Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gerd Kanter - 15 sammu võiduni (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

15 sammu võiduni
 
Gerd Kanter räägib oma raamatus, mida tuleb teha, et jõuda tippu. Muidugi ei taga tema nõuannete järgimine kohe olümpiamedalit, aga need aitavad ka lihtsalt sporditulemusi parandada.
Esimese asjana ütleb ta, et sporti tehes peab olema rõõmus, siis paranevad ka tulemused. Ka mina arvan, et kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis oled sa ise aktiivsem. Vägisi ei ole mõtet trennis käia. Kuid kahjuks olen ma näinud inimesi, kes käivad trennis ainult sellepärast, et nende vanemad sunnivad.
Teise asjana toob ta välja, et kaotust ei tohi karta . Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Neid ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk . Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama.
Kolmandaks tuleb usaldada endast targemaid. Treenerid on enamasti vanemad ja kogenumad. Nad teavad spordiga kaasnevaid ohtusid ja seda, kuidas neid vältida. Samuti teavad nad, kuidas treenida nii, et tulemused paremad oleksid.
Tuleb ka osata unistada. Tuleb seada kõrged eesmärgid, sest siis hakatakse rohkem pingutama. Näiteks olen ka tähele pannud, et kui käia trennis endast osavamatega, siis arenetakse kiiremini, sest soov teistest parem olla on suurem.
Samuti on tähtis õige toitumine. Tuleb teada, mis toidust mingeid aineid saab. Ka ei tohi süüa kõike, mis ette jääb, sest mõni asi mõjub tervisele halvasti. Enne trenni (ja ka muidu) pole soovitav süüa rämpstoitu, sest siis võib paha hakata.
Noorena tuleb olla mitmekülgne. „Pole mõtet jääda väga varakult ühe ala juurde, sest sa ei tea ju veel, mis on sinu ala,“ütleb Gerd.
Gerd ütleb ka, et lootust ei tohi kaotada. Kui arvata: „Ma niikuinii ei jõua tippu, mis seal parata, ma siis parem ei tee üldse,“ siis ei jõutagi. Selline mõtteviis tuleks kohe peast heita.
Ei tohi olla kannatamatu. Et võita suuri võistlusi, tuleb mitmeid aastaid järjepidevalt treenida. Kiiresti enamasti häid tulemus ei saavutata.
Veel tuleb tunda sporti. Tuleb olla kursis oma spordiala uudistega. Siis osatakse hinnata, kui heal tasemel ise ollakse.
Samas tuleb olla leidlik . Kõike ei pea tegema samamoodi nagu teised. Tuleb leida näiteks mõni huvitav treenimisviis, mis teeb sinu trenni huvitavamaks.
Ka tuleb oma keha eest hoolitseda. Enne trenni tuleb korralikult soojuendust teha ja pärast trenni venitada. Niimoodi tehes saab vältida vigastusi. Vigastused on halvad, sest siis ei saa ju enam pikka aega trenni teha.
Tuleb olla aus. Dopingu kasutamine on ju karistatav . Teisi võib veel petta, aga ennast petta ikkagi ei saa.
Peab olema järjekindel. Oleks tore võtta endale eesmärgiks näiteks igal hommikul külmas vees karastamas käia. Ühel heal päeval avastatakse, et vesi polegi enam külm!
Õppimine on tähtsam kui sport . Isegi kui arvatakse, et saadakse suureks olümpiavõitijaks, ei tohi õpinguid pooleli jätta. Koolis võib küll olla raske, aga tarkust läheb ikka elus vaja. Mind paneb mõtlema, kui inimene jätab pooleli kooli, kas ta on siis nii järjekindel, et suudab jõuda tippu spordis?
Kui on raske, siis on kindlast ema, isa või keegi teine, kes sulle toeks on. Vanemate toetus annab spordi tegemisele palju juurde.
Need olidki 15 põhitõde. Neid järgides, tulevad kindlasti paremad tulemused, head tulemused loovad parema tuju ja see omakorda veel paremad tulemused.
Gerd Kanter - 15 sammu võiduni #1 Gerd Kanter - 15 sammu võiduni #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaisa26 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Gerd Kanter- 15 sammu võiduni’’
3
docx

Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni’’

Kooli nimi Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni'' Essee Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil

Eesti keel
Spordis ei ole lihtsaid võite
2
doc

Spordis ei ole lihtsaid võite

Kas see natuke aega tunnustust tasub ennast ära? Kangelane ollakse koos kõigiga, häbiplekk ihuüksinda. Tänapäeval ootame tippsportlastelt aina paremaid tulemusi ja paremaid kohti. Teine või kolmas olemine ei ole saavutus, peamine on võit. Mida rohkem võite saavutatakse ja rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli ,,läbipõlemine" see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal

Kirjandus
Spordis ei ole lihtsaid võite
2
doc

Spordis ei ole lihtsaid võite

Kas see natuke aega tunnustust tasub ennast ära? Kangelane ollakse koos kõigiga, häbiplekk ihuüksinda.Tänapäeval ootame tippsportlastelt aina paremaid tulemusi ja paremaid kohti. Teine või kolmas olemine ei ole saavutus, peamine on võit. Mida rohkem võite saavutatakse ja rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli läbipõlemine see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal

Sport
Andekus
22
docx

Andekus

TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuuri osakond Pelle Pohlak ANDEKUS Referaat Juhendaja: Kristjan Port Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 1.Sihipärane treening............................................................................................. 5 1.2 Matthew effect............................................................................................. 6 ............................................................................................................................ 6 1.3 Toetav keskkond........................................................................................... 6 1.4 Mentaalne ja füüsiline harjutamine..............................................................7 1.5 Tegevuse õppimin

Treeningu analüüs
Veerpalud alustavad suusakarjääri poolteise aasta vanuselt
6
doc

Veerpalud alustavad suusakarjääri poolteise aasta vanuselt

Veerpalud alustavad suusakarjääri poolteise aasta vanuselt Veerpalude viiest lapsest neli on omavanuste seas Eesti parimad suusatajad. Küllap on ka kahene Andorres, kes valdab nii murdmaa- kui slaalomisuuski. Isa Andrus tunnistab, et pole poegi- tütreid suunates oluliselt vähem auahne, kui oli sportlasena. Gunnar Press Tartu - Otepää Kas laste tulemused teevad uhkeks isegi kahe olümpiakullaga isa? Perekonnapea teab vastust, ent vaikne loomus paneb nuputama, kuidas tagasihoidlik olla. Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta

Suusatamine
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas.....................................................

Teadus tööde alused (tta)
Osaka MM
18
doc

Osaka MM

SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3

Sport/kehaline kasvatus
Virve Kiisa
10
docx

Virve Kiisa

Võisteldakse alati muusika saatel. Individuaalselt kestab harjutus 1,15 kuni 1, 30 minutit, võistkondlikult 2,15 kuni 2,30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlusel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse viit sarnast(näiteks 5 linti) vahendit. Ja teises kavas 3+2 vahendit(näiteks 2 palli ja 3 rõngast). GERD KANTER. Gerd Kanter on Päit Vigala kandist. Kui ta oli väike poiss ja luges mõnda raamatut, siis tihti oli nii, et hommikul ei mäletanud ta midagi. See oli sellepärast nii, et ta ei lugenud raamatut huviga. Sama oli ka siis, kui ta hakkas sporti tegema. See mida sa teed, peab sulle meeldima ja seda peab tegema huviga. Tegevusel peab olema mõte. Ta teab kindlalt, et inimene areneb kiiremini,kui tunneb end midagi tehes õnnelikult. Ja see ei kehti ainult spordis. Õppimisega on samuti: kuioled

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun