Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajakirjanku kohustus ja vastutus (0)

1 Hindamata
Punktid
Ajakirjanku kohustus ja vastutus
Ühtedeks tähtsamateks info jagajateks on tänapäeval kujunenud ajakirjanikud, kelle eesmärk on koguda, vahendada, töödelda ja kommenteerida infot päevakajaliste ja aktuaalsete teemade kohta. Nagu Marju Kaljustin kord ütles: „Inimene elab sõnade ookeanis nagu kala vees.“ Ajakirjanikud peavad selles ookeanis ellu jääma . Neile on abiks sõnavabadus , mille abil võivad kõik sõnadesse panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad, on juba teine teema. Üks kaks kolm neli viis kuus kaks kolm.
Seoses tehnoloogia arenemisega, on sellega koos arenenud ka meedia. Kui varem ilmusid ainult paberajalehed ainult hommikuti, ning seetõttu polnud osad uudised nii värsked, siis täna on võimalus uudiseid iga hetk ükstapuha kuhu kirjutada. Kaks kolm neli viis kuus neli viis.
Ajakirjanikud on kohustatud tihtipeale erinevates valdkondades töötama, mistõttu peaksid nad olema spetsialiseerunud kõikide erinevate valdkondadega. Kuna nad peavad kajastama nii tavaliste inimeste kui ka avalikkusele tuntud inimestega seoses uudiseid, on neil tihti oht, et teevad midagi valesti. Ajakirjanikud peavad jälgima, millal võib avaldada eraelulist informatskiooni. Seadusega võivad nad lausa pahuksisse minna kui laimavad või solvavad kedagi avalikult. Nad on kohustatud omama head keelekasutust ja väljendusoskust, sest ilma nendeta nad ajakirjanduse maailmas läbi ei löö. Ajakirjaniku kohustus on edastada infot, mida ta ise usub. Nad peavad tegema alati kõik endast oleneva, et uudis õnnestuks. Kaks kolm neli .
Vastutus on ajakirjanduses alati väga suur. Kuna nende tööaeg on limiteerimata, peavad nad olema alati valmis, sest maailmas sünnid pidevalt midagi uut, millest neil tuleb inimestele infot edastada . Väga tähtis on ka töötempo, sest uudiste maht on suur. Et kirjutada korrektseid uudiseid, tuleb neil kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Väike viga ajakirjanduses võib valla päästa näljased hundid . Ajakirjanikud võivad isegi seetõttu araks lüüa.
Et kirjutada erapooletuid uudiseid, peavad olema ajakirjanikud sõltumatud. Igasugune kingituste ja muude soodustujste vastuvõtmine vähendab tema usaldusväärsust. Ebaeetiline on levitada uudiseid, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanduses hoitakse arvamused ja faktid enamasti kindlalt lahus. Tihti on väljaandes märgitud, kas tegemist on uudise või arvamusega. Ajakirjanikud peavad ettevaatlikult käituma rahvuse, rassi, religioossete või poliitisliste kuuluvuste ning soo rõhutamisega. Kui nad ilmutavad ebaõiget informatsiooni, tuleb alati avaldada ka parandus. Muidu tekib lugejatega probleem.
Ajakirjanike õlgadel lebab väga suur vastutus ja kohustus. Kuid tihtipeale satuvad nad ka ohtlikesse piirkondadesse. Igal pool on hetkel ärevad ajad. Küll toimuvad sõjad , rahutused jm. Ilma ajakirjanike riskimisteta elaksime me pimedas ja kinnises maailmas mitte midagi teades.
Ajakirjanku kohustus ja vastutus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Madlike123 Õppematerjali autor
Ühtedeks tähtsamateks info jagajateks on tänapäeval kujunenud ajakirjanikud, kelle eesmärk on koguda, vahendada, töödelda ja kommenteerida infot päevakajaliste ja aktuaalsete teemade kohta. Nagu Marju Kaljustin kord ütles: „Inimene elab sõnade ookeanis nagu kala vees.“ Ajakirjanikud peavad selles ookeanis ellu jääma. Neile on abiks sõnavabadus, mille abil võivad kõik sõnadesse panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad, on juba teine teema.

Sarnased õppematerjalid

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist

Kommunikatsiooni eetika
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Suhtekorralduse eksami materjal
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

igavene. Riik ei tohi minna pankrotti ning riiki kui juriidilist isikut ei tohi keegi võlanõuete katteks likvideerida. · Erasektori loogika kohaselt on ettevõttes rohkem hääli sellel aktsionäril, kellel on rohkem aktsiaid. Demokraatlikus riigis on kodanikul valimistel ainult üks hääl ning ka kommunikatsioonis tuleb seetõttu arvestada kõigi sihtrühmade võrdsust. · Tulenevalt sellest, et meil kõigil on üks hääl, on riigil kohustus luua avalik ruum, kus toimub võrdne avalik arutelu ja vaidlus kõigi inimeste vahel. Kõigil on üks hääl ja varanduslikud erinevused ei anna kellelegi teiste ees suuremaid õigusi. Selles avalikus ruumis peaksid kujunema avalik teadvus, ühiskonna ühised väärtused ja hoiakud avalike asjade suhtes. Avaliku ruumi parimad näited on linnaväljak, park, kultuurimaja või riigi ülalpidamisel olev kool.

Suhtekorraldus
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, 4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud. Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154). Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59). Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud

Eesti keel
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi tööülesanded kaheks ­ ülesanded, mida ta peab ise ära tegema ja need ülesanded mida ta peab jagama oma alluvate vahel. Tööülesannete jagamise teemaga tegeleb tööjaotuse valdkond (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainet). Tööjaotuse baasmõisted on õigused, kohustus ja vastutus. Juhi oluline tööülesanne on jagada laiali tööülesanded alluvate vahel selliselt, et iga ülesandega läheksid kaasa proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Delegeerida saab ka otseselt juhtimisülesandeid (ikka komplektina: õigused, kohustused, vastutus), mida juht muidu ise täidab ­ see võib mõne alluva puhul olla ka oluliseks motivatsiooni allikaks, sest suurendab alluva mõjuvõimu

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2.2 Juhtimisteaduse allikad 21 2.3 Juhtimismõtte arengu ajalugu 22 2

Juhtimine
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

6.1.6. täidab muid laagri juhataja poolt antavaid või kodukorrast ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 7. Noorte õigused ja kohustused 7.1. Noorel on õigus: 7.1.1 osaleda kõikidel laagri poolt korraldatavatel üritustel; 7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid hooneid ja rajatisi; 7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 7.1.4 arusaamatuse korral kasvatajatega pöörduda laagri juhataja poole. 7.2. Noorel on kohustus: 7.2.1 järgida laagri kodukorda; 7.2.2 mitte lahkuda ilma kasvatajata laagri territooriumilt; 7.2.3 matkal ja veekogu juures viibides täita kasvataja erinõudeid. 8. Finantseerimise alused 8.1. Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 8.1.2 annetused; 8.1.3 tuusikute müük; 8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused 9.1

Amet




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun