepunaks ja huulevärviks kasutati punast ookrit ja silmi meigiti segudega, mis põhinesid söel või animoniilil. Mõned kosmeetika tooted oli mürgised. Naised kasutasid ka ehteid. Tihti kanti kõrvarõngaid, käevõrusid ja kaelakeesid. Enamus ehteid tehti odavast pronksist ja vahel ka klaasist. Paljudel naistel olid kõrvad kõrvarõngaste jaoks augustatud. Neil olid ka ehitud prossid, mis hoidsid riideid üleval. Pereliikmete ülesanded Pereisa korraldas perekonna kõige tähtsamaid asju ning talle allusid naine, lapsed, majateenijad, samuti täiskasvanud pojad oma perekondadega. Pereisal oli ka õigus pereliikmeid enda äranägemise järgi karistada ja tema õigekspidamisel isegi tappa. Pereisa õpetas ka enda lapsi. Pereema hoolitses majapidamise eest, õpetas ja kasvatas oma lapsi ning juhendas orjade tööd
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
kord nädalas kord kuus ei saagi regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele ei saa üldse taskuraha Kui suur on sinu poolt kasutatav summa? alla 10 euro 10-15 eurot üle 15 euro ei oska öelda 20 Mida sa taskuraha eest ostad? kooli sööklas või väljaspool kodu süüa maiustusi ja karastusjooke mänguasju kino-ja kontserdipileteid heliplaate ja ajakirju riideid ehteid ja kosmeetikatooteid tasun trenni ja hobide eest kogun millegi suurema ostmiseks muu ei oska öelda Kas raha säätmine on sinu meelest vajalik? ja ei Kuidas sa taskuraha säästad? ei osta igasugust ,,nänni" ja mõttetuid asju panen vahel raha säästmiseks hoiukarpi, kuid kindlat plaani ei ole panen iga kuu väikese summa hoiukarpi ei võta kooli raha kaasa hoian raha pangakaardil Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
Referaat Maailma mood 1960-ndatel Sissejuhatus Valisin teemaks 60-ndate aastate moe, kuna olen huvitatud moest ja selle ajaloost. Tahtsin kirjutada just 60-ndatest, sest tol ajal oli supermodelliks üks minu lemmikutest- Twiggy. Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelik
pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha. Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10. augustil süttinud. Esimene koolipäev (tarkusepäev) - 1. september Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem
Enamasti on need endised probleemsed lapsed. Paljud õpilased aga pärinevad jõukatest ja eeskujulikest perekondadest. Nende vanematel on kindel usk, et just see kool aitab lastest kasvatada hea iseloomuga inimesi. Sathya Sai koolid on igal maal selle maa usundi-, traditsioonide ja kultuurikesksed. Tai on budistlik maa, seepärast toetub õpetus selles koolis budismile ja Sai Baba õpetustele." Päevakava Lapsed äratatakse hommikul pisut enne viit. Järgneb pesemisrituaal, riietumine koolivormi ja minek palveruumi, mille igas seinas on eri religioonide altarid. Poisid palvetavad ühel, tüdrukud teisel poolel. Meditatsiooni mõte on sisemine puhastumine ja korrastumine. Sellele järgneb tavaliselt õpetlik lugu. Eriti populaarsed on lood Tai askeetliku eluviisiga kuningast. Kuningas kannab igapäevaelus oma onu ülikondi ja jaotab pliiatsi, millega kirjutab, kuu aja peale, et poleks raiskamist. Kell 6.45 on hommikusöök
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult
olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning pead oskama ehk ka ise joonistada. Pead suutma esimesest pilgust tungida inimese loomusesse, oskama mehi allutada nende tahet muserdamata, täia perenaise kohustusi mümpoosionidel. Veel pead sa harrastama atleetikat, mõnda sellist liiki, et
Mängu on registreerinud üle 70 miljoni kasutaja üle maailma, neist 32 miljonit mängijat käivad sees vähemalt kord kuus ning igapäevaselt käib sees 12 miljonit mängijat. Mäng on väga populaarne, kuna see on kergesti kättesaadav ning kõigile tasuta. League of Legends on reaalajas strateegiamäng, kus mängija peab valima endale kangelase, keda ta arendama hakkab. Kokku on valida üle 50 kangelase. Mängija saab oma kangelasele valida riietuse, relvad ja muu varustuse. Mängu eesmärgiks on olla tugevam oma vastastest. Et selguks tugevaim, peavad mängijad pidama omavahelise duelli, kes võidab, saab enda kangelase arendamiseks juurde punkte ning raha. Raha eest saab mängija enda karakterile osta uue, tugevama varustuse. Duelle pidades muutuvadki mängijad tugevamaks. Mängu loojad toovad mängu suureks plussiks selle, et mängijal ei hakka kunagi seal igav,
eelkõige noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga. Haridus. Üldhariduskoolis alustakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestati 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad. Tegelikult on Eestis kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava mitte-eesti kogukonna liikmete jaoks. 195455 lülitatakse õppeplaani tööõpetus, 1955 kehtestatakse ühtne kohustuslik koolivorm, 1956 asutatakse esimesed internaatkoolid ja pikapäevarühmad. 195963 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks. Kuid võib-olla suurim uuendus on L. Alttoa ja H. Raigna 1958.a. aabits (illustreerinud S.Väljal). Aabits jätkab Johannes Käisi vahepeal keelatud töökooli lähenemise suunda. Aabitsa illustratsioonid näitavad last ümbritseva elukeskkonna muutumist sula ajal. Ideoloogilise surve tugevnemine mõjutab ka üldhariduskooli. Süveneb vene keel ja
See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond minu vanavanemad ning nende lapsed . Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks . Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses on muutunud see , et siis käisid naised ainult pikkades seelikutes . Koolis oli koolivormiks must kleit , valge krae ning valged mansetid . Mida aeg edasi , seda lühemaks hakkasid seelikud minema . Kõik riideid õmmeldi ise ning , kes ise ei osanud , need lasid teistel õmmelda . Kogu toit võeti omast käest piim , liha , leib , riie jms. . Poest osteti ainult
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab. Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt "ebavõrdsuse argument" või isegi "sotsiaalne argument". 2. Seletus Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: "Miks see nii on?" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite
Kuid kehalise tunnis käis siiski. Arvo oli väga kiire ja ilus jooksja ning teda huvitas jalgpall ning korvpall. Ta osales ka kõigis klassis ühistes üritustes- klassiekskursioonid, peod, laagrid ja muud. Arvo muusikaoskusest räägiti klassis aukartuse ja imetlusega. Koolipidudel Arvot tantsuplatsilt väga tihti ei leidnud, tema oli enamasti laval ning mängis orkestris või saatis mõnda lauljat klaveril. Ta oli väga abivalmis ning aitas kui vähegi oskas.[8] Koolivormi sel ajal koolis ei olnud ning poisid käisid koolis enamasti ülikonnaga. Õpiedukuselt oli ta keskpärane, ei olnud puht viieline, sest väga tähtsal kohal tema elust oli muusika ning sinna läks aega nii õpingute kõrvalt kui ka õpingute ajast. Ka suhted direktsiooniga oli head, käskirju Arvo ei saanud. Keskkooli lõpuklassi jõudes ei olnud kõik muu peale muusika enam oluline. Arvo portvell võis mitu päeva kinni olla ning enne tunde mängis ta koolis klaverit
saavutamise nimel. Selline eesmärkide saavutamine tekitab õpilastes hea tunde ja tahte edasi püüelda. 80% õpilastest soovisid, et kehalise kasvatuse hindamissüsteem muudetaks arvestuslikuks. Hinne ,,5" ehk arvestatud saadakse, kui õpilane töötab tunnis aktiivselt kaasa, on rõõmsameelne ja heatujuline ning täidab oma veerandi algul seatud eesmärke. Hinne ,,1" ehk mitte arvestatud saadakse, kui õpilane ei tööta tunnis kaasa, unustab kehalise riideid pidavalt koju, on kuri ja ebameeldiv ning ei täida oma seatud eesmärke. 20% õpilastest eelistasid tavapärast hindamissüsteemi. (vt Joonis 3) Joonis 3 Õpilaste hindamissüsteemi eelistused Õpetaja ja õpilase vahel peab olema austus ja mõistmine ning kumbki osapool ei tohi oma võimu kuritarvitada. Õpetaja peaks kuulama oma õpilaste soove ning nendega arvestama. Kui õpetaja on tunni jaoks kindla kava valmis teinud ja seadnud kindlad eesmärgid, siis
gümnaasium 33 30 põhikool - - ,,Raha" tähendus on negatiivne gümnaasium 3 4 Hästi elamiseks: ei tähenda, et ilma rahata ei saaks hästi elada; raha on lihtsalt tähtis; raha võrdub võimuga; et elu vürtsitada; eneseteostuseks; et osta riideid ja toitu. Eluks püsimiseks: ilma rahata ei saavuta elus palju; raha ei pea olema nii palju, et seda võib jalaga segada, vaid niipalju, et elus edasi minna; olgem ausad, kõik peale õhu maksab; raha on vaja näiteks maksude maksmiseks; nagu öeldakse ,,Rahata ei saa elada."; õnn ei sõltu rahast, raha näitab jõukust ja intelligentsi seda teenida. Negatiivsed kommentaarid: inimesed hoolivad rahast rohkem kui oma lähedastest. Kommentaare raha vajaduse kohta.
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ..............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
