Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Uuenev alusharidus" Eva Hulaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppekava, alusharidus, uuenev, õpikeskkonna, lasteaed, õpikeskkond, õppematerjalid, isiksuste, suunaja, projektitöö, rühmakaaslaste, tegutsemisvabadus, tegevusega, lapsevanemad, arvavad, leidsid, seisukohast, kogeb, teadsin, õppekavade, nägemus, jälgimine, toetamine, iseendale, arusaamist, antav, uueneva, õpetamine, kuulumine, suhtlemineTallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise
kodu ja kooli vahel. Eelõpetuse kultuurilised suundumused Nägemus lapsest Nägemus kasvatuse ja õpetamise tähendusest ENNE Laps on passiivne, ei suuda Kasvatus ja õpetamine alustatud iseseisvalt tegutseda. ühiskonnale. Ülesandeks isiksuste sobitamine ühiskonda. PÄRAST Laps on algatusvõimeline ja Kasvatus ja õpetamine ühiskonna aktiivne, suudab iseseisvalt mõelda. muutmisjõuna. Ülesandeks parema ühiskonna kujundamine.
· Sotsiokultuuriline nägemus rõhutab rühmakaaslaste ja täiskasvanu suunamise tähtsust õppimises. See omakorda rõhutab koostööd lapse kasvukeskkonna vahel. · Konstruktivism toob esile õppimise isiksusliku loomuse. · Õppimine tähendab seda, et laps tõlgendab aktiivselt asju ja elu enda ümber ning vormib uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera
Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
1 Vähem oluline ei ole õpetaja oskus oma teadmisi edasi anda lastele huvitavalt ja et lastes tekiks huvi aine vastu. Õpetaja ülesanne on sellise õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist. Õpetaja peab oskama kuulata lapsi ja austama lapse loomulikku viisi
mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides.
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama. Kui laps tunneb end hästi, siis on ta avatud õppimisele. · Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada
kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll.
kümne kaupa karbikestesse, jaotab ringe erineva arvuga sektoriteks, mõõdab ja võrdleb, eristab ja samastab nagu ikka selleealine laps, aga tal on käes vastavad õppevahendid, mis aitavad tal korrastada matemaatilist maailma. Paljud vahendid on võimalik valmistada väikese vaevaga ise, vaja on ainult veidike pealehakkamist ja vastava kirjandusega tutvumist. (Kikas 2002, 36) Foto 4. Montessori pedagoogika õppematerjalid. 15 MONTESSORI METOODIKA KRIITIKA Üheks põhiliseks Maria Montessori ja tema õpetamise meetodi kritiseeriaks oli Ameerika haridusteoreetik John Dewy, kelle arvates oli liiga varajane laste intelligentsuse arendamine ohuks nende üldisele arengule. Dewy õpilane William Heard Kilpatrick'u arvates põhinesid Maria Montessori materjalid laste sensoorseks arendamiseks, vananenud teooriatele inimese
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele. Klassiruum peaks peegeldama õppekava ning õpilaste huvisid ja vajadusi Mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi Mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutage klassis Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada. Väljapanekud klassiruumis Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine
Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008). Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I
nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstraktset mõtlemist (kuidas mõistab erinevate nähtuste seoseid jne). Lastel probleemide alged on suure tüenäosusuega näha, ilmnevad juba lasteaia eas 2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades.
..................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus.................................................................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad......................................................................
60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel tasemel valdavad õpetajad ja kogu õppetöö toimub üks või kaks aastat teises keeles, välja arvatud esimese keele õigekirja- ja kirjandustunnid. Sel ajal läbivõetav õppekava on põhiliselt sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni üheteistkümnendani, millega lõpeb keskkool Quebecis) õpetatakse teises keeles valikulisi aineid, näiteks ajalugu, geograafiat ja matemaatikat. Quebecis on teises keeles läbitavatel kursustel sama
selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
o Stereotüüpne käitumine, ühe lapse kontekstis, laps ei omanda palju erinevaid käitumisviise Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 16 o Vähene motivatsioon, initsiatiivi puudumine juhitavad keskkonna poolt, ümbritsevad inimesed on need kes tegevusi algatavad ja juhendavad Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne. Arengu dünaamika lapseeas (vt slaid) o Lasteaed: kerge intellektipuue - tasandusrühmas, mõõdukas intellektipuue - arendusrühmas, raske ja sügav intellektipuue - arendusrühmas või liitpuudega laste rühmas. o Kool: Kerge intellektipuude - lihtsustatud õpe (I kooliaste juhtiv on taju, valdav on praktiline mõtlemine; II kooliaste juhtiv on mälu, arenemas on kujundiline mõtlemine; III kooliaste juhtiv on mälu, valdav on kujundiline mõtlemine), mõõdukas
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata. Iseseisvaks tööks ei tohi anda asju, mida pole õpetatud. Õpetaja on suunaja iseseisvas töös. Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on ülesandeks sisse tuua kogu matemaatiline sõnavara. Selle teadmist kohe ei nõuta. Matemaatikast ei saa ümber nurga rääkida ja on vaja kasutada matemaatilisi mõisteid, et asjadest rääkida. Laste arendamiseks ja matemaatika sidumiseks teiste ainetega on hea kasutada
......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ........................................................................10 LISAD LISA 1. Lühiuurimus III kooliastmes Sirje Nootre........................................12 LISA 2. Uurimistöö juhendamine põhikoolis Kadri Sõrmus .............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
HINDAMINE: I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat. II tasand lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid. III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, -klassid). Allikas: U.Raudsepp-Alt, 2010 Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks: · Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed? 16
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
annaabi.ee 
