KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvantitatiivsed uuringud -- kirjeldamisel ja analüüsil kasutatakse arve, iseloomustajaks on kogus 2. Kvalitatiivsed uuringud -- olemust kirjeldatakse mittemõõdetavate omaduste abil 3. Hüpotees - tõestamata väide, eeldatav vastus uurimisküsimusele 4. Uuringuid eristatakse: 1) teoreetilised uuringud; 2) praktilised uuringud 5. Uurimistööle kasva koostamine on oluline, sest selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik
Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis. Plagiaadi vältimiseks tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui : kopeeritakse teise autori täpset sõnastust refereeritakse teise autori ideid kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte jne. Probleemid on Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. HÜPOTEES oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja 4 põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. (Näiteks väidab õpilane, et TJG gümnasistidest ei söö hommikust vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus gümnasistide seas.) JUHENDAJA on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada. Ta on
Kaitsmise protseduur: - õpilase kaitsekõne - retsensiooni ärakuulamine ja küsimustele vastamine - ülddisskussioon (komisjoniliikmete ja teiste kohalviibijate küsimused) - juhendaja annotatsiooni esitamine uurimistöö kohta - õpilase lõppsõna. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Kaitsekõne pikkus 7 minutit, seda toestab slaidiesitlus: - teema valiku põhjendus - uurimusküsimus/uurimistöö hüpotees ja eesmärk - meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine - lühike sisuülevaade - töö kokkuvõte: milleni jõuti, kas eesmärk sai täidetud. 6. LISAD Resümee: sisaldab lühidalt seda, mida on eelnevalt töös käsitletud, resümee annab tervikliku lühiülevaate kogu tööst: mis oli uurimisprobleem, mida uurimistöö autor tegi selle lahendamiseks; eesmärkidest lähtuvalt kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse
Järeldusteni ei jõuta statistika põhjal, vaid leitakse n-ö mustreid. Kui uurija soovib probleemi lahendada kvantitatiivselt, st keskenduda nähtuste praktilisele mõõdetavusele ja tulemuste esitamisele arvkujul, siis domineerib statistiliste faktide analüüs, mille aluseks on andmed, mida kogutakse vaatluste, mõõtmiste, eksperimentide ja varasemate uurimuste abil. 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine Valides kvantitatiivse uurimuse, tuleks eelnevalt püstitada hüpotees. Hüpoteesi püstitamiseks tuleb õpilasel endale ette kujutada võimalikke seoseid uuritavate objektide vahel ja nendele tuginedes sõnastada oma hüpotees. Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, st see ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud tulemustega. Sellepärast on soovitatav enne hüpoteesi sõnastamist tutvuda erialase kirjandusega. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole
) · Hästisõnastatud eesmärk EI OLE otseselt suunatud mitte tegevuste, protsesside nt otsida, uurida vaid ON pigem orienteeritud tulemustele, nt leida, avastada välja selgitada. Käesoleval tööl põhiline eesmärk on analüüsida Eesti arhitektuuri mõju I. Kahnile.. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutab magnet katlakivi settimist.. · Eesmärk ei saa olla millegi tõestamine Töö peab täitma eesmärgi. Uurimisküsimused.. · .. probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust. · Kõige tähtsam element uurimustöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad
MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus, mis on raportiks vormistatud UURIMISTÖÖ JAGUNEMINE Uurimistöö jaguneb kaheks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks KVANTITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvantitatiivne uurimistöö peab koosnema vähemalt 3 peatükist Kvantitatiivses uurimistöös on palju arvandmeid KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Hüpotees võib olla, aga ei pea olema Selle asemel sõnastatakse uurimisküsimused Uurib isikut, asulat, asustust vms Peatükid jaotatakse vastavalt teemale UURIMISTÖÖ Uurmisitöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu tuleb sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks põhjalikult nõu pidada juhendava õpetajaga KUI TEEMA VALITUD... Tuleb valida juhendaja Juhendaja on soovitatav valida
Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist mudel, kuidas majandusvabadus mõjutab riigi demokratiseerumist Näide kausaalmudelist varajane Michigani hääletuskäitumise mudel Näide teoreetilisest mudelist sotsiaalne liikumine kui organisatsioon Hüpotees Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed. Enamasti on hüpotees formuleeritud: Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem / madalam / suurem / väiksem... on teine muutuja. Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Uurimistöö etapid: uurimisdisain
1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD Uurimis- ja praktiliste töö koostamise ja esitamise korda reguleerib haridus- ja teadusministri 12.10.2011 määrus nr 62 „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“. 1.1. Uurimistöö Uurimistöö ehk uurimus on õppija koostatud kirjalik teaduslik töö. Uurimus põhjendab probleemivalikut, annab ülevaate uurimuse taustast, püstitab uurimisküsimused, põhjendab meetodi valikut, kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi ning esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte, kasutatud allikate loetelu. Uurimistöö kajastab õppija uurimistulemusi ja seisukohti ega piirdu üksnes refereerimisega. Uurimistööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja eristatav. Kõik autorid peavad osalema uurimistöö ettevalmistamisel, teostamisel, esitlemisel ja kaitsmisel.
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiiv
3) koostöös õpilasega valida ja täpsustada töö teemat; 4) õpilasuurimuse korral suunata õpilast teemakohase kirjanduse jm allikate juurde; 5) praktilise töö korral tutvustada õpilasele või suunata ta vajaliku taustinformatsiooni juurde; 6) otsustab koostöös õpilasega kogutud taustinformatsiooni raportisse esitamise otstarbekuse üle; 7) aidata sõnastada töö pealkirja, eesmärgi, uurimisküsimused, hüpoteesi; 8) jälgida õpilasega kokkulepitud ajakavast kinnipidamist; 9) suunata õpilast töö käigus tekkivate probleemide lahendamisel; 10) jälgida, et töö käigus toimuv on kooskõlas seadusandluse ja KJPG-s kehtivate protsessijuhenditega; 11) vajadusel nõustada õpilast ekspertide kaasamisel; 12) esitada kaitsmiskomisjonile kirjaliku hinnangu uurimis- või praktilise töö kohta vastavalt kokkulepitud vormile.
................................................................................................................................ 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................................... 4. Teema valik.................................................................................................................................................... 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed.................
............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. .................
Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt: · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasne¬vad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid • Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist Näide teoreetilisest mudelist Näide teoreetilisest mudelist Hüpotees • Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide võimuutujate vahel on teatud tüüpi seosed. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja. – Nt. Mida kõrgem on kodaniku haridustase, seda suurema tõenäosusega ta osaleb valimistel. – Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika
Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida. Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava õpetaja ja 55 õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega
Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatuse esimene lõik on tavaliselt mõeldud lugeja motiveerimiseks. Kirja tuleb see panna väga lühidalt, aga nii, et selleks piisaks lugeja innustamiseks. Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust ning see
4.02.2016 Uurimistöö alused: kordamine, X klass 1. Seleta mõisted: a. refereerimine on referaadi koostamise protsess; b. tsiteerimine on on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena; c. viide on juhatav märge tekstis; d. kvalitatiivne uurimus = kitsas teema aga põhjalik uurimine ja analüüs; e. kvantitatiivne uurimus = küsitlused, loendamised, vaatlused; f. hüpotees on oletatav vastus küsimusele; g. uurimisküsimus on küsimus, millele tahetakse antud uuringuga vastust leida; h. meetod on lahendusviis, kuidas mingit kindlalt piiritletud ülesannet täita; i. plagiaat on i. Kellegi teise teksti esitamine enda nime all; ii. kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine; iii. kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all; j
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE...................................
