Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti
Vägivald kui probleem Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist.
võivad kõik sõnadesse panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad, on juba teine teema. Üks kaks kolm neli viis kuus kaks kolm. Seoses tehnoloogia arenemisega, on sellega koos arenenud ka meedia. Kui varem ilmusid ainult paberajalehed ainult hommikuti, ning seetõttu polnud osad uudised nii värsked, siis täna on võimalus uudiseid iga hetk ükstapuha kuhu kirjutada. Kaks kolm neli viis kuus neli viis. Ajakirjanikud on kohustatud tihtipeale erinevates valdkondades töötama, mistõttu peaksid nad olema spetsialiseerunud kõikide erinevate valdkondadega. Kuna nad peavad kajastama nii tavaliste inimeste kui ka avalikkusele tuntud inimestega seoses uudiseid, on neil tihti oht, et teevad midagi valesti. Ajakirjanikud peavad jälgima, millal võib avaldada eraelulist informatskiooni
..........................................6 5.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele, loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt
Mida teie arvate? Kuidas teatada tähtsaid uudiseid? "Mida teie arvate?"-on jutusaade, mille saatejuhiks on Maire Aunaste. Saade on eetris igal reedel kell 20.05. Minu jutusaade oli eetris 20.Novembril 2009.aastal. Stuudio iseenesest näeb välja suur. Lava on sinine ja laval istuvad eksperdid koos saatejuhi Maire Aunastega kes ekspertidele küsimusi esitab.Stuudios on samuti ka stuudiopublik, kes kõigele kaasa elab.Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti näeb
Ajakirjandus ei tohiks olla kallutatud Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased
teenusega sobiva programmi tegemine, erapooletu ja täpse informatsiooni edastamine ning universaalne suunitlus. (Televisioon..., 2005) Avalik-õiguslikud ringhäälingud peavad enamikus riikides vastutama järgmiste aspektide eest: edastama sõltumatut, täpset, erapooletut, tasakaalustatud ja objektiivset uudismaterjali ning informatsiooni; tagama mitmekülgsuse saadetele ja kajastatavatele vaadetele; edastama kindla mahu uudiseid, kultuuri-, kunsti-, haridus-, vähemuste-, usu-, laste- ja meelelahutussaateid; propageerima asukohamaa kultuuri ja väärtusi; tootma ja edastama riigi kõikide piirkondade jaoks olulisi saateid; eraldama tasuta eetriaega avalikes huvides edastatavatele teadaannetele, näiteks tervishoiu- ja liiklusohutusalased teated ning riigiorganite erakorralised teadaanded. (Hunt, 2006) Tuntuimad eraõiguslikud ehk kommertstelekanalid Eesti Vabariigis on TV3 ja Kanal 2.
mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem
tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erinevatest asutustest ja firmadest. Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning keskenduda rohkem vajalikule.
53% Küsitlusest selgus, et kõige enam loetakse kohalikku ajalehte Sakala. Teisel kohal on Õhtuleht, samuti oli mitmete vastanute valikus ka Eesti Päevaleht. Postimeest loeb peamiselt vaid üks vastanutest, samuti oli ka keegi, kes üldse ajalehti ei loe. Tulemusest võib järeldada, et ollakse huvitatud ja teadlikud kohalikest maakonna uudistest. Kahjuks ei kajasta maakonnaleht Eesti ega välismaa uudiseid ja seega ei pruugi nad väljaspool maakonda toimuvast hästi kursis olla. Samuti oli mitmete vastanute seas neid, kes peamiselt Õhtulehte loevad, mis on kerge „kollase“ varjundiga ning pigem meelelahutuslik ja ei kajasta tõsiseid uudiseid. Kahjuks veel vähem loetakse tõsisemaltvõetavamaid lehti nagu Eesti Päevaleht ja Postimees, millest viimase oli valitud vaid ühel korral. Seega eelistatakse lugeda kergema sisuga meelelahutuslikke ajalehti ja huvi tõsisemate
uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport, meelelahutus(huvi ja emotsionaalsus). Ülduudised ja eriuudised Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad. 1. Kellele on eeldavasti määratud. Osa uudiseid on üldisele määratud
Virtuaalmaailma võlu ja valu Viimasel ajal räägitakse aina rohkem arvutitest ja internetist ning sellest kas need tulevad meile kasuks või mitte. Ma arvan, et arvutid ise ei ole süüdi ja kogu kahju saab vältida. Arvutid on inimkonnale väga kasulikuks ja tänapäeval lause vajalikuks osutunud. Peaaegu kõik igapäevased tegemised käivad läbi nende. Internetis saab tuttavatega kiiresti suhelda, saab lugeda uudiseid üle kogu maailma ja enda meelt lahutada videode ja mängudega. Tänapäeval on aina suurem probleem interneti kaudu küberkiusamine, näiteks hiljuti tegi üks tüdruk enesetapu kuna teda kiusati ask.fm-is. Lapsevanemad, kelle lapsed on läbi selle kannatanud süüdistavad seda lehte ja internetti ennast, kuid tegelikult on süüdi inimesed kes seda tegid. Mina kasutan arvutit suhtlemiseks, mängimiseks ja õppimiseks. Kuid see pole kõik mida ma saaksin teha
INTERNET ON TÄHTIS! KUI TÄHTIS ON INTERNET MINU VANUSTELE INIMESTELE? VÄIDE SELGITUS TÕESTUS JÄRELDUS Mina kui kaasaegne inimene kasutan internetti, ehk netti iga päev. Juba hommikul vara abikaasa klõbistab arvuti taga, et uudiseid lugeda ja vaadata. mis ilma päevaks lubatakse, et siis teab, kui pikalt tööl läheb. Neil on tööjuures kombeks võetud hommikul lahata uudiseid, et keegi ei jää rumalaks, kuigi kuuldu järgi seda ikka juhtub. Tänapäeva inimest ümbritsevad igal pool arvutiteenindus, nutitelefonid, televisioon ja kauplused. Tänapäeval meie ühiskonnas elu ilma internetita ei kujutaks ette, sest kõik kauplused ja pangad, isegi transport ja põllumajandus, kasutavad interneti tehnoloogiat. Tähtis on juba sellepärast, et kõik värsked uudised on kodus tasuta, ei pea poest ostma igasuguseid retseptiraamatuid, iga
Meediavabadus- kas liiga demokraatlik? Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule
,,Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.", sellised sõnad on öelnud Ronald Reagan. Eesti oli kaua aega kiire tõusuga riik, mille käigus arenes meie majandus jõudsasti, sellega käis kaasas ka inflatsiooni kiire tõus. Nüüdseks kui ka meile on jõudnud ülemaailmne majanduslangus, siis naeratavate rikaste kapitalistide suud on longus. Majanduslangus on viimasel ajal aktuaalne teema. Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine. Kahe aastatagune utoopia on osutunud reaalsuseks. Inimsed süüdistavad alati üksteist kui on midagi halba juhtunud. Nii ka majanduslanguse puhul. Järjekordselt jääb kõigile ette USA, keda süüdistatakse laristamises ja liigsete laenude andmises. Tõetera on siin küll sees, algas see kriis ju sellest, et USA kinnisvara turg kukkus
SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL Nimi: ,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama.
oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on ... Vaatamata tugevale põlvkondade vahele me ikka leiame teemad rääkimiseks ja ilusti same sellega hakkama
Minu meediapäev 24.september.2013 Hommikul ärgates ja kööki sööma minnes käis köögis Vikker raadio, millegi pärast ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida.
