Oidipuse päevik (10)

Esimene päev- Katku probleemi lahendamine
Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama . Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega.
Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tappis eelmise valitseja Laiose . See rüvetaja tuleb aga ära tappa või maalt välja saata, katkestades kõik sidemed tema lähimatega.
Laiose nimi tundus mulle alguses väga tuttav olevalt nagu ma oleks seda enne kusagil kuulnud . Soovisin Kreonilt teada saada, kes on selle räige mõrva süüdlane, kelle tõttu minu rahva saatus nii tume on. Kreon ei osanud mulle selle kohapealt suurt midagi juurde lisada, öeldes vaid seda, et see inimene on üks meie omadest . Ta soovitas hakkata seda meest koheselt otsima , muidu ei leia me teda kusgilt, sest kui ei otsi, ei saa ka leida midagi ning laisa käest kaob kähku saak.
Mind huvitas Laiose kadumine ning tapmine väga, kuid Kreon ei osanud mu küsimustele suurt midagi vastata, öeldes, et Laios olevat läinud oraakli juurde. Laiose surmaga seotud vahejuhtumis oli ellu jäänud, vaid üks mees. Arvan, et sellest ainsast ellujäänust võib mulle suurt kasu olla Laiose mõrvajuhtumit lahendades. Kuigi selle olukorra juures on mulle siiani kahtlaseks jäänud see, et miks varem ei uuritu Laiose mõrva. Küsin selle kohta Kreonilt, aga ta ei osanud suurt midagi öelda, tuues ettekäändeks selle, et peale Sfinksi mõistatuste ei suudetud, millegi muu peale mõelda.
Olen endale eesmärgiks seadnud selle, et toon kõik need salapärased asjad päevavalgele. Otsustasin kutsuda teebalased homseks enda ette, et arutada selle olukorra üle. Õhtu on jällegi kätte jõudnud ning jään suure huviga ootama hommikut.
Teine päev- Teiresiase saabumine
Hommik algas rahva koosolekuga. Lootsin südamest, et sellest on kasu mõrvari leidmiseks, kuid kahjuks ei andnud keegi ennast välja ning see tegi mind väga kurvaks, sest mõte sellest, et mõrvar on ikka veel vabaduses masendab mind.
Raugad soovitasid mul Teiresiase poole pöörduda, kuid õnneks olin enne nende soovitust seda juba teinud, tänu Kreonile.
Teiresias saabus minu juurde vägagi norus peaga, ei tea mis tal küll viga on? Alguses ei tahtnud ta mulle midagi selle kohapealt öelda, kuid oli vaja ainult natuke pressida, kui Teiresias hakkas rääkima. Hakkasin teda süüdistama kaasosalisuses. Minu suureks õnnetuseks, hakkas ta mind süüdistama, selles koletus töös, kuid kuidas ta võib küll seda teha? Olen alati valmis oma rahva jaoks tegema absoluutselt kõike. Arvan, te tegin õigesti, kui ta enda juurest välja viskasin.
Kes teab, kas ta oli ka mestis Kreoniga? Ah, nad mõlemad olgu neetud , et mind Laiose mõrvas süüdistavad. Ainult raukade üle võib mul hea meel olla, sest nad pole minusse usku kaotanud.
Kolmas päev- Tõe selginemine
Kreon saabus minu juurde hommikuhakul. Ta tahtis teada, miks ma teda nii alusetult süüdistasin, kuid mina ei kahetse midagi. Usun, et Kreonil ja Teiresiasel oli kindel plaan mind hukka saata ning võim minu käest enda kätte võtta.
Nüüd lõpuks saab mul selgeks, kui võlts võib olla ikka mõne inimese sõprus. Andestada Kreonile ma ei suuda, sest minu silmis väärib ta, vaid surma. Oi, milline reetur ta küll on! Loodan, et rahvas on kannatlik , sest varsti peaks välja tulema selle kuritöö süüdlane.
Proovisin oma naisele Iokastele selgitada, et ta vend proovib mind hukka saata, kuid ta ei suutnud Kreonist midagi sellist uskuda. Iokaste ütles mulle, et ma prooviksin temaga ära leppida, alustades temasse uskumisega.
Hakkasin naisukese käest pärima Laiose mõrva kohta. Iokaste rääkis, et Laiosele oli oraakel öelnud kohutava ende, et poeg tapab ta ning heidab emaga ühte.
Üks hämmastav sarnasus selle looga, mis Iokaste mulle rääkis oli see, et Laios olevat hukkunud kolme maantee risti peal ning see koht sarnanes, minu elus ühe seigaga, tekitades minus ängistust. Oh, õudust, kas võisin tõesti seada selle needuse enda peale, täiesti teadmata?
Ammu enne seda, kui kohtusin Iokastega, elasin oma vanematega koos ning olin õnnelik. Olin õnnelik selle hetkeni, kui keegi mees lausus peol, et mina olevat võõraslaps. Tahtsin teada saada, kas see on tõsi, mida see mees mulle ütles ning otsustasin minna maagi juurde. Maag ütles mulle, midagi väga kohutavat, et tapan isa ning magan oma emaga. Mõte sellest, et ma võiksin seda teha, tekitab mul siiani südames kipitust ning rõvedus tunnet. Tulles oraakli juurest välja, kõndisin teepeal, täpsemalt olin jõudnud kolme maantee ristini, kui vanker tahtis mulle otsa sõita.Vankris olid viis meest ja üks käskjalg. Olin endast väljas ning see oli viimane piisk minu karikasse, hetke ajel tapsin ma kõik, peale ühe mehe. Kas tõesti võin mina olla Laiose mõrvar,oh õudust, ei, ei , see ei saa nii olla!
Et saada kindlust , et mina ei olnud selle koletu töö süüdlane, lasin Iokastel, kutsuda mehe, kes talle Laiose mõrvast rääkis.
Neljas päev- Minu hea elu lõppes katastroofiga
Saadik saabus minu juurde uudistega kodulinnast. Ta ütles, et mu isa Polybos oli haigestunud ning ära surnud. Ühelt poolt olin õnnelik, et ta oli elanud päris eaka eani ning ma polnud teda tapnud , kuid samas olen ka väga õnnetu, et ei saanud temaga piisavalt kaua koos olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks.
Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma?
Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher. Karjane ei tahtnud mulle kohe üldse midagi öelda, selle kohta, et kelle käest ta sai minu. Lõpuks sundisin ta rääkima ning ta ütles, et mu isaks on Laios ning emaks Iokaste. Tahtsin teada, miks mu vanemad mu karjuse kätte andsid. Ta ütles,et nad tahtsid mind lasta ära tappa, et koletu ennustus täide ei läheks. Karjus ütles, et tal hakkas must kahju ning otsustas mu anda rauga kätte, kes mind edasi Polybosele andsid. Kuid, kuidas said nad mind armastada, kui mina ei olnud nende lihane laps? Väga lihtsalt, vastas karjane, kuna neil endil ei olnud lapsi.
Pean minema oma naise/ema juurde ja temalt selle kohta tõtt kuulma . Oh õudust, Iokaste on end üles poonud, ei mina suuda samuti seda häbi taluda, pean jääma pimedaks. Olen lausa koletis , kuidas võis küll midagi sellist juhtuda? Miks jumalad mind küll nii hullusti vihkavad? Ei ole minul asu siin maal, pean lahkuma siit igaveseks.
Minu palve täitjaks kutsuti minu juurde Kreon. Ei tea, kas Kreon suudab mulle kunagi andestada, et ma temaga nii koletult käitusin. Õnneks Kreon ei naernud mu üle, ta on hea mees, lubas ka minu juurde tuua mu maimukesed, et saaksin hüvasti jätta nendega.
Kullakesed, tean, et peate minu pärast kannatama , kuid ärge laske pead norgu, sest ma armastan teid ja seda teadke alati. Loodan südamest, et Kreon võtab minu armsakesed enda hoole alla, kui mind enam siin ei ole. Ning nüüd lahkuma pean pisarsilmi maapakku ma, Kreoni abiga.