VILJANDI GÜMNAASIUM Meedia küsitlus [Tippige dokumendi alapealkiri] Birgit Murumägi Meedia küsitlus Eesmärk on uurida, milliseid meediakanaleid noored kõige enam kasutavad ja milline on nende huvi uudiste ja uudistega kursis oleku vastu. Samuti kajastub küsitlusest, kas meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80%
Mida vaatan telerist? Televisioon on mahukas meediaüksus, kanaleid on sadu, tuhandeid ja vaatajaid miljardeid. Televisiooni algus oli üksikud kanalid, kõige tähtsamate uudistega, kuid see on kasvanud miljardiettevõtteks. Paljudel kanalitel on oma spetsialiteet. Enam ei pea ootama tavaprogrammidest muusikat, kui on MTV, või filme, kui nende jaoks on palju teisi kanaleid. Teler võib pakkuda vajalikku infot, kui ka vajamatut prahti ja selle üle otsustab vaataja ise, mis on huvipakkuv ja mis mitte. Reklaam on midagi, milleta ei saa telerit vaadates hakkama. Firmad on sunnitud kulutama miljoneid reklaamile, millel pole mõtet, mis ainult kordavad nende nime rohkem kui
Aeg Tegevus Trükimeedia Raadio Televisoon Internet 25. Sept Arvamuslugu: Postimees, Etv, kanal 2 Postimees.ee Õppejõud kirjutab: Kom tudengid ei ole piisavalt kursis uudistega 1.Okt Pressiteade: Algab Äripäev Aripaev.ee Kaja soodushinnaga müük tudengitele 3. Okt Kom instituudi õppejõud juhivad loengutes tähelepanu Kaja ajakirjale ja selle kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee Vilistlane kirjutab, Äripäev Facebook.ee/ko
Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse''
Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist. Internetis loen ma uudiseid tevaliselt Postimehest ja Delfist, aga olen lugenud ka Oma Saarest ja Õhtulehest. Postimees ja
Põhjuseid miks meid toetada on loomulikult ka teisi. Meie valitsuse ajal oleme me palju korda saatnud käibele tuli euro, pensionid kasvasid, vanemahüvitis pikenes, võeti vastu uus Töölepinguseadus ja muud olulised aspektid Eesti riigi paremaks tegemiseks. Tulevikus teeme veel palju asju ära, et ära hoida meie riigi vaesumist. Lubame mõistliku hinnaga interneti viia igasse Eestimaa kodusse, et kõik inimesed saaksid olla kursis tähtsate uudistega nii meilt kui ka mujalt. Alandame ravimite hindu ja teeme nad paremini kättesaadavaks, sest hea tervis on kõigile tähtis. Kindlasti tõstame me veel pensione ja arendame kultuuri kättesaadavust. Aitame levitada eestipäraseid filme ja rajame olulisi kultuuriehitisi. Tutvustame Eesti kultuuri ka maailmale ja püüame tõsta turistide huvi meie riigi vastu. Toetame noori sportlasi ja Eestis korraldatavaid rahvusvahelisi spordivõistlusi. Samuti hoiame oma põllumehi ja lubame, et alates 2014
kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie ,,oravad" lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale. Meedia on nii minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus alati enne valimisi täidetud erineva propagandaga: skandaalidega, uudistega, erakondadevahelisest laimust ning ka lihtsalt rahvasaadikutega, kellele tehakse reklaami. Ime, et jätkub aeg veel spordisündmuste kajastamiseks või rääkimiseks, mis toimub majanduses või maailmas. Tarmu Tammerk ütles kunagi: Valimised on ajakirjaniku jaoks nagu olümpiamängud sportlastele." Valijatest rääkides, õnneks on meie rahvas hakanud ka valimiste sisust aru saama, kuid siiski liiga tihti
palju laiemat ala ja minu suhtumine sellesse muutus. Enne riigikaitse tunde suhtusin sellesse õppeainesse kehvasti, arvates et see tund on seal vaid aja täiteks, kuid nüüd on see suhumine muutunud. Nendes vähestess tundides, kus viibisin, sain palju targemaks ja nägin, mida minu kaasõpilased teadsid. Tänu kaasõpilastele sain teada suurematest relvakokkupõrgetest viimase kümne aasta jookusl. Osadest kuulsin alles esimest korda, sest pole eriti uudistega kursis. Riigikaitse aitas luua seoseid erinevate ainete vahel. Näiteks kulusid ära teadmised ajaloost, kui oli vaja rääkida Eesti Vabariigi tekkimisest ja sellest, miks on vajaEesti riigi iseseisvust säilitada. Ühiskonna õpetuse tunnissaadud teadmised aitasid paika panna alluvussuhteid ja käitumise hädaolukorras. Teadmised bioloogiast ja inimese ja auto õpetusest aitasid esmaabi teema juures. Esmaabi
2020 (Haridus – ja teadusministeerium, 2014). Samuti toimuvad erinevad lastelaagrid, kus Eesti juurtega lapsed õpivad eesti keelt ja kultuuri (näiteks Jõekääru ja Seedrioru suvekodud Kanadas) ning vanem generatsioon koguneb kultuuriõhtutele. Kõik see toimub meie oma eestlaste seas, kuid Eestis elavad inimesed teavad sellest suhteliselt vähe, sest see ei leia meedias kajastust. Eestlased on väike rahvas, seega usun, et me ei tohiks piirduda ainult meie riigisiseste uudistega. ERR peaks kajastama kõiki meie rahvuskaaslastega seonduvaid tegemisi, sest nii saaksid eestlased olla kursis mitte üksnes teiste maakondade tegemistega, vaid kõigi eestlaste tegemiste ja saavutustega. Me peaksime olema kokkuhoidev rahvas ning üksteiste käekäiguga kursis olemine on suur samm selle poole. Kasutatud kirjandus: Haridus – ja teadusministeerium (2014). Rahvuskaaslased. Vaadatud 23.11.2014 http://www.hm.ee/et/rahvuskaaslased Rudi, H. (2014)
Mina ja maailm minu ümber Viies end kurssi igapäevaste uudistega on selgelt tunda, et maailm minu ümber muutub tohutul kiirusel ning seda mitte ainult paremuse suunas. On jäänud mulje, et aina enam süvenevad pinged riikide vahel, korruptsiooni osakaal võtab suuremaid mõõtmeid ning pea iga suurema eduka ettevõtte taga on jalga kinnitamas seadusevastane tegevus. Samuti ei saa mainimata jätta pagulaskriisi, mis paneb meid kõiki proovile eelkõige tolerantsuse suhtes välisrahvastesse. Iga uus tekkinud iseärasus mõjutab minu vaatepunkti
milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate uudistega ja seda mõnusalt oma kodus. Tänu arenenud infotehnoloogiale on tehtud inimeste elu palju lihtsamaks. Arvutitel on olemas miljoneid erinevaid programme mis täidavad erinevaid funktsioone, enam ei pea joonestama tähtsaid jooniseid käsitsi, kirjanikud ei pea kirjutama enam raamatuid sulepeaga või trükimasinaga. Piisab vaid väikesest arvutist, telefonist. Inimesed ei pea õppima pähe keerukaid valemeid vaid arvutid täidavad kõik funktsioonid meie ees. Kuid kas see on ka ohutu?
Päevitusriided muutusid palju lühemaks, jättes selja paljaks. Kaheosalisi päevitusriideid veel ei kantud. Tulid laiaservalised õlgkübarad ja põevitusõlid päikesepõletuse vastu. Oli moes olla üle keha nii päevitunud, kui võimalik. Taksodesse paigaldati raadiovastuvõtjad. Need töötasid vaid siis, kui taksomeeter käis. Ka autojuht ei saanud peatustel raadiot kuulata. Hakkasid levima raadiod ka kodudes. 15-aasta jooksul olid raadiod pea igas kodus, et varustada end uudistega, mis maailmas sünnivad. Vaid samm oli maa taha kuulamisest maa taha nägemisele. Üheaegselt tehti 1920. aastal katseid televisiooni alal. 1928. aastal algas edukalt värviliste kujutiste ja vaatepiltide ülekanne üle Atlandi.
Meediaga puutume kokku igapäevases elus ööpäevaringselt ning see on paratamatu. Iga inimene on kas mõjutatud või saab mõjutatud meedia surve poolt. Vahel ei pruugi me isegi aru saada, kuivõrd meedia meid mõjutab. Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib
mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tappis eelmise valitseja Laiose. See rüvetaja tuleb aga ära tappa või maalt välja saata, katkestades kõik sidemed tema lähimatega. Laiose nimi tundus mulle alguses väga tuttav olevalt nagu ma oleks seda enne kusagil kuulnud. Soovisin Kreonilt teada saada, kes on selle räige mõrva süüdlane, kelle tõttu minu
on koolitöödeks vajalik info. Enamus allikatest on sisutihedad, mis on muidugi hea, kuid tööde tegemise halvaks küljeks on loomulikult see, kui õpilased lihtsalt kopivad teksti ega näegi ise mitte mingit vaeva, et välja teenida see hea hinne. Õpetajad tavaliselt saavad aru, kui õpilane on töö internetist, mitte oma peast, võtnud. Alati ei kasutata internetti ainult tööde tegemiseks.Seal saab ennast ka omamoodi harida. Alustades igapäeva uudistega ja lõpetades ka päris ülikooliharidusega. Internet on ka hea suhtlemiseallikas. Saab tasuta kirjavahetust pidadamõne kirjasõbraga välis- või kodumaal. Ei pea enam ostma ümbrikut ja marki, et saata tavalise posti teel kellelegi kirja, selle asemel kasutatakse e-maili, millega jõuab kiri hetkega kohale.Kuid selle võimalusega unustavad noored saata ka postiga kirju, mida on alati väga meeldiv saada. Internetil on ka halvem pool, näiteks erinevad mängud, mida õpilased eelistavad
Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on reporter ise, kes on sündmusel kohal ning teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised: laulupeod, kontsertid jne. Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse küsimusi ja esitatakse lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid. Seega võib olla tegu nii kõvade kui pehmete uudistega; nii üld- kui eriuudistega. Siintoodud probleemid tulevad väiksemaks mahus ette suurema osa uudislugude põhjal. Uudised koosnevad kõne tekstist, vaatlusest või intervjuust. Muud erijoontega uudised Pisiuudised – ajaleht jagab need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne
Ja kui mõnipäev jääb sellele inimesele ajaleht tulemata, kellel pole teist infoallikat, siis ma arvan, et tal ei ole eriti hea meel selle üle. Noorte seas on väga populaarseks kujunenud just seltskonna ajakirjad kus palju räägitakse kuulsustest mida nad teevad ja mis riideid nad kannavad. Mõnele inimesele on just teine inimene tema jaoks jumal ja tahab kõike tema järgi teha ja sama väljanägemisega välja näha. Inimesed tahavad pidevalt olla kursis uute uudistega mis maailmas toimub. Aga kui mõnipäev jääb ajaleht tulemata siis on inimestel suur paanika et mis nüüd saab ja minnakse kohe poodi lehti ostma. See asi võib puudutada just vanemaid inimesi (pensionäre). Nooremad eriti ajalehti ei loe ja neid eriti poliitika ka ei huvita. Siiski maailmas üks suuremaid jumalaid on rahajumal. Mõne inimese üle jääbki ta valitsema aga mõne üle jälle mitte. Kes rohke rahata ei suuda olla ja kes suudab.
Internet, kas suhtuseks või pettuseks? Internet on suur ja lai. Tänapäeval ei saa inimesed ilma internetita hakkama, kuna kõik suhtlus käib läbi interneti. Paljud inimesed kasutavad interneti näiteks ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, et hoida ennast uudistega kursis. Internet on koht kus on leidub nii head kui ka halba. Interneti peamisi eesmärke on levitada paremini reklaami, kuna inimesed veedavad oma aega veebi keskkonnas. Inimestega suhtlemine on palju lihtsam ja inimene saab vabalt suhelda oma sõbraga, kes elab teises riigis. Preaguse aja kõige populaarsemad suhtluskanalid on Facebook ja Skype. Telefoniga suhtlemine on ka palju vähemaks jäänud kui on tekkinud suhtluskanalid, kus on sul oma kindlad sõbrad ja sa saad
Uue meedia roll ühiskonna elus Tänapäeval saavad inimesed tänu internetiühendusele olla uudistega pidevalt kursis. Inimesed saavad sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida ja meelt avaldada poliitikaga seotud teemades. Samas kasutakse internetti ka propaganda levitamiseks, kuna sellisel viisil saab rahvast väga hästi mõjutada. Uus meedial annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda.
veel, mis on sinu ala,"ütleb Gerd. Gerd ütleb ka, et lootust ei tohi kaotada. Kui arvata: ,,Ma niikuinii ei jõua tippu, mis seal parata, ma siis parem ei tee üldse," siis ei jõutagi. Selline mõtteviis tuleks kohe peast heita. Ei tohi olla kannatamatu. Et võita suuri võistlusi, tuleb mitmeid aastaid järjepidevalt treenida. Kiiresti enamasti häid tulemus ei saavutata. Veel tuleb tunda sporti. Tuleb olla kursis oma spordiala uudistega. Siis osatakse hinnata, kui heal tasemel ise ollakse. Samas tuleb olla leidlik. Kõike ei pea tegema samamoodi nagu teised. Tuleb leida näiteks mõni huvitav treenimisviis, mis teeb sinu trenni huvitavamaks. Ka tuleb oma keha eest hoolitseda. Enne trenni tuleb korralikult soojuendust teha ja pärast trenni venitada. Niimoodi tehes saab vältida vigastusi. Vigastused on halvad, sest siis ei saa ju enam pikka aega trenni teha. Tuleb olla aus. Dopingu kasutamine on ju karistatav
Selline inimene on tegija, kuid labasena. See ei näita head eeskuju meie noorte kujunevatele väärtushinnagutele. Nii kujuneb välja meedia osa noorteväärtushinnangute kujundajana. Meedia alavääristab noori ja kritiseerib neid, nii kuidas jaksab väärtushinnangud negatiivseks. Noorte arvates peab osalema tõsielusarjades, peab sarnanema kellegagi jne. Enam ei mõisteta ega saada aru, mis on kollane uudis ning mis on kvaliteetuudis. Kõik kollased uudised on ülekaalus kvaliteetsete uudistega. Meedia ongi tänapäeval suur miinus, sest noorte väärtushinnangud kujunevad koos kollase ajakirjandusega, mis paraku ei räägi just headest väärtushinnangutest. Mart juur väidab sarmaselt oma arvamus loos: ,, Tiireldakse ainult meelelahutuse ümber, mitte hoopis üldsegi arutleda tõsistest poliitilistel ja kuluurilistel teemadel.’’ Nii see on, kui meie ümber vallandub kollaste uudite ülekaal. Näitkes tõsieluhetke-Lilitid ja baari-Paavod
Samas võib kasutada ka videoõppevormi, see muudaks lastele õppimise palju vasutvõtlikumaks, huvitavamaks ja ka mitmekesisemaks. 5. Mida õppisite meedia -alastest õppefilmidest, mida nägite praktikumis? (2p) Lastele tuleks seletada meedia olemust, selle igat vormi. Lastele teema õpetamisel tuleb vägagi kasuks piltide kasutamine. Samuti ka see, et erinevate meediateemade käsitlemine, samuti ka uudistest rääkimine, on laste jaoks palju lihtsam juhul, kui tegemist on lastepäraste uudistega. Kasutatud allikad: Eesti Vabariigi Valitsus. (2008). Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 (06.01.2016) Vinter, K. (s.a). Väike laps, meedia ja meediakasvatus. Külastatud aadressil: http://www.teatoimeta.ee/Vaike_laps_meedia_ja_meediakasvat_5.htm (06.01.2016)
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti Tänapäeva ühiskonnas on peaaegu võimatu elada ilma nutiseadmeteta. Igapäevaselt näeme me noori ja ka vanu inimesi nina telefonis tänaval vastu kõndimas. Me oleme jõudnud tehnoloogiaga väga palju edasi ja see on alles algus, kuna uute ideedega inimesi koguneb aina juurde. Enamasti me kasutame seadmeid uudistega tutvumiseks ja ka suhtlemiseks, kuid tabu ei ole nutikaid ka iseenda harimiseks tarvitada. Juba mitu aastat tagasi jõudis meieni uus asendus tavalisele paberõpikule, milleks on e-õpik. Interneti järgi on e-raamat midagi, mis võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Selline võimalus peaks siis olema kättesaadav nii telefonis, arvutis, tahvelarvutis kui ka e-lugejas. Et kõik
Võib ju mõelda, et kui end nende muredega ei vaeva, siis pääseme neist, kuid tegelikult on nad kogu aeg ja igal pool. Nende segaduste ja raskuste keskel igatsevad kõik maale, kus on rahu ja vaikus. Eesti on mulle kallis maa, minu kodumaa, ja seepärast pean siin elamist oluliseks. Siin on ilus ja eriti meeldib mulle mu maalähedane kodu. Pean vaikseks ümbritsevat metsa ja rahustavaks vaid kilomeetri kaugusel olevat merd. Kuid elada ei saa ilma, et oleks kursis uudistega. Enamasti on neis juttu pagulastest, terrorirünnakutest ja pingetest presidendi valimistel. Loomulikult pean seda teadma, et aktuaalselt toimuvaga kursis olla. Vahel aga mõtlen, et kas see on mulle tõesti vajalik? Riigijuhid üle kogu Maa püüavad lahendada erinevaid probleeme, kuid samal ajal tekitavad neid ka juurde. Nad peavad kõrvaldama ja ennetama murekohti, mis elanikke häirivad. Näiteks proovivad
pärast muuta on palju keerulisem. Loomulikult on äärmiselt oluline ka see, milline näeb välja minu töölaud, ümbrus. See kõik loob meeleolu, on meeldiva töökeskkonna tekitamise suhtes tähtis. Segamini laud, vaasis närtsinud lilled, mustad nõud, ei käi kuidagi juhiabi eetikaga kokku. Eelkõige oodatakse juhiabilt professionaalsust. Hea juhiabi täiendab oma teadmisi nii iseseisvalt kui ka täiendkoolituste kaudu. See tõstab tema väärtust ka juhi silmis. Tähtis on olla kursis uudistega, mis puudutavad majandust, poliitikat, ehk siis olema laia silmaringiga ning kompetentne. Eriti oluliseks oskuseks on tänapäeval ka võõrkeelte tundmine. Mida rohkem me neid oskame, seda rikkamad me oleme. Võõrkeelte vajalikkuses ei ole tänapäevases maailmas mõtet kahelda. Väga tähtsaks pean meie suures naaberriigis kõneleva keele, vene keele, oskust. Väliskülalisi oma büroos vastu võttes on tähtis, et juhiabi uuriks välja ka vastava maa tavad ja kombed
artiklit, kus on korralikult faktid välja toodud ja kus pole leierdatud mingi mõtetu teema ümber. Meedial on meelelahutusel suur osa. Võib isegi õelda, et meedia võrdub meelelahutus. Paljudel ajalehtedelgi on eraldi lehekülg meelelahutuse jaoks. Meelelahutusliku meedia alla kuuluvad ka kõik raadiod. Igat raadioprogrammi kuulates on võimalik samal ajal teada saada uudiseid ja ka lõbusalt aega veeta. Kõik telekanalid omavad oma meelelahutussaateid alates realityshoudega lõpetades uudistega. Ka koomiksid ja raamatud on meedia. Kõige suurem meedia edastaja on ikkagi internet. Palju saidid pakuvad meelelahutus teenuseid. Internet omab suurt osa noorte elus meelelahutus- ja suhtlusportaalid nimega Rate.ee, Orkut ja ka Facebook on noorte seas väga levinud. Inimesed satuvad lihtsalt nende küüsi. Nad ei suuda enam nendest mitte sõltuda. Meedia võib olla nii sõber kui vaenlane, sest on paljusid artikleid ja arutelusid, mida lugedes
Vasak: Üldistavalt sotsialism, võrdsuse saavutamine 16. Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlike demokraatide seisukohad? Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat, sest see on näiteks lahe. 18. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? Aitavad inimesi harida, hoida kursis uudistega mitmest infoallikast. Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused. 19. Milline ühiskond on siirdeühiskond? Ühiskond, mis läheb ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Ühiskonda iseloomustavad üleminekuajal poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalne ebavõrdsus. 20. Nimeta vähemalt 4 tänapäevase demokraatia peamist tunnust. 1)Vabad ja õiglased valimised, 2)võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on
Naljakas, et üks pealtnäha tavaline suhtlusportaal inimesi nii palju mõjutab. Seitsmendaks päevaks oli Facebook täiesti unustanud, kuid seda ilmselt seetõttu, et tegemist oli päris palju. Selle eest kaheksandal päeval oli raske sellest eemale hoida. Avastasin, et klassiõde oli end mu telefonis Facebooki sisselogituks jätnud, ning küsisin temalt, kas võin seal aeg-ajalt silma peal hoida. Tema lahkel loal sain lõpuks meie klassi grupis liikuvate uudistega kursis olla (Kas elu... 2012). Järeldades artikliost, arvan et kõige targem oleks facebook Eestis ära keelata. See portaal on põhjustanud liiga suur poleemikat ja sõltuvust. Keelamise on mõned riigid juba läbi teinud, näiteks: Süürias, Iraanis ja Hiinas. Isiklikult arvan, et selle saidi kustutamine või blokeerimine muudaks noored rohkem sotsiaalsemaks ja ei istu päevad läbi arvuti taga. Samuti aitaks keeld ka ajakasutamise planeerimisele kaasa
Üldiselt on võimalik öelda, et kui esineb suurenenud huvi, on seal ka peidus teatud probleem, mille erinev käsitlus hoiab alal seda huvi. Antud juhul oli see ebaõiglus Hillar Koitla suhtes, kes mittevaralist kahju vanemate surma eest nõudes lõpetas olukorras, kus pidi ise maksma. Meedia pidev kajastus antud teemal juhtis tähelepanu teatud õiguslikule ebaselgusele. Ebaselguse esile kerkimine meedias nõudis vastuseid ka nende andmiseks pädevatelt isikutelt. Paralleelselt uudistega Laiksoo juhtumi kohta, sai kuulda meediakanalitest ka tunnustatud õigusteadlaste sõnavõtte, kes andsid selgitusi ja oma hinnanguid õiguslikule olukorrale. Kahjunõude olemust ja probleeme selgitas meedias Riigikohtu nõunik Irene Kull.1 Vandeadvokaat Leon Glikman põhjendas omapoolses arvamusavalduses, et tema võtaks seadusest välja ,,erandliku asjaolud" mille olemasolu hetkel kehtiv seadus nõuab mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena
Kui mina tahan olla hea kodanik, pean täitma kõiki eelnevaid positiivseid kohustusi. Mina proovin täita nii kuidas suudan Eesti Vabariigi seadusi ja käituda vastavalt kommetele. Proovin olla hea kodanik hoides oma ümbrust puhtana ning kasutades taaskasutust. Viin pudelid taaraautomaati mitte ei põleta lõkkes koos autorehvidega. Püüan kursis olla oma riigi tähtsamate uudiste ja tegevustega, kuid sellest ei aita, et oled kursis ainult oma riigi uudistega. Kasulik oleks kui teaksid mis toimub kogu maailmas. Loen või vaatan iga päev uudiseid ning saan teada mis toimub Eestis ja mujal maailmas. Ma maksan kõiki makse, mis on riigi poolt kehtestatud ja mida mina olen kohustatud maksma. Kui ma saan täisealiseks ja saan valima minna, siis ma lähen kindlasti, sest mulle ei meeldi kui minu eest valitaks ja kõige populaarsemaks saab mulle mitte meeldiv inimene või otsus. Tõttan alati appi kui keegi abivajaja mind appi kutsub
nagu see oleks lubatud, aga Eesti Vabariigis on abielu kahe samasoolise vahel keelatud. Iseenesest oli sotsiaalministeeriumi soov rõhutada inimeste võrdsust ja õiglust abielule, aga ei arvestatud Eesti seadustikega. Nagu näha, siis võib tegelikkuses ka kõige heatahtlikuma sooviga rikkuda ettekirjutatud seadusi. Päevast päeva puutume kokku erinevate reklaamidega saamata aru kas need alluvad seadustele või mitte. Samuti on paljude uudistega. Suureks probleemiks on saanud, et inimene mõistetakse süüdi enne kohtuotsuse langetamist. Sellist seadust tuntakse süütuse presumptsiooni mõiste all. Kõik on süütud, kuni pole tõestatud vastupidist. See on kirjas nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste konvensioonis, kuid siiski rikutakse seda seadust, eelkõige meedia poolt. Ajakirjandus tunneb alati ennast kõige targemana ning ajakirjanikud
loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne- Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.
arvatavasti kõige võimsama majandusega linn, Rooma Impeeriumi pealinn), kus nad juhtusid tunnistama riigikorra muutumist. Ettevaatlikusest, vahetasid vennad kogu oma vara juveelide vastu ja liikusid Constantinoplest nii kaugele kui võimalik. Marco Polo raamat räägib, et tema isa ja onu käisid tagasitulles ka ringiga Aasiast läbi ja olevat kohtunud Kublai Kahniga, kes oli Mongoolia Impeeriumi juht ja oli aluse pannud Hiina Yuani Dünastiale. Vennad lubanud naasta tema juurde uudistega ja meenetega Euroopast. Samal ajal suri Marco Polo ema, ja poiss kasvatati üles tädi ja onu poolt. Marco oli hästi õpetatud, väga tugev keelte peal ja ta oli ka pärinud isa kauplemisoskused. Aastal 1269 naasid vennad Polod Veneetsiasse ja Marco kohtas esimest korda oma isa. Marco Polo seiklused Siiditeel Aastal 1271, kui Marco oli 17 aastat vana, läksid nad koos tema isa ja onuga viimaste antud lubadust Kublai Kahnile täitma. Nad rändasid mööda Siiditeed Hiina ja
rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti ei ole lubatud töö ajal ajada oma eraasju, lobiseda telefoniga lakkamatult oma tuttavatega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. See töö nõuab palju enesevalitsemist, pidevat täiendamist tööalaselt ja ka mitte tööalaselt - tuleb kursis olla erinevate kultuuri ja poliitiliste uudistega. Alati pead sa suutma olla toeks ja abiks teistele, kuid vahest tahaks ju ise ka kellegi õlale toetuda. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile. Hea juhi taga on siiski tema abi kelle oskused ja professionaalsus tagavad organisatsiooni usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse. Hea juhiabi on justkui hea haldjas kelle puudutus või kohalolek paneb kõik särama ja inimesed naeratama.
ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus. Siia alla käib Facebooki tihe sirvimine, Twitteri feed’i jälgimine ja teised sotsiaalvõrgustikud. Facebook ja Twitter on autori arvates asjalikud, kuna nende
MIS ON POLIITILINE OSALUS? Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega. Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes. Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poliitilisi süsteeme.
Lauale võib panne viisakusest küpsiseid, mõned kaunistused ning igale osavõtjale oma joogivesi koos klaasiga. 3.2.Koosoleku läbiviimine Algab koosolek. Algus peab olema täpselt märgitud ajal ning hilinejaid ei tohiks oodata. Kui graafikust mitte kinni pidada, võib ajakava nihkuda, mis pole õiglane külaliste suhtes. Alustada ei tohiks noomimisega. Need, kes hilinevad, neid noomida hiljem, eraviisiliselt. Pahandamine tekitab stressi. Sama lugu on halbade uudistega ja raskete teemadega. Kui inimesed satuvad kohe alguses pingeseisundisse, väsivad nad kiiremini ja ei suuda enam teemadele keskenduda. Seega tuleks alustada kergemini lahendatavate teemadega. Need annavad koosolekule kohe alguses positiivse tõuke, mis tekitab osajatel tunde, et nad funksioneerivad terviku meeskonnana. Kui teemad lähevad järk-järgult raskemaks, suudavad inimesed teemat jälgida ja paremini kaasa mõelda.
tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilisteks tegelasteks on Tom(ta vihkas, kui talle Toomas öeldi) ja tema parim sõber Jürgen. Nende sõpruse keskpunktis on seks, narkootikumid, alkohol. Nad pidutsesid koos ja neil on ühised tuttavad. Tegelaskonna tüüpilisuseks võib pidada sõltuvust rahast. Hämmastab, kuidas inimesed suhtuvad rikastesse. Tegelaste
dokumentidest.Saab tekitada mitme dokumendi kokkuvõte ühele leheküljele.Seega erinevad parameetrid võimaldavad kliendil kontrollida oma otsingu tulemusi. Semantiline analüüs sündmuste, ettevõtete, toodete ja inimeste kohta. Võimaldab külastajatel veebilehel avaldada arvamust teemadel - inimene, sündmus, ettevõte või toode. Saab sisestada teema ja lisada hinnanguid. Iga teema sektordiagramm näitab reaalajas nimekirja värskete uudistega, pisipiltega. Mõisted võimaldavad näha, millised teemad või sündmusedon semantilises mõttes positiivsed või negatiivsed . Veel on võimalik külastada automatiseeritud blogi, kus kõik postitused on loodud automaatselt ja ajakohastatakse iga päev. See toimib kui- indeksoijat leiab viimati avaldatud sisust palju populaarseid teemasi ja seob selle praegusete avalike küsimustega ning arvutab neid jooksvalt. Tulemuste mõõtmine : Oletame, et te otsite arvamust New Yorgi kohta
Seega tuleks eelistada usaldusväärseid allikaid nagu ajalehtede, ülikoolide, riigiasutuste kodulehed. Vaadata tuleb veel ka seda, kes on kirjutise autor: on suur vahe, kas ülikooli kodulehel oleva teksti on kirjutanud esimese kursuse tudeng või professor. Lisaks internetile võib tõestusmaterjali otsida ajalehtedest, raamatukogudest jne. Hea, väitleja võiks üldiselt olla ka keskmisest laiema silmaringiga: lugema ise raamatuid ning hoidma ennast kursis peamiste uudistega. Tõestusmaterjali otsimisel on heaks mõtteks rääkida ekspertidega. Eksperdid oskavad soovitada teile häid argumente, juhatada pädevate tõestusmaterjalide juurde ning anda hinnangut taie koostatud kaasusele. 5. Viimistlemine Kui võistkond leiab, et kaasus on sisuliselt valmis, tuleb ta panna sellisesse vormi, milles teda väitluses ette kantakse. Et esitust haaravamaks teha, võib siinkohal lisada metafoore ja kõnekujundeid
revolutsiooni peamisi ideid: võrdsus, vabadus ja püüdlus jõukuse ja õnne poole. Peale selle peegeldub Haydni partituuris suund tonaalse tõsiduse kadumise poole. 18. sajandi lõpus aset leidnud klassikalise kuu-utoopia taassünni ajel loodud teostes võib tihti märgata otseseid viiteid Ameerikale, näiteks Piccinni ooperis Il regno della luna (Kuu valitseja), samuti ulmekirjanduses ning populaarteaduses. Koos Euroopasse jõudnud uudistega Ameerika revolutsioonist muutus tol ajal Itaalias, Saksamaal ja Austrias loodud koomilistes ooperites moeasjaks kujutada elu Ameerikas. Just nende kirjanduslike ja ooperimaailma trendide toel võib Haydni ooperit vaadelda Ameerika revolutsiooni metafoorina, mis viitab keskklassi lootusele uue poliitilise korra tekkimiseks. Londoni periood Pärast vürst Nikolausi surma, sai Haydn
peab ta ütlema, et abiellus vabast tahtest. Argante tahab seejärel teda pärandusest ilma jätta. Scapin vaidlustab ka selle maha, et mees ei suudaks seda teha. Isaarmastus ning blablabla. Argante liigub Géronte´i juurde oma häda kurtma. SEITSMES STSEEN Sylvestre kiidab Scapini mula. Teine palub talt vastu, et ta mängiks talle ühte vajaminevat isikut. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Géronte leiab, et laste halb kasvatus on tingitud eelkõige nende isast. Ta ei ole üldse kurva uudistega rahul, kuna see tõmbab kriipsu peale nende ühistele plaanidele. Süüdistab selles Argantet. Geronte palub tal enne hoolega ise ennast üle vaadata. Kui teisel uudishimu tekib, palub tal üksikasjade kohta Scapini poole pöörduda. TEINE STSEEN Géronte mõtleb, et mis asi võib olla hullem, kui Argante poja lugu. Ei kujuta isegi abiellumist ilma isa nõusolekuta ette. KOLMAS STSEEN Géronte leiab oma poja Léandre üles. Teine langeb talle koheselt kaele. Géronte tõrjub teda ning
Samal ööl trükikojas toimus hirmus sagimine, ilmusid sinna järjest võikamad teated ja telefon oli pidevalt punane. Taheti ussipessa saata aeroplaanid gaasi laskma. Samuti koguti vimma persikovi vastu, nagu tema selles kõiges süüdi oleks. Professor sõitis hommikul instituuti, seal ootas teda ülltatus: kolm kasti kirjadega "Ettevaatust, munad!" veerand tunni pärast oli kastid kabinetis ja lahti, persikov aga taas marus, nimel temale toodi kanamunad. Hetke pärast ilmus Ivanov uudistega, mida ta ajalehest lugenud oli. Nähes kanamune ja uudiseid jõudsid Persikov ja Invanov järeldusele, et Persikovi ja Rokki saadetised oldi segi aetud. Rokk sai krokodillide, madude, jaanalindude munad Persikov aga kanamunad. Maod olid hakanud rändama Mo ´zaiski poole. Neid takistati sellega, et süüdati nende ees mets. Lõpuks sai suurest ähmist professor ataki. 11. peatükk Võitlus ja surm Kogu Moskva sel ööl ei maganud. Inimesed tormasid ringi, põgenesid linnast,
reklaami. 6.3.5. Müügi aktiviseerimine Enne ettevõtte avamist pannakse kuulutused erinevatesse ajalehtedesse ja raadiotesse. Avamisnädal on ka soodustused. Müügi aktiviseerimiseks tehakse koostööd erinevate ürituste korraldajatega, et üritustel teemakohase disainiga T-särke müüa. Näiteks kontserdil seal esineva bändi pildiga T-särk. 6.3.6. Avalikkuse informeerimine Avalikkuse informeerimiseks kasutatakse eelkõige ajalehte ning raadiot uudistega poe kohta ning, kus edasist informatsiooni saab leida poe koduleheküljelt. 6.3.7. Reklaam Reklaami tehakse lend- ja infolehtedega, reklaamplakatitega, ajalehtedes nt. Pärnu Postimees, Pärnu raadios, linnaliini bussides olevates telerites, samuti ka kodulehekülje pealt on võimalik saada infot poe kohta. Siiski kõige parem reklaam on rahulolev klient, kes soovitab meie poodi ning külastab seda ka ise edaspidigi.
jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde,
Järgnevad ajalehed Postimees, Õhtuleht ja kohalik nädalaleht Sõnumitooja. interneti lehekülgedest külastatakse enim käsipalliklubi HC Kehra kohulehekülge. Kuuendates klassides jälgib 7-st käsipallurist 6 käsipalli meedia vahendusel. Seitsmendas klassis on populaarsemaks meedia allikaks televisoon, sellele järgneb interneti lehekülg www.hckehra.ee. Vaid üks õpilane loeb Sõnumitoojat. 2 käsipallurit 3-st on käsipalli uudistega meedia vahendusel kursis. Kaheksandates klassides jälgivad meedia vahendusel käsipalli rohkem tüdrukud, kui poisid. Enam jälgivad tüdrukud HC Kehra kodulehekülge, televisooni ja Õhtulehte. Poisid eelistavad televisiooni. Nagu ka viiendates klassides, jälgivad kõik 3 käsipallurit ka meedia vahendusel käsipalli. Üheksandates klassides on meedia kasutamine üpris suur. Õpilased eelistavad televisooni. Televisooonile järgevad interneti lehekülg www.hckehra.ee
teemat avalikustav arhiiv. Järgmisena oli Postimees, kus oli 99 poliitikaga seonduvat artiklikt ning viimasena Äripäev koos oma 8 artikliga. Delfi ja Postimees on ühed populaarsemad meediaväljaandes, Delfi omab veidi rohkem kõmu -artikleid kui Postimees. Inimestele meeldivad intriigid ning huvi pakuvad enamasti rohkem kollase ajakirjanduse artiklid, seega võib järeldada , et Delfi suudab kõige enam mõjutada valijaskonda oma uudistega. Probleemi tekitas analüüsi juures see, et Postimehes ja Delfis oli palju uudiseid. Raske oli leida kõige paremat ja sobivamat artiklit, mida ananüüsida. Üldistavalt oli raske täpset hinnangut anda. Antud artikli olid suunatud ajakirjanduses siiski valijaskonnale, inimestele, kes saavad riigikogu valimistel oma hääle anda. Päris kindlasti on meedia üsna suure võimuga ning poliitilise pildi kujundaja. Poliitikutele on
Kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigikogus 50liiget, vaiti neljaks aastaks.. Riigivanem valiti viieks aastaks. Audio-visuaalsed dokumendid. - Aastal 1793hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826a. Esimene film tehti vendade Lumieride poolt 1895,Eesti esimene tummfilm 1910. Eesti esimene mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab televisioon Eestisse. 1969 Viimne reliikvia. Telekommunikatsioon hõlmab telefoni, mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline telegraaf Tallinn- Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad digitaalseteks ja analoogseteks. Eesti perioodika- Ajakirjandus on selline allikas, mis peegeldab operatiivselt sündmusi . Eesti esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne ajakiri 1766 Lühhike õpetus... Põltsamaal
Nefer oli laostanud laibapesijad ja lahkunud Teebai Surma Hoonest rikkamana, kui kunagi varem. · Horemhebi tagasitulek ja tema sõdurid · Ammoni templis tekkinud segadused, inimeste poomine, taudid ja elukvaliteedi halvenemine · Horemhebi võim ja asjade lahenemine · Vaarao ja Sinuhe tee koos · Taevakõrguse linn XI Raamat MERIT I ptk Sinuhe ja vaarao kooselu Akhetatonis. Atoni piirikivid. Vaarao peavalud, kõik üritavad vaaraod ümbritseda heade uudistega. Eje kanda on valitsemine Teebais. Nefritite sünnitab neljanda tütre, mis on suur õnnetus, sest vaarao oli tahtnud poega. Süüriast ärevad sõnumid. Liit Aziruga. Vaarao ei nõustu oma jumala udus Horemhebi relvastumise plaanidega. 2 ptk Vaarao haigushood lakkavad, aga tütar haigestub. Sinuhe reisib Teebaisse, ta on rasvunud. Näeb Ammoni põldusi ja talupoegade hädasi. Probleemid koolides. Arvamine, et tüdrukud õpivad kirjutama. Talupoegadele on koolide maksukoormus suur
töökusega arvamust eestlaste kohta. Küsisin vilistlaste käest, mis on nende arvates Eesti asi. Eero Keldo Inglismaalt kirjutab: “Ma arvan, et Eesti asi on pigem kes, kui mis. Eesti asi on Eesti kodanik.” Tanel Muuli Soomest kirjutab: “Keeruline küsimus. Kui mõelda seda välismaal “Eesti asja” ajava eestlase kontekstis, siis see “Eesti asi” on endast kui eestlasest hea mulje jätmine, Eesti tutvustamine välismaalastele ja ise Eesti uudistega kursis olemine.” Anneli Rõuk kirjutab, et eesti asi on kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus eesti keel. Heli Timusk: “Eesti asi on saun, laulmine ja traditsioonide hoidmine.” Rivo Rets: “Eesti asi on eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne).” Minu arvates ajavadki meie vilistlased erinevates maailma nurkades just tublit tööd tehes Eesti asja ning niimoodi tekibki tubli eestlase kuvand.
annaabi.ee 