Kogupere saade. Visuaalselt on stuudios vaade Tallinna kesklinnale, suures plaanis on saatejuht. Kasutusel on pigem tumedad toonid ja jätab süngema mulje. Mitteametlik õhkkond. Kuna saade kestab terve tunni, siis mõjuvad tähelepanu hajutajatena ja väsitavatena pikad reklaamipausid ja sissejuhatavad „Saates tulekul“ lõigud, mida ei jõua kuidagi ära oodata, sest lood on võimalikult kaugele saate lõppu paigutatud. "Reporter" sisaldab uudiseid, sporti, ilmateadet ning päästeameti- ja politseisõnumeid. Lisaks on saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, päevakajaline vaatajaküsimus, mille raames loositakse välja ühele vastajale 100 eurot puhtalt kätte ja palju muud. Uudistesaade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb lühitutvustus eesolevatest olulisematest uudistest. Saate võib jagada samuti eraldi teemaplokkideks:
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne.
Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil. Teadagi läheb tänapäeval inimestele peale igasugused kõmulood ning teiste eraelud ja just see ongi tõmbenumbriks inimeste lugema kutsumisel. Mulle selline alatu mõte ei meeldi, sest minu arust on ausus üks tähtsaimatest omadustest elus ning kui juba meedia annab inimestele sellist eeskuju, mis meist siis tulevikus nii saama peaks. Negatiivse küljena võin veel välja tuua selle, et meedias kajastatakse aina rohkem mõttetuid uudiseid nagu näiteks keegi kuulsatest staaridest lahutas. Mina ei mõista, miks selliseid uudiseid vaja on? Ma saan aru, et inimesed on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui äkitselt on kõik ajalehed-ajakirjad seda uudist täis, siis juhtub nii, et tähtsamad uudised jäävad nende varju. Meediavabaduse positiivseks pooleks leian uudiste kiire edastamise, kas siis internetis, raadios ja/või telekas uudistesaate näol
saarele, sest kodukülla oli pikem tee. Saaremaal tutvus ta ühe noore tütarlapsega, kes kohe Hannesesse väga kiindus ja hakkas ka teda ootama, kuni tal teenistus läbi on. Kui oligi aeg läbi, siis läks ta enne kojuminekut Tondiojalt läbi. Liidal oli selle üle hea meel ja ta hakkas Hannesele rääkima, et ta jääkski sinna, saaks tema meheks. Hannes lubas mõelda selle peale ja kirja teel teada anda. Koju jõudes sai ta uusi uudiseid Taali oli vahepeal lapse saanud, kui Hannes sõjaväes oli. Hannes ei osanud sellest midagi arvata enam, kahtlustas küll, et võib olla tema laps, aga samas oli ka kuulda, et Kalda Sass Saadul käib. Ühel öösel läks Turja maja põlema. Majast päästeti nii palju asju kui võimalik ja koliti umber sauna väiksesse kambrisse. Hannes läks Tondiojale väimeheks. Töötas koos peremehega päevast päeva, aga naisega hakkasid suhted jahenema mingi aja pärast
Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi nende peale oma arvamust avaldama. Teated geiparaadidest või abielurikkuvatest kirikupeadest ei suuda mind enam kõigutada rohkem, kui vaid ühe tülpinud ohkega. Nõustun Raagiga, et paraku ei ole enam tarbija esimene kriteerium ajakirjanduse faktitäpsus ning tihtipeale ei oskagi inimene informatsiooni kasutada millekski muuks, kui vestluseks sõprade seltsis.
ise ei alistunud nii kergelt- paljud mehed sõdisid hiljemgi metsas metsavendadena, liitusid Soome armeega ning hiljem Saksa armeega. Üheks erinevusteks aga saab märkida, et Krimmi kohta polnud sõlmitud MRPd ja käimas ei ole maailmasõda, kuid muus osas on paralleelid selgelt nähtavad. 1940.aasta suvel korraldati Balti riikidega ka näitemäng, kus Moskvasse sõitsid delegatsioonid NSVLi koosseisu vastuvõtmist paluma nüüd saadi selletagi läbi. Kui jälgida Ukrainast tulevaid uudiseid, siis vahel tekibki tunne, et sealt ei tule enam mitte mingeid uusi uudiseid. Inimesed, kes tunnevad ajalugu ja on ametilt ajaloolased, mõistavad, et toimunud on sammud, mis juba kord on varem ajaloos olnud.
Eesti televisioon Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja
Teadagi lahevad inimestele peale igasugused komulood ning teiste eraelud ja just see ongi tombenumbriks inimeste lugema kutsumisel. Mulle selline alatu mote ei meeldi, sest minu arust on ausus uks tahtsaimatest omadustest elus ning kui juba meedia annab inimestele sellist eeskuju, mis meist siis tulevikus nii saama peaks?. Negatiivse küljena voin veel valja tuua selle, et meedias kajastatakse aina rohkem mottetuid uudiseid nagu naiteks keegi kuulsatest staaridest lahutas. Mina ei moista, miks selliseid uudiseid vaja on. Ma saan aru, et inimesed on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui akitselt on koik ajalehed ajakirjad seda uudist tais, siis voivad tahtsamad uudised nende varju jaada. Meediavabaduse positiivseks pooleks leian uudiste kiire edastamise, kas siis internetis, raadios voi telekas uudistesaate naol. Leian, et
Projektiraha positiivne või negatiivne? Soov paranda oma kodukandi elujärge või välimust, on mitmetel eestlastel meelel kõlkunud. Iseenesest on mõte väga hea puhas kodaniku algatus. Ometi, lugedes uudiseid, on tulnud päevavalgele mõningaid kahtlaseid juhtumeid, kus abirahad on liikunud igale poole mujale, aga mitte projektile. Kas tõesti inimesed tahavad vaid oma taskud raha täis ajada, mitte kodukoha ilmet paranda? Õnneks asi nii hull pole. On ka mitmeid positiivseid juhtumeid, kus raha on õiglaselt ja ausalt läinud projekti valmimisse ning tulemus on silmaga näha. See jällegi tõestab, et on ka ausaid inimesi meie riigis.
Minu nõustun sellega, et Eesti ajakirjandus on infole orienteeritud. Meile edastatakse infot sellest, mis toimub maailma erinevates nurkades, me saame infot Eesti uudiste kohta ning meil on palju infot isegi igapäeva sündmuste või muutuste kohta. Aga samas on meie meie väga tugevalt ka turule orienteeritud ehk kui turg tahab midagi saada, siis ta ka seda saab. Kui turule meeldib saada infot Pariisi kriisi kohta, siis ta selle ka saab. Kui turg soovib lugeda Venemaa uudiseid, siis ta selle ka saab jne. Minu jaoks on see väga hea meediasüsteem. Kõik on õnnelikud ning on hea lugeda ja vaadata uudiseid. Kokkuvõtteks võin öelda, et minu vaatenurga alt on Eesti kahe süsteemi vahel. Võibolla see ei ole väga hea, aga samas võibolla on see just väga hea. Meie meedial on valikuvõimalusi ning liikumisruumi, mis on tõesti tore.
viisid kommenteerida, kuigi et saaks kommenteerida, seega töötavad toimetajad, kes kommentaari kirjutaja ei ole ebasobivaid kommentaare anonüümne. kusutavad. Keel Eesti keel Eesti keel Mida edastatakse Eesti siseseid kui ka Eesti siseseid kui ka välismaiseid välismaiseid uudiseid uudiseid Edastamiskiirus Suhteliselt kiire, Enne uuritakse, siis avaldatakse turvaline, aga mitte nii kiire. 3 Eestimaiset sündmust Delfi Eesti Päevaleht Sten Oja tuli rallikrossis Sport on alati Taastuvenergia Elektrihinnatõus puudutab Põhja-Euroopa meistriks oluline
Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mis tänapäeva televisioonist tulevad on meie armsad reklaamid.
kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata. Nüüdseks hakkab ka muidugi nende meediakanalite tähtsus langema või tegelikult ongi juba langenud, kuna populaarsust on kogunud uusmeedia. Kuna peaaegu igal inimesel on kodus arvuti ja taskus nutitelefon ning kuna nendega tegeledes veedetakse niikuinii rohkelt aega, ei ole midagi üllatavat selles, et just internetist leitavad infoallikad ja meediaettevõtted inimestes huvi tekitavad.
Ligipääs on kõigil. Praegusel ajal töötavad meediakanalid rohkem kui eales varem. Iga päev ilmub kümneid ja kümneid artikleid praegusest kriisiolukorrast, koroonaviiruse arengust maailmas, kui palju on haigestunuid ja mida valitsus otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olulisemad välja sünteesib, aga paljudel inimestel sellist luksust kodus käepärast ei ole. Ilmselt loevad paljud inimesed artikleid, mis neile n-ö ette juhtuvad või mida raadios räägitakse. Aga
Sõnavara on väga avatud ja uusi sõnu omandame elu lõpuni. On olemas ka teisi suhtlemis viise. Näiteks kurdid kes ei kuule kasutavad viipekeelt. Viipekeel aitab kurtidel tänapäeva ühiskonnas toime tulla ja suhelda teiste inimestega käte liigutuste abil. Kahjuks ei oska paljud inimesed viipekeelt ning kurdid saavad suhelda vaid teatud inimestega kes seda keelt oskavad ja nendest aru saavad. Õnneks ei ole kurdid tänapäeva ühiskonnast eraldatud ja nad saavad uudiseid vaadata televisoonist kus nende jaoks on olemas inimene kes uudiseid ette loeb. Minu jaoks on tähtis keel eesti keel ehk emakeel. Eesti keel on üks ilusamaid keeli mida ma tean.Kerge hääldada ning isegi välismaalased kes on meie riigis vahetusõpilased , õpivad eesti keele kiiresti ära. Näiteks ma tean ühte türklast ,kes elas eestis aastaaaega ning keele õppis ta juba paari kuuga ära. Samas kui mõni inimene alustab inglisekeele õppimist alates kolmandast
ÜLEVAADE EESTIS ILMUVATEST AJALEHDEDEST Nimi: Postimees Keel: eesti Hind: 12.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob
analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõigile, kes seda soovivad. Seetõttu on ajakirjandus demokraatliku ühiskonna oluline komponent. Mida vabam on ühiskond, näiteks Ameerika Ühendriigid, seda rohkem on avalikkusele kättesaadavaid uudiseid ja teavet. Kodanikud on tavaliselt piisavalt informeeritud küsimustes, mis mõjutavad nende kogukonda, valitsust ja igapäevaseid suhteid. Teisest küljest piirab Põhja-Korea juurdepääsu kindlatele uudiseallikatele ja Internetile. Enamus uudiseid ja teavet pärineb Korea riiklikust uudisteagentuurist (KCNA-st), mis jätab kodanikele ainult ühe filtreeritud vaatepunkti. [2] 3. Meedia on massisuhtlusvahendid, mis toovad meieni informatsiooni. Meedia kaudu
Setõttu esineb väga palju subjektiivsust. Samuti on ka piltidega. Kollane ajakirjandus kasutab emotsioonikeskseid fotosid ja valge ajakirjandus infokeskseid pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone. Siiani on illustratsioon viimases rohkem olnud, kuid ühiskonna postmoderniseerumise ja pildistumise tagajärjel võib näha ka esimeses aina rohkem ja suuremaid pilte. Põhiliselt pakub kvaliteetajakirjandus uudiseid ja arvamusi, eelistades nn kõvu artikleid. Kollane aga põhiliselt uudiseid ja meelelahutust ning pigem pehmete artiklite näol. Puhtas valges ajakirjanduses on tekstid üldiselt pikad, põhjalikud, hästi läbi analüüsitud ning väheselt liigendatud. Enamasti on võimalik pealkirja põhjal mõista loo teemat ja ka tuuma. Sopaajakirjanduses on aga sõnade osakaal ja analüüs palju tähtsusetumad ning tekstid koosnevad väikestest lõikudest
edastamine erinevate poolte poolt. Kus üks võtab stamp uudise, teine lisab sinna vürtsi ja kolmas laseb käiku muud nipid, et meelitada võimalikult paljusid lugejaid, olenemata uudise algsest sisust. Ilmselgelt ei mängi enam rolli uudise õigsus, vaid klikkide ja kommide hulk, mille pealt uudise edastaja teenib kasumit. Konkurentsis püsimise nimel on muutumas ka meie juhtivad ajalehed üha kollasemaks, luues olukorra, kus tõsiselt võetavaid uudiseid võib leida vaid käputäie. Üha rohkem mängitakse inimeste tunnetele ja emotsioonidele. Mõeldes välja tabavaid pealkirju ja lööklauseid, mille abil kutsutakse rohkem inimesi lugema. Kollases meedias ei mängi esimest viiulit kvaliteet, vaid hoopis kvantiteet. Mida rohkem ja labasemaid uudiseid laiast maailmast ja meie kuulsuste hulgast seda tulutoovam. Üha enam tehakse inimestele peapesu, muutes nende mõttemaailma lihtsaks ja kerglaseks
teismelistest, ta ei tea veel, miks tal läheb vaja teadmisi sellest, kes juhib meie riiki või mis on hetkel tema vanema palk või kas see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul kui on peres nii, isa käest iga nädal võib-olla natuke taskuraha. See raha tuleb tema tasku, aga teda ei huvita see, mida peab isa tegema selleks, et raha välja teenida. Meie generatsioon, nagu ütles Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik, on valmis selleks, et uudiseid saaks lugeda tulevikus ka telefonist. Kuid tekib küsimus, milline info mahub sinna? Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed. Näiteks: Sven Mikser võitis valimised; või hoopis midagi poliitikast erinevat:
Arvuti eelistused ja vead Arvutil on need eelistused et sellega saab kõike asju kiiremini teha ja edasdada,kirju,sõnumeid jne. Arvutiga saab ka lihtsalt aega veeta näiteks kas või lihtsalt internetis olla ja uudiseid lugeda.Ja oma hindeid ja koduseid töid saab teha interneti abil. Aga arvutiga ei saa õppida ja seda ei sa ilma elektrita kasutada pikka aega kasutada. Minu arust on hea kui sul on arvuti mille abil saab korralikult oma asju teha
vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele paneb punkti muidugi enne valimisi toimuv postkasti propaganda. Vähemalt saab kütte materjali, kuigi need ka eriti põleda ei taha. Peamine infojagamine käib minuarust foorumites. Pole paremat kohta eneseväljendamiseks, ning teistega probleemi üle arutamiseks
võidukäiguga raadio üle. Ka siis osutusid kartused, et viimane hoopis kaob, vaid ennatlikeks arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaarsus tõusnud ja kindlasti levib veelgi. Ent ta leidis selles ka optimismi: ,,/---/ kui digitaalajastu on traditsioonilisele ajakirjandusele ilmne katsumus, on ta ka uus võimalus; /---/ lugejad koostavad ja levitavad uudiseid ise." Nõustun temaga täielikult ajakirjandus on meediamaailma lahutumatu osa ja isegi kui interneti kasutamine tõuseb, ei tähenda see veel, et ajakirjad lettidelt päevapealt kaovad. Uurin ühiskonda enda ümber: ajakirjandus on igal pool. Hommikuti täidab kioske äsjatrükitud väljaande tindine hõng; bussis number 36 leidub vähemalt viis inimest, kes uudiseid põgusalt läbi lehitsevad; kooliteel, mõnest kohvikust mööda minnes jääb paratamatult silma mõni
põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine.
Kui ka telekat vaadata, siis on soovitatav pärast tunnist vaatamist puhata oma silmi, ning teha vahelduseks midagi muud. Tulemused Küsitlustest selgus, et 8A klassis kasutatakse arvutit kõige vähem, ning 8B klassis kasutatakse arvutit kõige rohkem. Televiisorit vaatavad kõik kolm klassi üsna võrdselt. Raadiot kuulavad 8andate klasside õpilased võrdselt vähe ja muusika kuulamiseks mitte uudiste kuulamiseks. Küsitlustel selgus ka see, et õpilased eelistavad uudiseid lugeda internetist, mitte ajalehtedest. Diagramm 1 Vaadatuimad Saated Diagrammilt on näha, et õpilasi huvitab rohkem filmid ja ka USA telesarjad. Uudiseid ning Eesti saateid väga ei jälgita. Diagramm 2 Arvuti Kasutamine Diagrammlilt näeb, et õpilased kasutavad siiski arvutit mõistuse piires ehk 1- 3 tundi.
mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. • Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Satelliitide tüübid • Sidesatelliidid • Televisioonisatelliidid • Navigatsioonisatelliidid • Vaatlussatelliidid
Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma peal, et enam ei saa teha salakabinettides uusi seaduseid, mis otseselt rahvast mõjutavad, sest kõik tuleb välja. Promotakse liiga palju suurkorporatsioonide
nõudmised, omad nähtamatud lepingud meediaga. Karl Ristikivi on öelnud, et iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Alles jäävad teiste öeldud sõnad, ühiskonna sõnad, ema sõnad, õpetaja sõnad. Need sõnad saadavad meid elus. Saadavad poeriiulite vahele, saadavad oma tuppa, klassist välja. Neid sõnu on aga liiga palju. Me tarbime sõnu ja ei oska ilma nendeta olla. Descartes'i parafraseerides võiks meie tänapäevased uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas. Viimaseid uudiseid on aga nii palju, et nendega on raske sammu pidada. Meedia galopeerib kui Must Iludus teadmata suunas. Ostke, tarbige, ostke, tarbige, tarbige, tarbige! Elu vajab elamist, toode tarbimist. 1990ndate aeglasest valsist on saanud kiire quickstep, galopeeriv hobune ning sprintiv eestlane keset meediavahtu. Valget laeva ei paista aga kusagilt ning meedia taktikepp liigub aina kiiremini. Jalad
Verona igavesti. Nurse räägib Juliett kurvastest uudistest, mis juhtus Tybalt'iga ja Romeo'ga. Juliet on südame-purunenud, kuid ta mõistab, et Romeo oleks tapetud, kui ta ei oleks võitnud Tybalt. Ta saadab oma õe, et leida Romeo ja anda talle tema rõngas. Sellel ööl tungib Romeo sisse Julia tuppa ja nad täidavad oma abielu. Järgmisel hommikul on ta sunnitud lahkuma, kui Julia ema saabub. Romeo sõidab Mantuasse, kus ta ootab, et keegi saadaks uudiseid Julia või tema väljasaatmise kohta. Kuid Romeo ja Julia ainsa ööl koos lase Lord Capulet otsustada, et Juliet peaks abielluma noormees nimega Pariis, kes on palunud tema kätt. Issand ja daam Capulet räägivad Juliet oma plaanist, kuid ta keeldub oma isa petmist. Kui nii Lady Capulet kui ka õde keelduvad tüdruku eest sekkuma, nõuab ta, et nad jätaks tema poole. Juliet siis külastab Friar Laurence'i ja koos kavatsevad nad kokku panna Rooma juurde
Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem.
annaabi.ee 
