Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei ole, kuid väärtushinnangute kujundajana mängib kool siiski suurt rolli. Õpitav eriala määrab suuremal või väiksemal määral ära teatava vaate elule. Kõige laiemalt jagatakse üliõpilased kaheks stereotüübiks: reaalideks ja humanitaarideks. Kuigi nende stereotüüpide kirjelduste usaldusväärsus on kaheldav, siis teatavat rollile vastavat hoiakut see ikkagi sisestab. Näiteks
muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö
Sageli arvatakse, et interneti jututoad on loonud uue inimestevahelise suhtlemise viisi. Internetisõpra saad pidada oma parimaks ,,sõbraks", sest ta on lõbus, huvitav, erineb kõigist teistes, talle saab endast kõike rääkida, ta mõistab sind ja sina teda. Kuidas suhelda virtuaalselt nii, et see oleks ka ohutu? 1.1. Turvalisus Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl. ,,Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud
suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või sotsiaalmeedia spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest,
maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal, millel pole algust ega lõppu, mida valitsevad kordumise, pöörlemise, vastavuse seadused, needsamad, mille järgi kootakse kangas, punutakse korv, lauldakse laul, räägitakse lugu ... Jaan Kaplinski1 Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4
Kasvasin füüsiliselt väga tugevate poisikeste keskkonnas ja minu nende seas veedetud aeg ei kutsunud emas kordagi esile muret. Kõige vähem äratas minus vaimustust selline võimalus, et võiksin muutuda kasvuhoonetaimeks. Loomulikult andusin ma tol ajal kõige vähem mõtlemisele sellest, milline amet elus valida. Kuid mingil juhul ei olnud mu poolehoid suunatud ametnikukarjääri poole. Ma arvan, et juba siis hakkas arenema minu oraatoritalent neis suuremates või väiksemates sügavamõttelistes diskussioonides, mida ma pidasin oma eakaaslastega. Ma hakkasin väikeseks juhiks. Õppimine koolis polnud minu jaoks raske, kuid minu kasvatamine ei olnud siiski kerge asi. Muudest õpingutest vabal ajal õppisin ma Lambachi koorilaulukoolis laulmist. See andis mulle võimaluse viibida sageli kirikus ja otse joovastuda rituaalide suurejoonelisusest ja kirikupühade ülevast särast. Oleks olnud väga loomulik, kui nüüd
Kõik kommentaarid