Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö "Rõivaste taaskasutus"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastaja, rõivaste, taaskasutus, vastajat, anneta, uuteks, rõivad, taaskasutatud, kuulnud, küsisin, vastajaid, annetus, viisidest, külastuse, annetuse, 2018, tegin, eluaastat, vanuserühm, vendadele, viimaseks, uurimismeetodid, juhendaja, lektor, helina, prints, uurimistööd, arvavad, koostamiseks, küsitluse, docsis, toonud, esindatudvastavalt 13% vastajaskonnast. Naiste osakaal on kindlasti seetõttu suurem, kuna antud teema on neile huvipakkuvam, kui meessoost isikutele. Naised panevad suuremat rõhku rõivaste ostmisele ja nende garderoob on üldjuhul meeste omast suurem. Joonis 1. Vastajate sooline jaotus. 3. VASTAJATE VANUSELINE JAOTUS Küsitlusele vastamisel oli antud 8 erinevat vanuse vahemikku, millest osutusid valituks vaid esimesed kuus. Vanuse vahemikes 48.-52.eluaastat ja 52+.eluaastat vastajaid ei olnud. Enamik vastanutest olid 18.-22.aastased, moodustades ligikaudu 45% protsenti kogu vastajaskonnast. Nagu diagrammil (vt joonist 2) näha, siis neile järgnesid 23.-27.aastased, moodustades ligikaudu 33%. Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%. Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2
Eesmärk oli välja selgitada kas ja kui õigesti hooldatakse kodudes oma rõivaid. Otsitakse vastust küsimusele, kui põhjendatud on trükiste õmblemine toodetele. Kui huvitatud on inimesed oma rõivaste õigest hooldamisest ja seeläbi ka säilitamisest? 1 2. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS Analüüsi tegemise ajaks oli vastajaid 22, neist 16 naised ja kuus mehed. Kuna enamjaolt hoolitsevad majapidamises pesu korrashoiu eest just naised on valitud ka nende suurem osakaal. Naised 73% ja mehed 27% (joonis 1). Sugu 27% 73% Naine Mees Joonis 1. Vastajate sooline jaotus
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Sama näitasid ka elanikkonna uuringud. Sellest tulenevalt on olulisem keskkonna tajumine, mitte aga keskkond ise. Informeeritus: Kuivõrd Tallinna elanikud on informeeritud keskkonnaseisundi olukorrast ja selle võimalikest mõjudest oma tervisele. Kas ja kuidas on püütud 6 sellealast informatsiooni leida? Kuivõrd ollakse teadlikud keskkonnaseisundi kohta kehtestatud normidest? Häiritus: Kas ja mil määral häirivad vastajaid transpordiga seonduvad keskkonnaprobleemid (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon)? Kas selle tõttu on elus midagi muudetud (pestakse sagedamini aknaid, jalutatakse magistraalteedest eemal, ollakse vahetanud korterit jne)? Kas mõni transpordiliik häirib enam kui teine? Mure keskkonnaseisundi pärast: Keskkonnaprobleemide oluliseks pidamine on uuringutes valdavalt seostatud noorema ea, kõrgema hariduse ja poliitilise radikalismiga. Autode tähendus ja seotus inimeste elulaadiga.
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus....................................
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul
Küsimustiku küsimused olid esitatud erinevates tüüpides. Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa
9 andmed ning kokkuvõtte. Vastused töötleme läbi ning töös esitame kõige oluliseimad tulemused. 3. Tulemused ja analüüs 3.1 Vastajate statistika Kokku vastas meie küsitlusele 58 inimest kogu koolist. Neist 40 olid naissoost isikut ja 18 meessoost isikut (joon.3). Vastajate vahel lendude erinevust ei pidanud me oluliseks ja vastavat tabelit ei koostanud. Vanusegrupeering jagunes järgnevalt: kõige rohkem oli 16- aastaseid vastajaid, millele järgnesid 17- ja 18-aastased vastajad, keda oli küsitluses võrdselt (joon.1). (joon.3) 10 (joon.1) 3.2. Legaalsed ja illegaalsed narkootikumid Oma uurimuses tahtsime välja tuua ka erinevuse meessoost ja naissoost vastajate vahel, kuid
Eesmärgiks oli saada tagasiside uurimisküsimustele ja analüüsida vastuseid. Esitati 8 küsimust. Küsitlusele vastas 70 inimest, kest tegelesid spordiga, kellest 34 olid poisid ja 36 olid tüdrukud. Kõige popularsemad alad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ning jõusaalitrenn. Küsitluses uuriti noorsportlaste toitumisharjumusi. Eesmärgiks oli teada saada, kas spordiharrastaja teab milliseid ja kui palju toitaineid on vaja et saavutada edu valitud spordialal ning kas vastaja arvab, et tarbib piisavalt toitu, et saavutada häid tulemusi oma spordialal. Püstitati hüpoteesid, et sportija ei ole teadlik, milliseid toitaineid on vaja tarbida ja kui palju, sportija ei ole teadlik oma organismi energiavajadusest ning ei tarbi piisavalt toitaineid. 18 7. Küsitluse kirjeldus Internetis viidi läbi küsitlus, millele vastasid spordiharrastajad. Küsitluse eesmärgiks
soovivad leida alternatiivset kaupa, kallile poekaubale. Samas on kliendid, kes soovivad oma vanadest riietest vabaneda või hoopiski vanu riideid parandada, sest tootekompleksile lisandub juurde ka rõivaparandusteenus. Nii saab ettevõte veel rohkem väärtustada säästliku arengut. Ettevõtte koostööpartneriks on inglismaa ettevõtte, kellega tehakse pikaajaliselt koostööd, et kasutatud trendikas kaup jõuaks ka Eesti turule. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ja trendikat taaskasutatud rõivakaupa sihtrühmale, kes väärtustavad jätkusuutlikust ja soovivad parandada ressursside ületarbimist. Ettevõte äriidee sai alguse ettevõtja ja tema pere hobist, õmblemisest ning suurest nõudlusest trendikate taaskasutusrõivaste järgi noorte naiste seas. Aasta pikkusel kokkupuutel taaskasutuskeskustega, olen mõistnud, et inimesed vajavad odavamaid kuid kvaliteetsemaid riideid. Samuti iga inimene soovib raha kokku hoida ning
Katastroofipiirkondadesse, kus abi tõeliselt vaja läheks, see kahjuks ei jõua. Põhjus on puhtalt majanduslik: laevaga saatmine võtaks liiga kaua aega ja õhutransport on kallis." [2] Teadlikumad tarbijad ja firmad suunavad kasutud riided taaskasutuspoodi, andes esemele võimaluse uueks ja pikemaks eluks. Niiviisi võib riideese läbida viiendat ja kuuendat etappi päris mitu korda, vähendades uute rõivaste valmistamise keskkonnamõju. [1] Kuigi rõivaste taaskasutus on üllas idee, on viimastel aastakümnetel levinud viletsa kvaliteediga kiirmoodi ummistanud taaskasutuspoed madalakvaliteediliste riietega, mida keegi osta ei taha. Ka need rändavad veelgi suurema keskkonnamõjuga lõpuks prügimäele. [20] Rõivaste transport üle maailma mõjutab keskkonda õhku paiskunud CO2 näol. Samuti on tänapäevastes taaskasutuspoodides rõivad pestud ja triigitud ning ripuvad riidepuudel. Sellest
62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2. Erinevate hasartmängude populaarsus 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% Pokker 60,00% Blackjack 50,00% Bingo/Viking/Keno Loto Mänguautomaadid 40,00%
(https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26
Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas
" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST!
isikuid ei leidu. 18 17. aastaste vastajate hulgas olid kõik neli vastusevarianti sama populaarsed. Igale vastusevariandile oli kaks õpilast, kes arvas, et tema tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu. Kaks õpilast teavad kedagi, kes on kunagi tarvitanud, aga enam ei tarvita ja teavad kedagi, kes tarvitavad siiani ning sama palju vastajaid oli ka mõlemal vastusevariandil. 18. aastaste vastajate hulgas kõige populaarsem vastus oli tean kedagi, kes tarvitab siiani. Nii vastas kolm õpilast. Sellele järgnes vastusevariant ühe vastajaga minu tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu. 20. aastaste vastajate hulgas ehk üks inimene teab kedagi, kes tarvitab siiani. 2.2.4 Miks sa proovisid uimastit/uimasteid? 16 14 12 10 8 6
ja üks skaalaküsimus, et näha, kui tähtis oli õpilase arvates väide ning kaks vabavastust, et hinnata õpilase teadmisi tervisliku toitumise kohta ja saada parem ülevaade küsimusele "Mis on põhjuseks, kui õpilane hommikusööki ei söö?" Küsimustik viidi läbi koostajate kohaloleku ajal ja neilt küsiti vajadusel täpsustavaid küsimusi. Küsimustik oli anonüümne ja vastuseid kasutati vastava kollektiivi kohta üldistuste tegemiseks. Esimeses küsimuses sooviti teada saada vastaja sugu. Teises küsimuses paluti hinnata väidete tõesust või tähtsust nende arust viie palli skaalal. Esimese väite abil saadi teada, kui paljud õpilased söövad hommikust ja teise väite abil saadi andmeid, kui paljude arvates oli hommikusöök tähtis. Kolmas küsimus oli kinnine ja antud olid vastusevariandid. Võis märkida endale sobivaks mitu ja oli ka võimalus kirjutada endale sobiv varjant, kui seda ei olnud vastustes nimetatud. Selle
sõnastusega küsimustest, pikkade ja keerukate liitlausetega küsimustest, ärritavatest ja puust-punaseks stiilis küsimustest, kategoorilist ja eitust sisaldavatest küsimustest. Veebipõhine küsitluse eelised. Madal hind, kiire vastamine, atraktiivne formaat, kombineeritud haldamine, piiramata küsitlusala, vähem vastamata küsimusi, parem vastamine avatud küsimustele; uurija mõju on olematu; kõige anonüümsem; vastaja saab olla ausam ja avatum; ajaliim pole väga piiratud. 5. Netiküsimustike puudused. Madal vastuseprotsent; valim (oluline kasutada esinduslikku valimit), vastuste täpsus ja täielikkus; vastamine sõltub küsimustiku pikkusest; puudub kontroll küsimuste vastamise järjekorra üle; vastamise kontekst ( kas vastab ise või kellegagi koos), raskused lugemise kirjutamise või keelega; arusaamatusi pole
Enne töö alustamist panime paika hüpoteesid: 1) Tänapäeva noored on sallivad inimesed 2) Enamik noori suhtuvad homoabieludesse ja nende seadustamisesse tolerantselt 3) Noored arvavad, et seksuaalorientatsiooni pärast ei tuleks kedagi diskrimineerida 4) Kuna ühiskond on piisavalt kirju, siis noortel on selliseid sõpru ja on mõistliku suhtumisega Analüüs: Küsitlusele, mille seadsime üles Facebooki, vastas kokku 100 inimest. Vastajate hulgas oli 72 naissoost vastajat vanuses 12-43, 28 meessoost vanuses 14-43. 72% naisi ja 28% mehi. Esimese küsimusena pakkusime varianti, et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust. 1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda.
Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse Keskust tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam Külastuskeskuses viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne. 6 Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Võrtsjärve Külastuskeskuse külastamisega väga rahule, samuti olid kõik kolm vastanut väga rahul Keskusesse viivate teedega. Vastuseks küsimusele, kas ankeeti täitnud isikud külastavad veel kunagi Võrtsjärve Külastuskeskust saadi vastuseks, et kõi kolm vastanut tulevad suure tõenäosusega Keskusesse tagasi. Ning viimasena esitatud küsimus, mis Teile enim meeldis, millega kõige rohkem rahule jäite
Samas ei leia MVO midagi üllatavat selles, kui satanist iga päev sooritab rituaale ja ka ohverdab. Siiski nad mainivad ära, et ohverdamine on laiem mõiste ja ohvriks saab tuua näiteks oma energiat ning rituaaliks võib ka nimetada teismelise tüdruku tegevust, kui ta oma iidoli pildi ümbruse on altari moodi kujundanud. MVO aga tegutseb La Vey kirja pandud reeglistiku järgi ja see välistab ohverdamise. (http://faq.saadanas.org/) Küsitluses küsisin, kas seostatakse sataniste rituaalidega ja kui, siis millistega. Sellele vastas jaatavalt 15-st õpilasest 8. Enamik neist seostavad sataniste rituaalidega, aga täpsemalt pole keegi kuulnud ühestki kindlast rituaalist. Toodi välja ohverdamine, surnutega vahekorras olemine, vampiiride jäljendamine, nekromantia ja saatana väljakutsumine. Sellest saame järeldada, et enamik meist pole kuulnud ühestki rituaalist ja need mõned, kes on, ei tea täpsemalt ühtki kindlat rituaali. 2.2
Kvantitatiivset uurimismeetodit peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Probleemiks sellise meetodi juures on aga see, et vastajatel on võimalik valida ainult ankeedis esitatud vastuste vahel, niisamuti on miinuseks see, et meie ankeedi koostajatena ei saa kontrollida seda, kas vastaja suhtus ankeeti tõsiselt või mitte. Viisime läbi ankeetküsitluse internetis 2012. aasta aprillis . Meie küsitlusele vastasid 30 Kohtla – Järve Järve Vene Gümnaasiumi 11. klasside õpilast. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada mismoodi on multifilmide vaatamine ja seal nähtud kangelaste tegutsemine või sõnavara neid muutnud ja mõjutanud. Multifilmide vaatamine on üks vabaaja veetmise viise, mida võib vaadelda kui harivat tegevust – kui inimene nähtust
...................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS OÜ Phat Farm Eesti esindus on edasimüümisega tegelev firma, mille kauba artikliks on enamjaolt noorte vabaaja rõivad- ja jalanõud ning nende juurde kuuluvad aksessuaarid. Hetkel on firma asutamisel. Ettevõte tegeleb konkreetsemalt rõivaste, jalanõude ja aksessuaaride sisse toomisega Ameerikast ning kaubamärgi esindamisega Eestis. Meie klientuur on lai, hetkel oleme arvestanud sihtgrupiks 10-34 aastased, keda Eestis on 489 756. Kuna ta on üha laienev turg, on üsna tõenäoline, et ostjaskond laieneb iga aastaga. Meie eelised on teiste konkurentide ees eelkõige kaubamärgi tuntus üle maailma ja spetsialiseerumine just nimelt vabaaja teemaale. Juba praegu hinnatakse Eesti noorte seas Phat Farmi kvaliteeti ja disaini
Laulupeo teeb eriliseks see, et ühislaulmisest tekkiv tunne liidab ja ühendab inimesi. 14 5. Uurimuslik osa Eesti esimese laulupeo kohta Uurimistöö kolmandas osas esitatakse läbiviidud küsitluse kirjeldus ja tulemused. Küsitlus viidi läbi Tartu Kommertsgümnaasiumi 10. ja 12. klasside seas, sest nendes klassides läbitakse muusikaajaloos laulupeo temaatikat põhjalikumalt. Küsitlusest võttis osa 30 vastajat, vanuses 16- 19 aastat. Küsimusi oli kokku 8, neist 7 oli valikvastusega. Üks küsimus oli avatud küsimus, millele pidi vastama oma sõnadega. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on noorte inimeste teadmised esimesest laulupeost (Lisa 8). Osa küsimusi oli koostatud I laulupeo olulisemate faktide kohta, mis hõlmasid laulupeo asukohta, aega, kooriliike, repertuaari ja eestvedajaid. Kolm küsimust oli seotud laulupeo rolliga tänapäeval.
tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni. 2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta. Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin Põlva Gümnaasiumi õpilastele elektrooniliselt stuudiumi kaudu, Valga Gümnaasiumi õpilastele saatsin küsitluse stuudiumi nende kooli töötajale, kellega ma ise kontakti kõige pealt võtsin. Vastuseid kogusin vahemikus 15.05.2017-24.05.2017.
12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus. Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku tõsiselt ning kirjutasid vastusteks asju, mida ei saa uurimistöös kasutada, sest need polnud teemakohased. Veel tooksin välja selle, et sellise andmekogumismeetodiga on tihti raske kokku saada piisav arv vastuseid, kuna õpilased võivad olla haiged sel päeval, kui küsitlus koolis läbi viiakse, kuid mul ei tulnud sellega õnneks probleeme.
liiga noor, pole valmis emaks saama ega võimeline oma partneriga vanemakohustusi täitma. Meie küsitlusele vastanud noored arvasid, et halb elu lapsele pole parem valik. Milline see halb elu on, vastajad ei täpsustanud. Arvati ka, et abort on põhjendatud kui pole mingit varianti last kasvatada ning laps ei sünni kindlatesse kätesse. Need vastused annavad aimu vastanute noorusest ning sellest, et vastajad kasutavad üldlevinud stereotüüpe, mida on kuskilt tõenäoliselt kuulnud. Vastanute arvates on peab inimesel olema võimalik oma elu kontrollida, see tähendab siis, et aborti teha. 3 vastanut arvasid, et abort on lihtne lahendus probleemile. See on huvitav avaldus, milles on mitmeid küsitavusi. 6 Esiteks arvamus, et abort on lihtne ja teiseks, et lapse saamine on probleem. Selline vastus
netosissetulek ning spordiklubi külastamine, netosissetulek ja sugu ning vanus, spordiklubi külastamine ja toitumine. Hajuvusdiagramme analüüsides võin öelda, et mida suurem on vanus seda suurem on netosissetulek. Ei saa väita, et see on fakt, kuid antud valimit analüüsides on nii. 6 KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE Usaldusintervalliga selgitasin mis oleksid suurima tõenäosusega järgmise vastaja vastused. Kui järgmine küsimustiku täitja vastaks kui palju ta kaalub, siis 95%-se tõenäosusega vastaks ta, et kaalub vahemikus 59-74 kg. Kui järgmine küsimustiku täitja vastaks kui tihti ta külastab spordiklubi, siis 95%-se tõenäosusega vastaks ta, et kuni 4 korda nädalas. Järgmiseks, otsustasin uurida, kas spordiklubide külastusvõimalused ning meediareklaamid tervislikust toitumisest on omavahel seotud. Kasutasin selle teada saamiseks dispersioonanalüüsi.
ning ettevõttel oleks vajalik teha mõningaid muudatusi, et inimesed oleksid oma tööandjale lojaalsemad ning teeksid enda tööd hea meelega. 18 Töös tehti mõningad ettepanekud, mida ettevõte võiks ette võtta, et motivatsioonitased ja rahulolu parandada. 4. LISAD Lisa 1 Küsimustiku ankeet: Töötajate rahuloluuuring XXX AS müügiosakonnas Lugupeetud vastaja! Antud küsimustik on koostatud eesmärgiga uurida töötajate töörahulolu ja motivatsioonitaset puudutavaid küsimusi XXX AS müügiosakonnas ja anda hetke tagasisidet tööandjale. Uuring viiakse läbi ajavahemikus 03.03 .2016 - 10.03 .2016. Uuringut viivad läbi TTÜ väikeettevõtluse rakenduskõrgharidusõppe eriala tudengid XXX Vastamiseks kulub aega umbes 5 minutit. *Kõik vastused esitatakse anonüümselt. * Kohustuslikud väljad
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
mugav kaasas kanda ja paberkandjal lugemisvaraga on juba harjutud. Suur osa vastajatest loeb nii e-raamatuid kui ka ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (7) ning teised eelistasid e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (5), sest nii on huvitavam lugeda. Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest? Suur osa vastajatest räägib loetud raamatutest õpetajatega (11), teised räägivad raamatutest sõprade (7) või vanematega (2) ning 5 vastajat ei räägi kellegagi. Nimeta viimase kahe aasta jooksul loetud enim meeldinud või meeldejäänud raamat (autor, pealkiri). Noortele meeldejäänud raamatud olid väga erinevad, näiteks Diana Leesalu "Kuidas elad, Ann?" (2) ja Zoe Sugg "Tüdruk Online" (2). Mõned vastajad (4) väitsid, et nad pole kahe aasta jooksul mitte ühtegi raamatut läbi lugenud. KOKKUVÕTE Minu töö eesmärgiks oli saada ülevaade III kooliastme õpilaste lugemisharjumustest.
klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja „kursustel“, sest need mõisted ei ole tuttavad põhikooli õpilastele. Lisaks küsiti vastaja sugu ja klassi, et oleks hiljem tulemusi parem analüüsida ja võrrelda, kas õpiharjumused muutuvad ajas. Vastajatel tuli end analüüsida ja valida endaga kokku sobiv hinnang: sageli, mõnikord või mitte kunagi. Üheksanda klassi õpilased said vastata küsimustikule Google Forms veebikeskkonnas, et anda võimalus valida ise aega ja kohta, et ausalt ja rahulikult läbimõeldult vastata. Kuues ja kolmas klass täitsid küsimustiku paberkandjal, andes võimaluse täitjal arusaamatu väite
9.0 TURUPOTENTSIAALI HINNANG 6 10.0 KONKURENTS 7 11.0 TURUNDUSPLAAN 8 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE 8 13.0 FINANTSPALNEERIMINE 9 14.0 RISKIANALÜÜS 9 15.0 LISAD 10 2 1.0 KOKKUVÕTE On soov avada uut firmat nimega ,,Mannekeen" OÜ. Firma tegeleb klientidele rõivaste valmistamisega. Ettevõtte asukohaks saab Lõunakeskus, töötajate hulka kuuluvad omanikud, disainerid, stilistid, sekretärid, õmblejad, raamatupidajad. Firma alustamiseks oleks vaja laenata 1 500 000. Tulevikus on muidugi ka soov edasi areneda ja suuremaks kasvada. 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõte, mille soovime välja arendada, on Mannekeen, juriidiliselt: Disaini- ja Õmblusstuudio ,,Mannekeen" OÜ. Hetkel on soov avada kauplus/töökoda aadressil