Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks on internet õpilasele kasulik? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on internet õpilasele kasulik?
Eva Maria Soodla
Miks on internet õpilasele kasulik?
Olnud on palju erinevaid vaidluseid, kas ja miks internet on tõesti õpilastele kasulik ja hea või hoopis halb ning mõttetu ajaraisk. On toodud palju poolt ja vastu argumente, kuid ükski argument ei suuda poolt või vastu lõplikult tõestada, sest kõik oleneb täielikult vaatenurgast, kust probleemi käsitleda.
Tänu tehnoloogia arengule on paratamatult enamus asju kolinud internetti ja arvutisse . See aga jätab õhku küsimuse – miks on see just õpilasele kasulik. See on üks kõige vastuolulisemaid ja kuumemaid küsimusi, kuna praegune generatsioon on nn. ’arvuti generatsioon’ ja veedab enamuse oma ajast arvutiekraani ees. Muidugi on hea ja mugav, kui on terve see suur infoväli vaid puudutuse või kliki kaugusel. Enam ei pea tuhnima raamatukogus sadade või isegi tuhandete raamatute seas, et leida vajalik informatsioon. Kõige parem on muidugi see, et enamasti ei pea isegi kodust lahkuma , et informatsioonile ligi pääseda. Internet on kindlasti suur abimees igale õpilasele. Tihti on seal isegi rohkem informatsiooni, kui raamatutes. Näiteks, kui õpilased peavad tegema mitmeid sisukaid uurimistöid, siis enamuse vajalikust infost saab just internetist. Tuleb vaid otsingusse lisada lihtsalt otsitav teema ja hetkega võib leida erinevaid allikaid , kus on koolitöödeks vajalik info. Enamus allikatest on sisutihedad, mis on muidugi hea, kuid tööde tegemise halvaks küljeks on loomulikult see, kui õpilased lihtsalt kopivad teksti ega näegi ise mitte mingit vaeva, et välja teenida see hea hinne. Õpetajad tavaliselt saavad aru, kui õpilane on töö internetist, mitte oma peast , võtnud.
Alati ei kasutata internetti ainult tööde tegemiseks.Seal saab ennast ka omamoodi harida. Alustades igapäeva uudistega ja lõpetades ka päris ülikooliharidusega. Internet on ka hea suhtlemiseallikas. Saab tasuta kirjavahetust pidadamõne kirjasõbraga välis- või kodumaal. Ei pea enam ostma ümbrikut ja marki, et saata tavalise posti teel kellelegi kirja, selle asemel kasutatakse e- maili , millega jõuab kiri hetkega kohale.Kuid selle võimalusega unustavad noored saata ka postiga kirju, mida on alati väga meeldiv saada.
Internetil on ka halvem pool, näiteks erinevad mängud, mida õpilased eelistavad kodutöödele ja ja värskes õhus viibimisele. Lisaks varitsevad internetis ka erinevad muud ohud, mille tagajärjed võivad olla kordades hullemad. Kunagi ei või päris kindel olla, kes ikka tegelikult selle ekraani taga peitub. Seepärast tulebki olla väga ettevaatlik, keda usaldada ja keda mitte ning kontrollida, millist infot teha kõigile nähtavaks. Seejuures ei pruugi ka kogu info, mis internetis üleval on ka 100% tõsi olla. Alati tuleb üritada kasutada kõige usaldusväärsemat allikat.
Internet võib olla väga kasulik ja ka samal ajal väga ohtlik. Seal tuleb käituda väga suure ettevaatlikusega, sest sinu teod internetis võivad sind jälitada terve elu. Sellegi poolest on see väga hea ja suur infokogum, mis võib kasuks tulla igas elujuhtumis.
Miks on internet õpilasele kasulik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 192744 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

--Miks on internet õpilastele kasulik-
1
odt

,,Miks on internet õpilastele kasulik``

,,Miks on internet õpilastele kasulik`` Internet on kõigile kasulik infomatsiooniallikas. See on kindlasti õpilastele suureks abimeheks koolitöödes.Tihti leidub seal isegi õpilastelesuureks abimeheks koolitöödes.Tihti leidub seal isegi rohkem infot kui teatmeteostes.Kui õpilased peavad tegema mitmeid sisukaid uurimistöid,siis enamuse vajalikust infost saab just internetist.Tuleb vaid otsingusse lisada lihtsalt otsitav teema ja hetkega võib leida erinevaid allikaid, kus on koolitöödeks vajalik info.Enamus allikatest on sisutihedad, mis on muidugi hea

Arvutiõpetus
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus

Ainetöö
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust

Turundus
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav

Turundus
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid

Infotehnoloogia
Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess

Uurimistöö
KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab. Neist 11 õpilast tegelevad spordiga ka kooliväliselt (vt Joonis 2). 7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6 Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on

Kehaline Kasvatus ja ujumine
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

See oli kusagil põhikooli lõpus, ilmselt kaheksandas ja üheksandas klassis, kus kaks poissi mind tunnist tundi ja vahetunnist vahetundi vebraalselt kiusasid. Nad kommenteerisid iga mu liigutustki. Ja kuna see kõigile teistele poistele ka nalja pakkus siis tihti võtsid ka nemad sellest ühisest norimisest osa. Klassijuhatajale oli see juba ammu silma jäänud ja nii ta siis korraldas nii kiusajatest poistele kui mulle arenguvestluse. Siis said poisid jälle põhjust, miks minu kallal võtta. Nad vist arvasid, et mina käisin õpetajale kaebamas ja sellepärast asjale siuke lahendus leiti. Mina aga polnud õpetajale midagi rääkinud ja ka see arenguvestlus oli veidi ülepakutud. Õpetaja rääkis mu vanematele, et poisid segavad minu õppetööd ja põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud. Ausalt öeldes oleks sel juhul ka kooliskäimine väga igavaks muutunud.

Sotsiaalpedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun