Leelo Tungal, Teeleht by Leelo Tungal. (0)

LEELO TUNGAL Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas kooliõpetaja peres. Leelo - setu keelest (Võrumaa) - see nimi on tõlgitud kui "laul". Fakt on see, et tema ema oli suur muusikafänn ja Leelo Tungal sündis laulupeo ajal. Tema lapsepõlv oli väga raske. Kui ta oli 3,5-aastane, arreteeriti tema ema ja saadeti vanglasse. Juba   siis   langes   kogu   tütre   kasvatus   isa   õlgadele.   Alates   4.   eluaastast ümbritsesid   väikest   Leelot   loomeinimesed.   Lummatud   teadmistest   kõigest uuest   hakkas   Leelo   Tungal   õppima   võõrkeeli.   Täna   valdab   Leelo   6   keelt: vene, soome, inglise, itaalia, saksa ja muidugi eesti keelt. Ta sidus oma elu kulsa helilooja Raimo Kangroga. Sellest õnnelikust abielust sündisid   3   tüttart:   Anna-Magdalena   (1979,   Tallinna   Ülikooli humanitaarinstituudi   filoloog   ja   tõlk),   Marya   (1973,   filoloog   ja   poetess, lõpetas   Tartu   Ülikooli)   ja   Kirke   (1975,   kunstnik,   lõpetas   Kunstiakadeemia, skulptor). Juba lapsepõlvest ei arvanud Leelo Tungal, et temast saab kunagi slmapaistev,   kuulus   eesti   kirjanik.   Lapsepõlvest     unistas   ta   saada astronaudiks või õpetajaks. Isegi tema armastatud koer sai nimeks Yuri, Juri Gagarini   auks.   Nagu   Leelo   Tungal   ise   selgitas,   on   koera   naeratus   väga sarnane esimese vene kosmonaudi naeratusega. Kolmandas klassis ilmusid tema esimesed luuletused. Praegu sisaldab tema loominguline   notsu   pank   12   luulekogu   teismelistele   ja   38   lastele,   30 jutukogu. Leelo Tungal on tunnustatud tõlk. Tänu temale tõlgiti eesti keelde kuulsate vene autorite ja poetessi loomingut, nagu Akhmadulina, Tsvetajeva, Borisov,   Marshak,   Moskovsky.   Lisaks   raamatutele   kirjutab   Leelo   laulude tekste. Leelo Tungal on meile paremini tuntud kui laste sõber ja lahke lastekirjanik. Aga   ta   on   aastate   jooksul   kirjutanud   täiesti   tõsiseltvõetavat täiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rütmilis-riimist lahendust. Ja siin on mõned ülevaated tema luulest: "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida võiks  nimetada kirjutuseks  "; "Tungla  sõnamängud ei söö sisu, vaid vastupidi   -   toovad   sisu   paremini   nähtavale";   «Leelo   Tungal   on   üks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel soontes poeetiline keel»;   "Laenates   Leelolt   endalt:   keel   avaneb   ta   luules   justkui   "seesama "sesam"" .


Lugesin   luulekogu   "Teeleht".   See   sisaldab   aastatel   1963–2017   kirjutatud luuletusi.   Kokku   sisaldab   see   enam   kui   130   luuletust.   Kui   lugesin   selle kollektsiooni,   olid   need   väga   sarnased.   Kõik   ütlesid,   et   Leelo   Tungali "täiskasvanud" luuletuste lugemine ei olnud vähem nauding kui laste oma. Tundub, et tema luuletused on lauldud. Kõik kogumiku "Teeleht" luuletused on rütmikad, energilised ja riimilised. Tartu   Ülikooli   emakeeleõpetuse   dotsent   Helin   Puksand   annab   oma retsensiooni selle raamatu kohta:  “Imeline raamat! Et Leelo Tungal oskab sõnu seada, on ju üldteada, nii ei ole seegi luulekogu mingi erand. Lugeda tema luulekogumikku oli ikka tõeline nauding.   Soovitan   kõigile!   Raamat   valiti   ka   2017.   aasta   kaunimate raamatute hulka. Lemmikluuletusi on raske välja tuua, kuna neid oli palju. Neid   luuletusi,   mille   puhul   mõtlesin,   et   selle   ma   nüüd   kirjutan   oma kokkuvõttesse, oli ikka mitmeid. Erilise mulje jättis sonetipärg "Avamine". Erinevatel perioodil puudutab kirjanik erinevaid teemasid. Näiteks 70-ndate luuletused   on   perekesksemad,   ühtlased   ja   soojad.   Põhiteemadeks   on armastus laste vastu, armastus elu vastu ja armastus ümbritseva vastu.  „Ema, laps, armsam Ja lapike maad, Millest pärit su enese Elulaad... „(1978, lk.123) Või luuletuse "Unelaul" (1979, lk. 91) üks ridu:  „Aga mina maast ja ilmast Kuhugi ei lähe – Ükskord sinu laps mu silmad  Endale saab pähe!“ Samuti "Suveõhtu" (1974, lk. 96)  luuletuse rida „Ema verd lapses


Ja lapse verd emas“ Väga nutikas on metafoor kodumaast kui tuhandest pääsukeste pesaaugust («Vana kärjäär“, 1976, lk 113), milles igaühes oma kodulehk ja oma aeg. 80. aastatel jõuab Leelo Tungal keskikka ja peegeldab seda fakti ise: «Vaatan parem peret mitmepealist – Rasket rikkust, mis on antud meile“. (1987, lk.119) Arvatakse,   et   lapsed   on   suureks   kasvanud,   venestamine   on   õhus   ning esiplaanil   mure   oma   riiki   ja   rahva   püsimise   pärast.   1980.   aastate   lõpu isamaalised   luuletused   omandavad   erilise   siiruse,   jõu   ja   suurejoonelisuse. Nad on vabad poosist, luulest, riimivad endiselt. „Taevas, Anna mulle tarkust Taltsutada oma raevu, Mis polegi õieti raev, Vaid nende Sõgeda viha vastupeegeldus, Kes tahavad hävitada me rahvast!“ („Palve“, 1989, lk. 166) Ajastu tegelane hakkab üha enam luulesse tungima, seda on kõige selgemini näha nõukogude  süsteemilagunemise ajal kirjutatud luuletustes. Siin tekib uus tase, uus teema - sotsiaalne tundlikkus. «Ära müü Ja ära osta hingi!“ (1991, lk.172) Luulekogu   lõppus   on   üha   enam   tunda   alandlikkust,   teadlikkust   inimese kadumisest.   Eksistentsiaalsed   mõtisklused,   nagu   luuletuses   "Aeg   ehk minna?" «Mõni läheb omakasust, Mõni raha pärast, Mõni usust, mõni masust,


Mõni tüütust kärast. (2008, lk. 204)  Mõned   uurijad   märgivad,   et   2000.   aastate   luuletustes   ilmub   rohkem huumorit ja mängulisust. Selles stiilis on kirjutatud luuletus «Lennujaamas kohtuvad hommik ja õhtu“ (2007, lk. 205) „samad džiinid ja samad topid, samad šortid ja seljakotid, samad stringid ja samad kleidid, samad dringid ja samad meigid, samad slängid ja samad trendid, samad bändid ja boyfriendid...“ Ülevaadete kohaselt soovivad paljud inimesed tänapäevases värsis rohkem omavoli, rohkem energiat ja julgust. Kuid ma arvan, et see kõik oli siis, kui Leelo Tungal oli noor ja energiline. Nüüd on ta tark ja rahulik. Ja ta saab endale lubada olla see, mida ta ise soovib. Tõlkimiseks valisin luuletuse "Pageja". Ma pole kindel, et sain ilusa tõlke. PAGEJA Taeva narmelpilvelisis laineis  peseb pärn end sumisevast meest.  Kes on see, kes kurbuseni kainelt  pageb jälle enda õnne eest?  Peatub külas helenurmelises,  ei jäta teda enam kuldne tuul.  Läheb jälle, huulil hurmelisil  igatsus ja lahkumiseluul.  Tulikatest süttis kauge küngas,  pilvelained pärnaõisi läbisid ...  Keegi läks ja oma õnne hülgas,  lootes, et ta tuleb ikka ... vägisi. БЕГЛЕЦ В звездных волнах неба 


липа омывает себя от гудящего мёда.  Кто этот, кто до грусти трезво бежит от собственного счастья?  Он останавливается  в светлых лугах деревни,  его уже не оставляет золотой ветер.   Идет снова, тоска на губах  и желание уйти.  От лютиков загорелся далекий холм,  облака прошли сквозь липовый цвет …  Кто-то ушел и отказался от счастья,  надеясь, что оно все равно вернется … насильно. Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga   arendab   ta   ellusuhtumist,   fantaasiat,   vaateid,   kujundab   arvamusi. Raamatuid   on   tõlgitud   vene,   soome,   inglise   ja   leedu   keelde,   üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Kasutatud allikad: Eesti Rahvuskultuuri Fond. Leelo Tungal.  http://www.erkf.ee/meist/noukogu/leelo-tungal (02.12.20) Martson I. (2017). Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu .https://kultuur.err.ee/604133/leelo-tungal-minu-lugu-on-minu-lugu (02.12.20) Kasemaa, A. (2017). Leelo Tungla biit.  https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leelo-tungla-biit/ (09.12.20) Tammerraamat. (2017). Teeleht by Leelo Tungal.  https://www.goodreads.com/book/show/35695527-teeleht (13.12.20) Eesti Lastekirjanduse Keskus. Leelo Tungal.  https://www.elk.ee/?profile=leelo-tungal (14.12.20)


Synquine: Leelo Tungal                                                               Tark             Rahulik
                                        Rütmiline            Energiline            Riimiline
                                          Lubab endale olla see, mida ta ise soovib
                                                                   Silmapaistev Mulle meeldis Leelo Tungali elulugu põhjalik analüüs
Mulle meeldis ka sini luuletõlge, eriti rida “липа омывает себя от гудящего 
мёда.”
Soovitan lisada veel kõnekujundeid ja oma arvamust (Sofija)  Mulle meeldis luuletuse tõlge. Ei ole kirjutatud kõnekujunditest. Töö 
ülesehitus ei ole nii hea. (Jekaterina) Elust ja loomingust on antud huvitav ülevaade, kasuks oleks tulnud loomingu
(kirjutatud raamatute) eraldi väljatoomine.
Keelevigu on, kuid need ei tekita enamasti probleeme arusaamisega. Siiski 
on mulle arusaamatu näiteks lause Tundub, et tema luuletused on lauldud
Pea meeles, et eesti keeles kirjutatakse i või j, mitte y (Moskovski, Maria, 
Juri), vt ka tütart jm.
PS Mis on loominguline notsu pank?
Ühe luulekogu analüüs olemas. See on põhjalik, huvitav, oluline on välja 
toodud.
Puuduseks on, et ei saa eristada sinu ja teiste retsensentide mõtteid. Kui 
kasutad võõraid mõtteid, peab olema viidatud.
Tõlge on õnnestunud, oled tabanud Tungla luuletuse meeleolu ja rütmi.
Cinquain võtab hästi kokku luuletaja olemuse.
Kokkuvõttest tuleb välja Sinu isiklik arvamus luuletajast, see sobib.
Kasutatud allikad on korrektselt välja toodud.
Kahjuks ei ole Sa andnud tagasisidet klassikaaslaste töödele!
 õp Mari-Mall