Mida
vaatan telerist?
Televisioon on mahukas meediaüksus, kanaleid on sadu, tuhandeid ja vaatajaid miljardeid. Televisiooni algus oli üksikud kanalid, kõige
tähtsamate uudistega, kuid see on kasvanud miljardiettevõtteks.
Paljudel kanalitel on oma spetsialiteet. Enam ei pea ootama
tavaprogrammidest muusikat, kui on MTV, või filme, kui nende jaoks
on palju teisi kanaleid. Teler võib pakkuda vajalikku infot, kui ka
vajamatut prahti ja selle üle otsustab vaataja ise, mis on
huvipakkuv ja mis mitte.
Reklaam on midagi, milleta ei saa telerit vaadates hakkama. Firmad on
sunnitud kulutama miljoneid reklaamile, millel pole mõtet, mis
ainult kordavad nende nime rohkem kui tavaliselt. Nad teevad seda,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toivo Sikkel
Õppematerjali autor
Ükskõik, kus me ka pole, saadab meid kõikjal reklaam. Meedia, pakendid, reklaamilehed, isegi ühistrantsportides on ekraanid, kus jookseb reklaam (vahel tunnen õelat rõõmu, kui see ekraan katki on saab lihtsalt natukenegi puhata reklaamiuputusest). Internetiportaalides on meeletult reklaame, isegi meilidega tuleb reklaame kaasa, sõidukid on reklaame täis. Seda rida saab veel täiendada, kuid aitab. Minu kursusetöö uuring on tehtud reklaamidest, mida näidatakse teles, vastajasgrupp oli vanuses 13-63 ning kokkuvõtet on siis näha töö lõpus tabelitena. Kahju on inimestest, kes langevad reklaamide ohvriteks, mida teles näidatakse ja reklaamilehtedena laiali jagatakse. Olen rääkinud inimestega ning mõned üritavad mulle selgeks teha, et reklaame näidatakse nii tõestena ja huvitavalt, et tulebki kohe poodi minna ja proovida, et kas reklaamitav asi ongi nii hea. Sellest ka teooria, et reklaamid on korralik ajupesu
Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis olnud. Esialgu ei osanud kuidagi reageerida, siis aga selgitasin, et see mis telerist tuleb, seda ei tasu päris tõesena võtta ja suunasin teistele mängudele. Mõni aeg hiljem avastasin nad jälle seda sama mängu mängimas. Tol hetkel ei osanud ma vist leida parimaid sõnu selgitamaks, et nii päris ei tehta. Veel on mul tuua näide lapsest kes teab täpselt mis päeval mis seriaal on ja seda kõike kellaajaliselt. Õhtuti ema tulekul küsib ta alati, kas täna on see seriaal. Kohmetunult vaatab siis ema minu poole ja üritab selgitada, et ega ta ei luba tegelikult seriaale
Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija.
teateid. Reklaamil on raske köita toote vastaste tähelepanu, st uusi kliente raske saada. -Adaptatsiooni tase. Harjumuslikku ei märgata tähelepanu tõmbab ootamatu esitamine harjumuspärases keskkonnas. -Tähelepanu mahu piiratus - ühele stiimulile keskendumise aeg on piiratud. Töödelda ei saa suurt hulka infot korraga. Reklaami valmistaja kontrolli all on nn stimuli faktorid/välised tähelepanu regulaatorid: -Suurus. Mida suurem on stiimul, seda tõenäolisemalt tõmbab see tähelepanu. -Paiknemine. Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel. -Kontrast. Oluline erinevus kahe stimuli vahel. Esimesena püütakse haarata tumedat. Tajukonflikt tõmbab tähelepanu. -Isolatsioon. Piisavalt vaba pinda. -NN gestaltfaktorid - kuidas stiimuleid organiseeritakse tervikuks
- Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida ( nt ei saa aru mis on artikkel ja mis reklaam) - Muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetuks - Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu - Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab - On väheinformatiivne - Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitundele Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 1) Majanduslik/turunduslik roll Uuring: 86 protsenti vastanutest pidas reklaami ühiskonnale vajalikuks, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. 2) Kommunikatiivne roll Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad miljoniteni .... Ja mille eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup.
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................
Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga.
)". Looduses eneses on juba olemas see mitmekesisus. Kultuure on palju, erinevatel rahvastel, erinevad kultuurid erinevatel ajaperioodidel, ükski pole parem kui teine. Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust. Rousseau oma raamatut "Emile" alustas lausega " Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid