Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
leelo, tungal, tungla, luuletus, ruila, 2017, luulekogu, lisast, iisi, hümn, peatoimetaja, lastekirjanduse, auhinna, kama, lasteraamatu, loovtöö, marina, raimo, kangro, varesele, tõlkinud, seltsimees, sära, tigu, temal, juhendaja, laurits, leseks, helmes, pioneer, konkursil, seik, filoloog, repertuaar, lesk, lugusid, diloogia, luuletustes, sametVõrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.................
............................................................................................................................6 Kodu........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................... 8 -2- Elulugu Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas. Tema haridustee algas Ruila 8- klassilises koolis, ning jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Leelo Tungal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Oma elus on tulnud tal töötada väga paljudes eri kohtades. Oma töökäiku alustas ta Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana. Ta on töötanud ka Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Lisaks on ta leiba teeninud
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979
Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus ldeL. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene kee. Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus
Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile).
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused
Õppis Laeva vallakoolis, 1887-95 H. Treffneri gümnaasiumis (lõpueksamid sooritas Riias Aleksandri gümnaasiumis), lõpetas 1899 TÜ õigusteaduskonna. Toimetas 1893 ajalehte "Eesti Postimees". 1901-14 advokaat Tallinnas, 1920-41 vandeadvokaat Tartus. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli Vabadussõja ajal Eesti sõjaringkonnakohtu esimees. Osales aktiivselt seltside (Tartu Jalgrattasõitjateselts "Kalev ja Linda" ning "Tuljak" (teksti aluseks on Andres Alveri luuletus "Tõnni ja Manni kosja- ja pulmalugu" 1898 ilmunud kogust "Võhumõõgad"). Koostas koos J. V. Veskiga "Õigusteaduse sõnastiku" (1934). Harrastas kurnimängu, sai tuntuks suplus- ja kehakarastushuvilise ning tervislike eluviiside propageerijana 10 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Mu õnn ja rõõm tuleb hooga laulda. Tuleb laulda ilmekalt, eriti viimane salm, kuna see on kurva sisuga
Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: ,,Päikese paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni" Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: ,,Räägib Mati", ,,Kaheksas sügis", ,,Tublid loomad" Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming: ,,Teguderohked päevad", ,,Meie maja poisid", ,,Lõbusad värsid", ,,Tahan ruttu kasvada" Leelo Tungal- ,,Karune lugu" Ellen Niit- ,,Karud saavad aru"; ,,Suur maalritöö", ,,Suur suislepapuu" Eno Raud- ,,Kilul oli vilu" Heljo Mänd- ,,Tarkus tuleb tasapisi", ,,Metsalilled", ,,Mõmmi, sabata krokodill ja teised" FANTAASIAKIRJANDUSE ARENGUST EESTIS 1. 1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline,
osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks. See pala on kõige lemmikum nende seast, mille kohta pidi tegema referaadi ja see on ka kõige võimsam. 4 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad, suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge. Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane.
Ernst Peterson-Särgava ,,Ennemuistsed jutud lastele" ,,Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest" Peäro August Pitka (Ansomardi) Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab ,,Rahva lõbu-lehes" ja ,,Postimehes" vesteid ja jutte ,,Murueide tütar", ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" jutud: Jalgsemaa päev; Surm suu ääres; Tondi Tõnu;Käbikuningas ja Aavikuemand: Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. 20-30ndatel avaldati värsiraamatuid vähe. 2 arvestatavat luulekogu ja 10kond värsslugu. 4 J.Parijõgi 1926 Tsemendivabrik 16 lühijutustust ,,Poismeeste kasarm" ,,viimnepäev" ,,Streik" ,,Meie küla" ,,sadamas" ,,Uued saapad" 1930 Jaksuküla poisid Irma Truupõld 1937 aadi esimene armastus (poistele) Rohelise Päikese Maa Öömori okaslinn Oskar Luts ,, ,,Kevade" ,,Nukitsamees" ,,Lauka poisid" ,, Pett ja Parbu"
Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Lasteraamatud ja luulekogud: · "Bumerang" (1980) · "Üks kõiksus" (1982) · "Koer poiss sõitis jänest" (1982) · "Mine metsa" (1986) · "Tasakaalukeeled" (1988) · "Valge raamat" (1989) · "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001) · "Metsapoolne" (2002) · "Puupeatus" (2004) · "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" (valikkogu, koostanud Leelo Tungal, 2006) · "Koer poiss" (valikkogu, koostanud Maria Ader, 2006) · "Igavene eesel" (Ott Arderi ja Henno Käo pildid; 1996) · "Ott otsib karuoblikat" ( 2010 ) Tõlked: · "Juko jutud" (Uluro Ado; 1978) · "Fredmani epistlid & laulud" (Carl Michael Bellman; tõlgitud koos Mati Sirkeliga; 1993) · "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996) · "Moskva-Petuski" (Venedikt Jerofejev; 2000) · "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001)
pakkujad Egmont Estonia (1992), Kirilill (1994) ja Ersen (1995), mis võtsid enesele suure osa potentsiaalsetest ostjatest. Sel ajal ei olnud ükski Eesti kirjastus võimeline avaldama trükitehniliselt nii hästi teostatud, erksate värvide ja kõvade kaantega raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla
huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid
1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994) *Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu. Rott on intelligentne ja püüab konfliktidele leida rahumeelseid lahendusi. *Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“ *Kaja Prügi „Me elame Tuulemäel“ *Leelo Tungal „Kollitame! Kummitame!“ *Juhani Püttsepp „Musta habemega kapten“ *Artur Jurin „Kõiges on süüdi Kotu“ *Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega“(2000) – Originaalne teos, puudutab eksistentsiaalseid ja filosoofilisi probleeme. Pealkiri seostub A.Dahlbergi värsslooga „Mutionu pidu“ (algvariant 1926). Suleline mängib peenemat, Karvane lihtsakoelisemat rahvast. Suleline on arukas, Kasvane esindab järlemõtlematut ja kergesti manipuleeritavat tüüpi
muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus,
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Käib Tartu Ülikoolis ja õpib bioloogia bakalaureuse 3.astet. On aktiivne osaleja Talveakadeemias. (26. septembril 1981 Tartu)- Elab Tartus siiamaani. On disainer ja ettevõtja. Ta tegi oma esimesed sammud ärimaailmasse juba 15.aastasena. Pille Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani
· 9 keelpillikvartetti · orkestrimuusikat · kammermuusikat13 12 http://www.emic.ee/mihkel-kerem-est 13 Sama allikas 12 Raimo Kangro Raimo Kangro sündis 21. septemberil 1949. aastal Tartus. Kangro suri 4. veebruaril 2001. aastal Ruilas. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Perekond Raimo Kangro abikaasaks oli luuletaja Leelo Tungal. Neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Elu ja töö Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algselt Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all. Aastatel 19751976 oli ta Eesti Televisiooni muusikaline juht. Alates 19771985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. Aastast 1993 oli ta Eesti Muusika Sihtasutuse (Eesti Muusikafond) direktor
tegevuse-ergastamiseks/ Vahendid: väikene läbipugemistunnel, võimlemisköis, võimlemisrõngad; muusika mälupulgalt „Entry of the Gladiators“ Julius Fucik http://www.youtube.com/watch?v=_B0CyOAO8y0 20 21 ISADEPÄEVA PIDULIK OSA LAUL „LÕBUS SÜGIS“- Röömel, A „ Kirju-mirju“ mudilaste laulud, 2007 CD-1/26 SÕNALINE OSA: Igal sügisel on meil üks tähtis päev- isadepäev… LUULETUS: MEHEPOJA PÜHA Leelo Tungal Isadepäev käes nüüd ongi- mehepoja püha. Lillepoodi ma ei longi- roose paps ei taha! Kallistada sind ei katsu- see ei meeldiks sulle. Annan parem seljamatsu 22 nagu sina mulle. Annaksin, kui mul vaid oleks, sulle vaba aega, et sa hilja töölt ei tuleks – tere ja head aega. „LAUL ISALE“ – Haljas, H. Õunake 1/2010, lk 11 NB! Kõik rühmad laulavad koos. LASTE KINGITUSED ISADELE ÜHISTANTS KOOS VANEMATEGA „ LAPADUU“- Liivak, M
Kas te kunagi hakkaks põhjalikult talu pidama, lehmade ja hobuste ja muuga? Põhjalikult küll ei hakka. Hästi natuke võib-olla. Mõni muruniiduk näiteks Meil lobisemise eest teatavasti palka ei maksta. Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja? Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi?
Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled
On uuritud vaid mõnda üksikut varieeruvat keelenähtust (-nud/-nd vaheldumine, h hääldamine sõna alguses), lisaks sotsiolingvistilised uurimused Võru murde kohta. Kvantitatiivse sotsiolingvistika Eestisse toojaks oli praegne Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu, kes õppis Labovi juures. Pajusalu juhtimisel on läbi viidud mitmeid projekte ja tehtud uurimistöid (eriti morfofonoloogiliste variaablite kohta). Teine kvantitatiivsete meetodite kasutaja oli Leelo Keevallik, kes on uurinud magistritöö tasemel -nud/-nd varieerumist ja sellega seotud sotsiaalseid ja keelelisi mõjureid (Keevallik 1994, 1996). Veel on uuritud bakalaureusetöö tasemel h hääldamise varieerumist (Cui 1999). Selliselt on praktiliselt eesti keele ja ühiskonna kohta puudu suured sotsiolingvistilised uurimused, mis annaksid piisavalt süstemaatilise pildi keele ja ühiskonna suhetest. Omaette kvantitatiivse sotsiolingvistika haru moodustavad Karl Pajusalu poolt ja tema
kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“ (1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming (J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk
Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi...........................................................................................................................................9 Jaanus Vaiksoo.......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................
koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Tema loomingus säilib rahvalaul võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: Soololaul ,,Must lind" Leelo Koorilaul ,,Põhjavaim" Lindude laul Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube. Põõsa alt saan tuulevarju, nokin külmavõetud marju.
annaabi.ee 
