Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab informatsiooni meile kui religiooniks olemine?
  • Mida ikkagi siis tähendab see informatsiooni meile religiooniks olemine?

„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“


Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid . Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan , et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka?
Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi nende peale oma arvamust avaldama. Teated geiparaadidest või abielurikkuvatest kirikupeadest ei suuda mind enam kõigutada rohkem, kui vaid ühe tülpinud ohkega. Nõustun Raagiga, et paraku ei ole enam tarbija esimene kriteerium ajakirjanduse faktitäpsus ning tihtipeale ei oskagi inimene informatsiooni kasutada millekski muuks, kui vestluseks sõprade seltsis .
Mida ikkagi siis tähendab see informatsiooni meile religiooniks olemine? Mina defineeriks seda järgmiselt: nn inforeligioonis on selle järgijate vaimutoiduks informatsioon, mida kõik aplalt nõuavad, kuid kätte saades ei vaevuta seda isegi mitte seedima, vaid lastakse ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tolle religiooni jumalaks oleks infoallikas , mida tarbija tõsimeeli olenemata allika usaldatavusest usub ja kummardab. Kahjuks tundubki mulle tänapäevane infoühiskond selline. Kõik peab olema kergelt ja kiirelt kättesaadav, samas kui kõik, mis sellisel viisil tuleb, kipub kahjuks ka täpselt sama moodi kaduma.
Nii mõtiskledes jõuangi järeldusele, et olen ka ise mingil määral üks neist tarbijatest, kes saadud infoga midagi mõistlikku peale hakata ei oska ja ei tahagi. Kuid samas ei saa ma öelda, et mulle oleks tähtis kõike esimeste hulgas teada saada. Pean tunnistama, et ei tarbi meediat ja uudiseid mitte eesmärgiga saada tegelikku informatsiooni maailma kohta, vaid tihtipeale, et sisustada oma vaba aega meelelahutusega.
Informatsioon on kaasaegse maailma religioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karinana Õppematerjali autor
Arutlus Ilmar Raagi artikli "Milleks meile uudised?" põhjal.

Sarnased õppematerjalid

Saatanlik piibel
107
doc

Saatanlik piibel

Saanud 18-aastaseks, lahkus LaVey tsirkusest ja liitus karnevaliga. Temast sai mustkunstniku assistent. Ta õppis hüpnoosi ja okultismi ning oli väga omapärane inimene. Üheltpoolt töötas ta keskkonnas, kus elu näitas oma tooremat külge ­ ilmalik muusika, saepuru, metsloomade hais, etendused, kus üks sekund valearvestust tähendas õnnetust ja surma, etteasted mis nõudsid noorust ja jõudu ning praakisid välja need, kes vanaks jäid, maailma täis füüsilist põnevust, millel oli maagiline mõju. Teisest küljest tegeles ta maagiaga, mis asus väljaspool inimmõistust. Võib-olla mõjutas see omapärane isiksuste kombinatsioon seda, millisena ta hakkas nägema inimlikkust, mängides orelit karnevali kõrvaletendustel. ,,Laupäevaõhtuti", meenutas LaVey ühel meie pikkadest jutuajamistest, ,,nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul nägin ma

Maailmavaateõpetus
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 7 Kas suhtlemisoskus on vajalik? Joonisel 2 on toodud kõne-eelse suhtlemise arengu etapid. Nagu näha ehitub suhtlemine üles nagu torn või müür klotsidest. Ilma eelneva/alumise klotsita on järgmise moodustumine keeruline. Nagu märkate on suhtlemisoskuste põhjaks usaldus. Usaldus maailma ja inimeste vastu saab alguse esimesel eluaastal. Lapsel, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, kellega tegelevad paljud erinevad inimesed, keda jäetakse üksi, on tihti suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta/ turvalisuseta ei ole suhtlemist. Järgmisel astmel asuvad kontakti saamine, maailma ja inimeste tajumine, ümbritsevate matkimine, esimesed häälitsused see eeldab

Suhtlemis psühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

" Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Karjäärinõustamine
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes nähtavat maailma meie ümber tundmatuseni. Sellele annab jätkuvat ning ehk isegi kasvavat hoogu reaalteaduste pidev edasine areng. On ilmselge, et teadus on palju andnud, olles otsekui Prometheuse toodud tuli inimestele. Vaatamata üksikutele üleskutsetele loodusesse naasta tundub, et inimeste enamus soovib järjest mugavamat ning seega paratamatult tehniliselt järjest keerukamat elu. Ilmselgelt ei soovi keegi kahtluse alla seada tehnilise progressi poolt loodud hüvesid. Hüved on otseselt loonud, nagu

Maailma religioonide võrdlev analüüs
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

aegadest asus Austria sakslaste südameis, kes kunagi polnud lakanud unistamast tagasipöördumisest unustamatusse isakoju. Kuid seda fakti ei saaks kunagi ära seletada, kui eraldi iga Austria sakslase kasvatamine koolis asjade tõelise seisu vaimus ei sünnitaks seda igatsustunnet Saksamaaga taasühinemise järele. Siin on allikas, mis kunagi tühjaks ei saa. Mälestus möödunust tuletab kogu aeg tulevikku meelde, kuidas ka seda probleemi ei püütaks unustuse-hämarusega kinni katta. Maailma ajaloo õpetamine keskkoolis on veel praegugi väga madalal tasemel. Vaid väga vähesed õpetajad saavad aru, et ajaloo õpetamise eesmärgiks ei pea olema mõttetu ajalooliste daatumite ja sündmuste pähetuupimine ja mehaaniline kordamine. Asi pole üldsegi selles, kas nooruk peab peensusteni teadma, millisel päeval just nimelt toimus see või teine heitlus, millal nimelt sündis see või teine väejuht või mis aastal see või teine (enamjuhtudel väga tähtsusetu) monarh pani endale

Saksa ajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile

Üldpsühholoogia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

võrdsete võimalustega liberaaldemokraatlik riik), mille põhjal hinnatakse reaalset ühiskonda ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun