Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole
(Reformierakond) Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi.
Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi.
(Reformierakond) Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on
,,Rigveda" , ,,Comperative Mytology" 25. Kes oli Sir Edward Tylor? Nimetage tema peamine teos. 2 Inglise antropoloogia isa. ,,Researches into the early history of Mankind" , ,,Antropology" 26. Kes oli William James? Nimetage tema peamine teos. Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks.
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4
Kõik kommentaarid