Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moliere - Scapini kelmused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
SCAPINI KELMUSED
Komöödia kolmes vaatuses
TEGELASED:
ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette ´i isa.
GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa.
OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam .
LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam.
ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam.
HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam.
SCAPIN , Léandre´i teener, kelm .
SYLVESTRE, Octave´i teener.
NÉRINE, Hyacinte´i amm.
CARLE, kelm.
KAKS KANDJAT.
Tegevus toimub Napolis .
ESIMENE VAATUS
ESIMENE STSEEN
Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb.
TEINE STSEEN
Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldusi olnud (kohtuga ka). Octave räägib, et tema isa ning onu jätsid, tema ning ta Léandre Scapini hoole alla. Vahepeal armus aga Léandre ühte mustlastüdrukusse. Ühel päeval läksid nad koos Léandrega ühte hurtsikusse sisse, kus oli suremas üks vanem naisterahvas . Seal oli teda hooldamas üks räbalais naisterahvas ning Octave armus temasse. Sylvestre võtab teema kokku, et nüüd on Octave naisesse kõvasti armunud ja juba kolmandat päeva naisemees. Nüüd tulevad aga isad tagasi, pojale kaasatoodud naisega. Scapin on pettunud , et mehed nii väikese asja pärast tema poole pöördusid.
KOLMAS STSEEN
Hyacinte uurib Octavelt, et kas see on tõsi, et talle tahetakse teist naist võtta. Octave kinnitab, et ta armastab ainult teda. Mehed paluvad Scapini, et see neid välja aitaks. Viimane jääb pikapeale nõusse. Palub Hyacintel ära minna.
NELJAS STSEEN
Scapin paneb Octave närvid proovile, kuna ta peab olema suuteline oma isale vastu astuma . Näitleb laitmatult Octave isa, kes oma poega maha teeb. Octave kukub katse haledalt läbi. Päris isa läheneb.
VIIES STSEEN
Octace teeb sääred. Scapin alustab oma tööga. Palub Sylvestrel teda ainult takka kiita.
KUUES STSEEN
Argante räägib omaette . Ta on poja „tempu“ väga südamesse võtnud. Ütleb, et igasugu välja vabandamine või udujutu ajamine on asjatu. Scapin sekkub. Räägib, et tema poega sunniti naise vanemate poolt abielluma. Argante tahab abielu tühistada lasta. Scapini arvates on see halb mõte, kuna poiss ei tunnistaks seda eluilmaski, kuna ei taha endale halba varju heita. Oma aupärast peab ta ütlema, et abiellus vabast tahtest. Argante tahab seejärel teda pärandusest ilma jätta. Scapin vaidlustab ka selle maha, et mees ei suudaks seda teha. Isaarmastus ning blablabla. Argante liigub Géronte´i juurde oma häda kurtma.
SEITSMES STSEEN
Sylvestre kiidab Scapini mula . Teine palub talt vastu, et ta mängiks talle ühte vajaminevat isikut.
TEINE VAATUS
ESIMENE STSEEN
Géronte leiab, et laste halb kasvatus on tingitud eelkõige nende isast. Ta ei ole üldse kurva uudistega rahul, kuna see tõmbab kriipsu peale nende ühistele plaanidele. Süüdistab selles Argantet. Geronte palub tal enne hoolega ise ennast üle vaadata. Kui teisel uudishimu tekib, palub tal üksikasjade kohta Scapini poole pöörduda.
TEINE STSEEN
Géronte mõtleb, et mis asi võib olla hullem, kui Argante poja lugu. Ei kujuta isegi abiellumist ilma isa nõusolekuta ette.
KOLMAS STSEEN
Géronte leiab oma poja Léandre üles. Teine langeb talle koheselt kaele. Géronte tõrjub teda ning tahab temaga enne asju klaarida. Léandre ei leia endal mitte minggit süüd. Géronte lubab ta oma elust igaveseks oma silma alt ära saata, kui poiss millegi lubamatuga hakkama on saanud. Saadab poisi koju ning lubab ise ka peagi järgi tulla, et turvalisemas kohas vestlust jätkata.
NELJAS STSEEN
Léande on Scapini peale vihane , kuna ta rääkis Gérontele tema saladuse välja. Lubab talle kätta maksta.
VIIES STSEEN
Octave tänab Scapinit siiralt. Sisse tormab raevunud Léandre. Scapin langeb põlvili maha. Teeskleb alanduslikust. Léandre ähvardab ta mõõgaga läbi torgata, kui ta oma kelmust üles ei tunnista. Scapin ei tea midagi mingist kelmusest. Hakkab ss lambiseid asju üles tunnistama nagu näiteks, et jõi talle päev varem kingitud veini koos sõpradega ära, jättis endale medaljoni, mille ta mustlasneiule viima pidi ning tunnistab üles veel, et tema oli see libahunt , kes poole aasta talle endale pekda andis. Iga ülestunnistuse peale tahab Léandre oma „ustavale“ teenrile peksa anda aga Octave hoiab teda tagasi. Viimaks palub Léandre otse, et mida mees tema isale rääkis. Scapin valetab, et ta pole tema isa tagasitulekust saati näinudki. Scapin lubab minna tema isaga rääkima, et papa tema juttu toetaks.
KUUES STSEEN
Carle toob Léandrele halva sõnumi, mis puudutab tema armsama käekäiku. Mustlased tahavad Zerbinettet ära viia ning teevadki seda, kui just neile kahe tunni jooksul ei vii neile teatud summat . Vastasel korral kaotab Léandre ta igaveseks.
SEITSMES STSEEN
Nüüd on Léandre kord Scapinit paluma, anuma, kerjama hakata. Scapin mängib aga solvatut ning eelistaks pigem surma. Mängib temaga natukene lolli ning jääb ss nõusse. Naise vabastamiseks läheb vaja viissada eküüd. Octavel läheb vaja aga kakssada pistooli. Selle raha kavatseb ta välja pigistada nende isadelt. Octave isa juba lähenebki. Saadab poisid ära ning palub Sylvestrel õigel ajal mängu astuda.
KAHEKSAS STSEEN
Scapin mängib Argantele ustavat ja alandlikku teenripoissi. Räägib, et sel plikal , kellega tema poeg abielluda kavatseb, on vend. Paar päeva tagasi oli ta plika venna üles otsinud. Mees olnud verejanuline, iga hetk valmis mõõka tupest välja tõmbama. Lõpuks oli vend nõus abielu tühistama, ainult ss kui talle raha makstake. Algul olevat mees liialt pöörast hinda küsinud, 500-600 pistooli. Vend rääkis, et tal seisab ees armeesse minek ning tal läheb vaja hobust, rakmeid, püstoleid, hobust tema teenri jaoks ning veel koormamuula. Igat kulutust serveesin Scapin ettevaatlikult, sest käimas oli äärmiselt piiripeal mäng. Iga kord läks Argante pöördesse ning oli diili üles ütlemas ning otsustab venna vastu kohtusse minna. Scapin teeb talle selgeks, et kohtuga kaotaks ta kõvasti rohkem raha. Ühesõnaga vaja läheb kakssada pistooli ning Argante vastus on eitav.
ÜHEKSAS STSEEN
Nende vestlus segab löömameheks moondatud Sylvestre. Palub Scapinil näidata Octave isa. Kui Scapin ütleb, et mees ei kavatse talle raha maksta läheb Sylvestre püha tuld täis ning tahab Argantet ära tappa. Argante hoiab värisedes Scapini selja taha, üritades jääda nähtamatuks. Sylvestre tabab mehe ära. Scapin vabandab Argante välja ning nagu hoiab mehe tegelikku nime saladuses, et teda vihase mõõgavenna eest päästa.
KÜMNES STSEEN
Scapin soovib Argantele edu ning hakkab ära minema. Viimasel momendil otsustab Argante raha andmise kasuks, kuid ta tahab näha, kuidas ta raha omanikku vahetab . Scapin „solvub“ selle pärast, et peremees teda ei usalda ning keeldub seda raha võtmast, paludes tal teine inimene selle jaoks leida. Argante käib talle peale ning Scapin võtab raha vastu. Juba näen ta lähenevat Gérontet.
ÜHETEISTKÜMNES STSEEN
Teeb nagu ei näeks Gerontet, karjub midagi mingist õnnetusest ning vaesest isast, Gérontest. Scapin räägib talle, et oli koos ta pojaga sadamasse jalutama läinud ning mingi türklasega kokku juhtunud, kes neid tema laevale kutsus. Samal ajal kui nad head paremat sõid, oli galeer merele sõitnud. Scapin oli paadiga tagasi saadetud , et ta saaks seda sõnumit tuua. Kui türklasele viitsadat eküüd ei tooda, viiakse tema poeg Alžiiri. Valitseb täielik paanika . Géronte küsib vähemalt kümme korda, et mis kurat ta sinna galeerile ronis. Aega on vaid kaks tundi. Géronte annab talle kapi võtme. Kapis sees olevate kaltse müües saaks aga ainult healjuhul sada eküüd. Viimaks kui Scapin oma veenmistöö lõpetanud on, võtab mees rahakukru, koos viiesaja eküüga. Palub tal türklasele edastada pika nimekirja asjadest mida türkalne kõike on. Nali oli veel, et peale seda kui ta juba Scapinile head aega ütles, ei olnud ta ikka veel talle seda kukrut üle andnud. Scapin pidi seda talle meelde tuletama. Sai selle lõpuks kätte ka.
KAHETEISTKÜMNES STSEEN
Scapin annab Octavele tema raha. Léandrele aga mitte, öeldes, et tal ei õnnestunud isalt raha saada. Kui mees halama pistab, et ta peab surema, rahustab Scapin ta raha öeldes, et tema asi on ka korda aetud, kuid ainult ühel tingimusel. Scapin võib mängida tema isale ühe triki kättemaksuks. Léandre annab selleks loe tunnistaja juuresolekul.
KOLMAS VAATUS
ESIMENE STSEEN
Scapin ja Sylvestre räägivad Zerbinette ja Hyacintega. Neiud lubavad saada teineteisega suurteks sõpraddeks. Zerbinetti muretseb abielu pärast, kuna tal pole vanemaid kellelt nõusolekut küsida. Zerbinette palub Scapinit, et see räägiks, kuidas ta vanamehelt raha välja meelitas. Scapin haub aga kättemaksuplaani. Sylvestre ei mõista, et miks ta tahab endale sekeldusi kaela tõmmata. Zerbinette palub Scapinilt mingit abi.
TEINE STSEEN
Géronte uurib Scapinilt, et kuidas on lood tema pojaga. Teine kuulutab hoopis, et vanameest ennast ähvardab praegust suur hädaoht. Octave naise vend tahab teda maha lüüa, kuna olevat tahtnud abielu tühistada ning ta ei tee seda mitte üksinda. Terve kompanii sõdureid otsib nüüd Gérontet taga. Vanamees väriseb, hoiab Scapini lähedusse. Scapin käsib tal ühte kotti pugeda. Järgmisel momendil jõuavad n.-ö. „ mongolid “ kohale ning küsivad Scapinilt, et kas ta teab, kus Gérontet raiska leida võiks. Tegelikult Scapin lihtsalt näitleb, räägib kordamööda üht inimest ss teist ning lõpuks kolmandat jne. Peksab kotis istuvad Gérontet. Kui „mongolid“ on ära läinud pistab Géronte pea kotisuudmest välja. Hädaldab kui valus oli. Scapin lükkab mehe kotti tagasi, öeldes, et uus salk tuleb. Kordab sama rituaali kaks korda. Kolmanda korr aaeg pistab Géronte pea kotist välja ning märkab Scapini kelmust. Parajasti , kui Scapin kotti lööma hakkab, ronib Géronte kotist välja ning Scapin põgeneb.
KOLMAS STSEEN
Zerbinette satub vihase Géronte peale. Tal on hea tuju, naerab . Géronte arvab , et neiu naerab tema peale aga neiu räägib, et ta ei naera mitte tema, vaid ühe teise vanamehe peale, keda nina pidi veeti. Tegelikult naerab ta jh Géronte üle, kuid tal pole õrna aimugi, et see tema on. Räägib, kui vastik mees see Géronte on ning Scapinit ei jõua ära kiita. Räägib ära täpselt Scapini kelmuse . Géronte lubab Scapini üles puua.
NELJAS STSEEN
Sylvestre küsib Zerbinettelt, et kas ta teadis, et ta rääkis just oma armastatu isaga. Laidab maha neiu lobisemishimu. Naine ise ei tunne ennast mitte milleski süüdi.
VIIES STSEEN
Argante kutsub Sylvestret. Teine saadab Zerbinette minema.
KUUES STSEEN
Argante on teada saanud, et nii Sylveste kui Scapin on teda petnud. Sylvestre annab au sõna, et tema ei tea asjast midagi.
SEITSMES STSEEN
Géronte ja Argante mõlemad uluvad teineteisele, et Scapin on neid petnud. Gérontet veel pealekauba alandanud.
KAHEKSAS STSEEN
Nérine langeb Géronte ette põlvili maha ning kurdab, et nad panid vahepeal Géronte tütre mehele. Õnneks on see mees juhtumisi Octave. Hea kokkusattumus.
ÜHEKSAS STSEEN
Sylveste räägib Scapinile, et kõik tema plaanid läksid läbi ning meestel on naised olemas ning pereisad on ka õnelikud, kui üks asi välja arvata. Nad mõlemad tahavad Scapini ennast ära tappa. Scapin arvab, et suudab sellest ka välja vingerdada.
KÜMNES STSEEN
Géronte on heas meeleolus, et oma tütart kohtab.
ÜHETEISTKÜMNES STSEEN
Octave võtab isa ees maski maha ning teatab, et ta ei saa Géronte tütrega abielluda, kuna ta juba on abiellunud ühe naisega. Nüüd saab ise ka teada, et tegelikult ta juba abielluski Géronte tütrega. Géronte aga Zerbinette vastu nii lahke ei ole.
KAHETEISTKÜMNES STSEEN
Léandre räägib, et armastab seda tundmatut neiut ning kavatseb tema vanemad ülesotsida. Neiu rööviti kui ta oli nelja aastane ning ainus asis , mis talle jäeti on käevõru. Argante tunneb võru ära ning avastab, et tegu on tema enda röövitud tütrega.
KOLMETEISTKÜMNES STSEEN
Carle teatab, et Scapinile kukkus ehitusel kivilõhkuja haamer pähe ning see lõi tal pealuu puruks, nii et ajud väljas. Ta on suremas ja palub ennast siia tuua, et saaks veel meestega enne surma kõnelda.
NELJATEISTKÜMNES STSEEN
Kaks meest kannavad Scapini ning ta pea on kinni seotud nagu haavatul. Ta anub isandaid, et need andestaksid talle tema patud enne kui ta sureb . Argante andestab kohe. Scapin palub Gérontelt ka andeks, et ta teda kepiga peksis, mainides seda vähemalt kolm korda. Géronte andestab ka, et mees viimaks vaid jääks ja ära sureks, kuid ainult juhul, kui Scapin ka ära sureb. Scapinile tuli koheselt „nõrkus“ peale. Argante palub ,et Géronte talle lihtsalt andeks annaks. Seda mees ss ka teeb. Edasi minnakse õhtust sööma. Scapin palub ka kaasa tulla, kuni ta veel surnud ei ole
Moliere - Scapini kelmused #1 Moliere - Scapini kelmused #2 Moliere - Scapini kelmused #3 Moliere - Scapini kelmused #4 Moliere - Scapini kelmused #5 Moliere - Scapini kelmused #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Absolute Õppematerjali autor
8 lk

Sarnased õppematerjalid

Moliere - Ebahaige
7
docx

Moliere - Ebahaige

EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 kord

Kirjandus
Moliere - Tartuffe ehk petis
6
docx

Moliere - Tartuffe ehk petis

ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN

Kirjandus
Moliere - Naiste kool
6
docx

Moliere - Naiste kool

NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souc

Kirjandus
Moliere - Don Juan
9
docx

Moliere - Don Juan

Don Carlos on õnnetu, et don Juan peab selle venna sõber olema. VIIES STSEEN Don Alonso koos oma saatjaskonnag aläheneb. Märkab oma venda koos oma surmavaenlasega. Don Juan paljastab endi. Alonso paljastab mõõga ning läheneb, et teda lüüa. Sganarelle jookseb peitu. Don Carlos hoiab oma venda tagasi, kuna ta võlgneb don Juanile oma elu. Don Alonso õhetab vihast, et just nüüd on vaja aadlikku mängida. Kui ta nüüd minema lasta ss sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla ning kelm pääsebki plehku. Don Carlos jääb endale kindlaks, kuid lubab don Juanile, et kui järgmine kord teda näeb ss tapab ta. KUUES STSEEN Don Juan on oma ,,ustava" teenri peale pahane, et see end põõsas peitis ning kõike hirmuga pealt vaatas. Ta on nördinud, et tal Elvira vennaga tegemist tuli. Tundub aumees olevat. Kahjuks enam midagi parandada ei saa, kuna Elvira vastu enam tundeid ei ole ning südant armastama sundida ei saa. Märkavad puude vahel üht toredat ehitist

Kirjandus
Jaan Tätte - Ristumine peateega
6
docx

Jaan Tätte - Ristumine peateega

RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud

Kirjandus
Moliere - Naeruväärsed eputised
4
docx

Moliere - Naeruväärsed eputised

NAERUVÄÄRSED EPUTISED Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et k

Kirjandus
Romeo ja Julia sisukirjeldus
6
rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen:

Kirjandus
Romeo ja Julia
9
docx

Romeo ja Julia

Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhusl

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun