Kooli nimi Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni'' Essee Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil
Kas see natuke aega tunnustust tasub ennast ära? Kangelane ollakse koos kõigiga, häbiplekk ihuüksinda. Tänapäeval ootame tippsportlastelt aina paremaid tulemusi ja paremaid kohti. Teine või kolmas olemine ei ole saavutus, peamine on võit. Mida rohkem võite saavutatakse ja rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli ,,läbipõlemine" see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal
Kas see natuke aega tunnustust tasub ennast ära? Kangelane ollakse koos kõigiga, häbiplekk ihuüksinda.Tänapäeval ootame tippsportlastelt aina paremaid tulemusi ja paremaid kohti. Teine või kolmas olemine ei ole saavutus, peamine on võit. Mida rohkem võite saavutatakse ja rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli läbipõlemine see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuuri osakond Pelle Pohlak ANDEKUS Referaat Juhendaja: Kristjan Port Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 1.Sihipärane treening............................................................................................. 5 1.2 Matthew effect............................................................................................. 6 ............................................................................................................................ 6 1.3 Toetav keskkond........................................................................................... 6 1.4 Mentaalne ja füüsiline harjutamine..............................................................7 1.5 Tegevuse õppimin
Veerpalud alustavad suusakarjääri poolteise aasta vanuselt Veerpalude viiest lapsest neli on omavanuste seas Eesti parimad suusatajad. Küllap on ka kahene Andorres, kes valdab nii murdmaa- kui slaalomisuuski. Isa Andrus tunnistab, et pole poegi- tütreid suunates oluliselt vähem auahne, kui oli sportlasena. Gunnar Press Tartu - Otepää Kas laste tulemused teevad uhkeks isegi kahe olümpiakullaga isa? Perekonnapea teab vastust, ent vaikne loomus paneb nuputama, kuidas tagasihoidlik olla. Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas.....................................................
SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3
Võisteldakse alati muusika saatel. Individuaalselt kestab harjutus 1,15 kuni 1, 30 minutit, võistkondlikult 2,15 kuni 2,30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlusel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse viit sarnast(näiteks 5 linti) vahendit. Ja teises kavas 3+2 vahendit(näiteks 2 palli ja 3 rõngast). GERD KANTER. Gerd Kanter on Päit Vigala kandist. Kui ta oli väike poiss ja luges mõnda raamatut, siis tihti oli nii, et hommikul ei mäletanud ta midagi. See oli sellepärast nii, et ta ei lugenud raamatut huviga. Sama oli ka siis, kui ta hakkas sporti tegema. See mida sa teed, peab sulle meeldima ja seda peab tegema huviga. Tegevusel peab olema mõte. Ta teab kindlalt, et inimene areneb kiiremini,kui tunneb end midagi tehes õnnelikult. Ja see ei kehti ainult spordis. Õppimisega on samuti: kuioled
Kõik kommentaarid