seas, nooremas eas oli peamiseks vaevuseks kõhuvalu, vanematel õpilastel aga peavalu; - kõige levinumateks hirmudeks väikelaste seas olid hirm pimeduse ees, lahutamine lähedastest ning koera- või kassihirm; - noorukite ning teismeliste suurimateks hirmudeks olid õpitulemused ja välimus; - laste hirmudest ülesaamiseks on vaja vanemate tuge, nende korduvaid seletusi ning lapsega tuleks luua ka füüsiline kontakt. Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: lastel esineb palju erinevaid hirme. Kõige enam vajavad lapsed vanemate tuge nooremas eas, mil ei suudeta veel hirmutavatest situatsioonidest aru saada ega nende põhjusi leida. 17 Kasutatud kirjanduse vormistamise näidis KASUTATUD KIRJANDUS Hennoste,T.1997.Eesti keele sotsioperioodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kingisepp, V.-L. 2001.Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. - Oma keel, nr 1,
III trimestril Uurimisküsimused on lühikesed ja sisutihedad küsimuse vormis esitatud laused. N: Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid küsimustele: Kui suurel hulgal III trimestri rasedatest esineb kõrvetisi? Kas kõrvetisi kogevatel rasedatel õnnestub neid leevendada antatsiididega? 1) Hüpoteesid väited kahe või enama muutuja vahelise oletatava seose kohta mingil populatsioonil. Hüpotees on sõnastatud ennustusena; uurija peab hüpoteesi kas kinnitama või ümber lükkama. Hüpoteesi testimise eesmärgiks on teadmiste üldistamine. Üldistamine tähendab teoreetikute poolt esitatud, varasemates uurimustes avaldatud või praktikas täheldatud teoreetiliste väidete või seoste testimist. N: Käesolevas uurimistöös on hüpoteesiks: Vähemalt 50% Tartu Naistekliinikus arvel olevatest III trimestri rasedatest on kogenud kõrvetisi.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
Vt. küs leht 10 Vali üks: a. Uurija kogub teooriat, et saada ülevaade valdkonna tähtsamatest teoreetilistest käsitlustest, uuringu tulemused täiendavad olemasolevat teooriat. b. Uurija kogub teooriat eesmärgil luua uurimusele raamistik, teooria on uurimuse aluseks, uuring kontrollib teooria paikapidavust praktikas. 35. Loetle diskursusanalüüsi sammud. Diskursusanalüüsi sammud: 1 Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid! 2 Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3 Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4 Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5 Küsi: “Mida tekst teeb?” 6 “Kuidas ta seda teeb?” - mis vahendid on kasutusel? 7 Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik;
et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud. 43. Hüpotees – teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. 44. Kirjeldav statistika – pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks. Järeldusi tehakse ainult valimi piires. 45. Järeldav e üldistav statistika – kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks mittevaadeldud situatsioonide kohta (üldistuste tegemine laiema objektide hulga ehk üldkogumi kohta). Pakub meetodeid vea hindamiseks. 46
SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide a
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
kirjatükkidest? Teadustöö etapid · 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus Meetod Teadustöö tegemise 1.etapp:
Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kell
vaatlusandmed, toimikud jne). Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’). Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt. Teoreetilise valimi moodustamine Algab uurimise planeerimisest Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab – teema, uurimisprobleem Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia” S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan, tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne. Mõisted ja kodeerimine Andmeid kodeeritakse mõistetesse Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused Kodeerimisprotsess
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil .......................
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmis
koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15
Määrates valimi mahtu, tahetakse vältida liiga väikese valimi võtmist, mille korral hinnang oleks liiga ebatäpne ja ei omaks väärtust. Samavõrd tahetakse vältida valimit, mis on liiga suur, sest see raiskaks väärtuslikke ressursse. Seetõttu on valimimahtude täpne määramine tähtis, kuid võib olla üsna keeruline ja vajada mitmetel juhtudel statistikute abi (valimi mahu kalkulaator). HÜPOTEESID Hüpotees on üldkogumi kohta tehtud oletus. · sisukas hüpotees (H1): oletus kehtib · nullhüpotees (H0): oletus ei kehti Nullhüpoteesi ei tõestata, vaid selle juurde jäädakse, kuna nullhüpotees on teoreetiline abivahend, mis tegelikkuses niikuinii ei kehti. Hüpoteesi võib sõnastada: · võrdlushüpoteesina (võrreldakse tunnuseid) · seosehüpoteesina (seostatakse uuritavaid tunnuseid) Põhimõisted hüpoteeside testimisel: · Olulisustõenäosus (p-value) on eksimuse tõenäosus sisuka hüpoteesi eelistamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
