Eesti meediasüsteem (0)

Kolm erinevat meediamudelit Hallini ja Mancini näitel - kuhu kuulub Eesti?
KATRIIN MANGUS
Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest . Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus . Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda.
Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse täiesti uusi ja rohelisi ajakirjanike ning pannakse neid kirjutama poliitilistel või majanduslikel teemadel . Kas kindlatel teemadel ei peaks hoopis kirjutama selle ala spetsialist? Näiteks kui inimene on uurinud terve elu majandust, siis kindlasti tal tuleb palju rohkem ja väärtuslikumaid mõtteid pähe, kui noorel inimesel, kes õppis vaid 3 aastat ülikoolis ajakirjandust. Kuid samas on meie ajakirjanikud head intervjueerijad. Ja heaks lahenduseks on arutada tähtsat ja huvitavat teemat selle ala spetsialistiga, kes saaks paremini asju seletatud. Aga kahjuks mina ei nimetaks meie ajakirjandust väga tugevaks ja professionaalseks. Sarnasus Kesk-Euroopaga on ka see, et meie ajakirjade ja ajalehtede ringlus ning kättesaadavus on väga hea. Iga inimene Eestis võib lugeda seda, mis teda huvitab - peaaegu olenemata kohast.
Anglo-Ameerika meediasüsteemiga oleme meie sarnased vaid kahes aspektis - infole orienteeritud meedia ja turule orienteeritud meedia. Minu nõustun sellega, et Eesti ajakirjandus on infole orienteeritud. Meile edastatakse infot sellest, mis toimub maailma erinevates nurkades, me saame infot Eesti uudiste kohta ning meil on palju infot isegi igapäeva sündmuste või muutuste kohta. Aga samas on meie meie väga tugevalt ka turule orienteeritud ehk kui turg tahab midagi saada, siis ta ka seda saab. Kui turule meeldib saada infot Pariisi kriisi kohta, siis ta selle ka saab. Kui turg soovib lugeda Venemaa uudiseid, siis ta selle ka saab jne. Minu jaoks on see väga hea meediasüsteem. Kõik on õnnelikud ning on hea lugeda ja vaadata uudiseid.
Kokkuvõtteks võin öelda, et minu vaatenurga alt on Eesti kahe süsteemi vahel. Võibolla see ei ole väga hea, aga samas võibolla on see just väga hea. Meie meedial on valikuvõimalusi ning liikumisruumi, mis on tõesti tore.