Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö kokkuvõtte koostamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vajaks, käsitletud, sisukorras, andvad, adresseeritud, selguma, sissejuhatuses, käsitlemisel, viiteid, põhjusel, soovitav, kõrvalseisja, lugedesSISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida uuritud);
nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest kõmadega. Resümee teksti mahuks on 1-2 lehekülge (20-30 rida), kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, käsutatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, käsutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents
...................................................................20 2 SISSEJUHATUS Õpilane peab õppeaja jooksul koostama mitmeid kirjalikke töid. Kõigi nende tööde eesmärk on arendada õpilase kriitilist mõtlemist ja väljendusoskust. Õpilase kirjalik töö kajastab omandatud teadmisi ja oskusi teoreetiliste ja praktiliste probleemide käsitlemisel. Lisaks sisulisele poolele on kirjalikes töödes oluline vormistuslike nõuete järgimine. Käesolev kirjalike tööde juhend on koostatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK) kirjalike tööde vormistamise ühtlustamiseks. Kõik kirjalikud tööd tuleb korrektselt ja nõuetekohaselt vormistada lähtudes kirjalike tööde juhendist ja töö iseloomust. Töö sisu peab vastama töö ju- hendile (näiteks praktikaaruande) või aineõpetaja poolt määratud juhistele. Juhendi koostami-
koostamiseks; · teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema; · teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja
koostamiseks; · teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema; · teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja
2. TÖÖ OSAD Töö osad peavad olema kindlas järjestuses: tiitelleht juhendaja hinnang (seda ei köideta!) sisukord sissejuhatus töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks) kokkuvõte kasutatud kirjanduse loetelu lisad. 2.1 TIITELLEHT 2.2 SISUKORD Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Kui kasutatakse pealkirjade nummerdamist, siis sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI .....................................................................................4 1.1. Alapeatüki pealkiri ....................
..................62 Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]........................................ 63 4 EESSÕNA Iga inimene, kes omandab või omab kõrgharidust, peab suutma väljendada oma mõtteid nii sõnaliselt (verbaalselt), kui ka kirjalikult õigekeelselt. Haritud inimeste kirjalikud tööd peavad näitama nende teadmisi ja oskusi teoreetiliste ja praktiliste probleemide käsitlemisel ja lahendamisel. Üliõpilastööde ja teadustööde (edaspidi tööde) vastavus teaduspõhises õppekavas ettenähtud vormistusnõuetele on sama tähtis kui töö sisu. Kõrgkoolide üliõpilased peavad oma õpingute jooksul kirjutama üliõpilastöid (referaat, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt). Kõrgkooli madalama astme lõpetajad kirjutavad lõputööna bakalaureusetöö, kõrgema astme lõpetajad magistritöö ja teadusastme lõpetajad doktoritöö.
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Arenduses tuleb esitada nendest ülevaade ning lisada enda seisukohad. Referaadis peaks arenduse osa olema liigendatud omaette peatükkideks ja alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsemale kogutud andmete analüüsile. Uurimistöö peaks sisaldama järgmisi osi: 1) ülevaade probleemist ja selle taustast, varasematest käsitlustest ja uuringutest kirjalike allikate põhjal (see, mis oli enne olemas); 2) omapoolne uurimus uurimismetoodika, uurimistulemused;
nummerdamisele, küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne). Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi abil. Selleks, et tekstitöötlusprogramm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja alapealkirjad olema juba eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading). Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 2.3. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti
· teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni
Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav. Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses.
püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilist uurimistööd kirjutades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid, isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid 12 ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa töö autori tekstil. Peavad selguma töö autori seisukohad ja arvamused uurimistulemuste kohta. Uurimistöö, mis viiakse läbi mingi probleemi lahendamiseks, tugineb teaduslikule oletusele ehk hüpoteesile. Selle kontrollimiseks kasutatakse uuringus sobivat metoodikat. Tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse rakendamise võimalusi. Mõnes ainevaldkonnas saab tulemusi kajastada tabelite ja jooniste abil.
kooli autoriõigust kinnitav märge. Tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1, tiitellehe pöörde näidis lisas 2. 6.2. Sisukord Sisukord (vt lk 2) hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Sisukorda on kaval lasta koostada tekstitöötlusprogrammil. Selleks, et vastav programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16, paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja suurus 14/13, paks) olema märgistatud pealkirjadena. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. 6.3. Sissejuhatus 15 Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1) Teema valiku põhjendamine
referaat, ainetöö jms. Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab töö käigus omandatud teadmisi. Uurimistöö on suunatud probleemile, tema eesmärgiks on leida püstitatud probleemile vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Õpilase jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust. Uurimused võivad olla kolmel tasemel: 1. Kirjeldavad uurimused. 2. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3. Probleemi põhjuste analüüsimine. Õpilane peab saama uurimistööle ühe retsensiooni. Oma töö kaitsmisel peab õpilane esitama kaitsekõne. Kunstiõpetuses tuleb teha arvutiesitlus
Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne). Pealkirjad nummerdada nummerdusnupust (Avaleht → Mitmetasemeline loend→ ). Ei nummerdata järgmisi pealkirju: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad ja kokkuvõte (summary). Ingliskeelne kokkuvõte Summary lisatakse ainult lõputöödele. 1.2 Sisukorra loomine Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab leida lugejat huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö pealkirjad leheküljenumbritega (vt Lisa 1). Sisukord asub tiitellehe järel ja on programmi poolt tekitatav (Viited → Sisukord → Kohandatud sisukord). Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p. 4 Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord,
Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister, iide Register, sisukord ja loendidSisukord loendid Sisukord; Sisukord; Office 2007: Viited Sisukord Sisukord) Sisukord) Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega. 4 1.4. Sissejuhatus Sissejuhatuses tuuakse välja : · Teema valiku põhjendus. Töö koostaja annab vastused järgnevatele küsimustele: Miks töö autor valis antud teema? Kas antud teemal on otsene seos erialaga? Kas tööl on praktiline väärtus? · Mis on antud töö eesmärgiks ja milliseid ülesandeid töö autor kavatseb
Uurimist?? Tiitellehe näidis Mari Mets 12 c Juhendaja: ?p. J?ri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni.
Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist;
Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
12 c Juhendaja: õp. Jüri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le- heküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni.
töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis
● Lisad (vajadusel) 2.1 Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: ● õppeasutus; ● töö pealkiri; ● töö liik 8 ● autori ees- ja perekonnanimi; ● klass; ● juhendaja nimi; ● töö kirjutamise koht ja aeg. Vaata lisa nr 1. 2.2 Sisukord Sisukorras näidatakse kõigi töö alajaotuste täielikud pealkirjad alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle
2.2. Uurimistöö ülesehitus 2.2.1. Töö kava Koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate
Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest;
koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3
koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3
pakkumine, teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö on 10.-11. klassi üleminekueksami või gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult
andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde
orienteeruda. Sisukorra alljaotuste pealkirjad, nende ees olevad süsteemitähised ja leheküljenumbrid peavad vastama pealkirjadele, süsteemitähistele ja leheküljenumbritele tekstis. Sisupeatükkide liigendamisel kasutatakse araabia numbreid. Põhijaotise numbrile (1., 2., 3. jne) lisandub alljaotise järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3. jne). Alljaotisel võib omakorda alljaotisi olla (nt 1.1.1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita. 7 Uurimuse sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ja selgitatakse selle aktuaalsust, sõnastatakse töö põhieesmärgid ja -ülesanded, iseloomustatakse lühidalt kasutatud allikaid ning antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse piirangutele, uuringu olulisele ning pakutakse välja edaspidi uurimist vajavad prob- leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus Kirja tüüp on Times New Roman. Kirja suurus on 12 punkti. - Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5.
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
• V Asjakohasus ja usaldusväärsus – kas on küsitud õigustatud küsimusi õigetelt inimestelt – kas kogutud andmed on antud töö kontekstis olulised – kuidas andmeid on kogutud ja analüüsitud: kas kasutatud meetod on põhjendatud (arusaamine selle piiridest) • VI Rakendatavus, kohaldatavus – kas ja mis ulatuses saab uurimuse kohapealt teha üldistusi – kas valimi suurus on piisav ja esinduslik • VII Objektiivsus – töö autor peab teema käsitlemisel jääma objektiivseks ja ei tohi juhinduda oma kogemusest, praktikast, eelarvamustest, suhtumisest, hinnangutest jne. – töö autori tegevus peab olema suunatud nähtusega seotud kõikide asjakohaste ja tõeliste põhjuste, omaduste ja seaduspärasuste avastamisele, kirjeldamisele ja analüüsimisele. • VIII Tõestatavus ja kontrollitavus – kõik esitatud faktid, väited, järeldused ja ettepanekud jne peavad olema kontrollitavad ja viidatud:
annaabi.ee 
