Ajakirjanku
kohustus ja vastutus
Ühtedeks tähtsamateks info jagajateks on tänapäeval kujunenud
ajakirjanikud, kelle eesmärk on koguda, vahendada, töödelda ja
kommenteerida infot päevakajaliste ja aktuaalsete teemade kohta.
Nagu Marju Kaljustin kord ütles: „Inimene elab sõnade ookeanis
nagu kala vees.“ Ajakirjanikud peavad selles ookeanis ellu jääma .
Neile on abiks sõnavabadus , mille abil võivad kõik sõnadesse
panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka
eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja
pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad,
on juba teine teema.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Madlike123
Õppematerjali autor
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
igavene. Riik ei tohi minna pankrotti ning riiki kui juriidilist isikut ei tohi keegi võlanõuete katteks likvideerida. · Erasektori loogika kohaselt on ettevõttes rohkem hääli sellel aktsionäril, kellel on rohkem aktsiaid. Demokraatlikus riigis on kodanikul valimistel ainult üks hääl ning ka kommunikatsioonis tuleb seetõttu arvestada kõigi sihtrühmade võrdsust. · Tulenevalt sellest, et meil kõigil on üks hääl, on riigil kohustus luua avalik ruum, kus toimub võrdne avalik arutelu ja vaidlus kõigi inimeste vahel. Kõigil on üks hääl ja varanduslikud erinevused ei anna kellelegi teiste ees suuremaid õigusi. Selles avalikus ruumis peaksid kujunema avalik teadvus, ühiskonna ühised väärtused ja hoiakud avalike asjade suhtes. Avaliku ruumi parimad näited on linnaväljak, park, kultuurimaja või riigi ülalpidamisel olev kool.
Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, 4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud. Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154). Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59). Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi tööülesanded kaheks ülesanded, mida ta peab ise ära tegema ja need ülesanded mida ta peab jagama oma alluvate vahel. Tööülesannete jagamise teemaga tegeleb tööjaotuse valdkond (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainet). Tööjaotuse baasmõisted on õigused, kohustus ja vastutus. Juhi oluline tööülesanne on jagada laiali tööülesanded alluvate vahel selliselt, et iga ülesandega läheksid kaasa proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Delegeerida saab ka otseselt juhtimisülesandeid (ikka komplektina: õigused, kohustused, vastutus), mida juht muidu ise täidab see võib mõne alluva puhul olla ka oluliseks motivatsiooni allikaks, sest suurendab alluva mõjuvõimu
1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2.2 Juhtimisteaduse allikad 21 2.3 Juhtimismõtte arengu ajalugu 22 2
6.1.6. täidab muid laagri juhataja poolt antavaid või kodukorrast ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 7. Noorte õigused ja kohustused 7.1. Noorel on õigus: 7.1.1 osaleda kõikidel laagri poolt korraldatavatel üritustel; 7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid hooneid ja rajatisi; 7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 7.1.4 arusaamatuse korral kasvatajatega pöörduda laagri juhataja poole. 7.2. Noorel on kohustus: 7.2.1 järgida laagri kodukorda; 7.2.2 mitte lahkuda ilma kasvatajata laagri territooriumilt; 7.2.3 matkal ja veekogu juures viibides täita kasvataja erinõudeid. 8. Finantseerimise alused 8.1. Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 8.1.2 annetused; 8.1.3 tuusikute müük; 8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused 9.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid