Vegetaarlus Mõiste · Vegetaarlus e. Taimetoitlus on toitumisviis, mille puhul inimesed tarvitavad ainult või peamiselt taimsedi toiduaineid. · Seda järgib maailmas umbes kolmveerand miljardit inimest. · See haigus pärineb Aasiast. Põhjused, eesmärgid, mis viitavad vegetaarlusele. · Majanduslikud · Tervislikud · Toiteväärtuse arvestamine · Looduslikud · Vanemate toitumiskäitumine · Meditsiinilised · Kulinaarsed · Usundilised · Hügieenilised · Eetilised · Nüüdiaegsest eluviisist tingitud Toiduained · Range vegetarsimi korral kasutatakse toiduks ainult taimse päritoluga toiduaineid. · Teravili · Puuvili · Juurvili · Aedvili · Pähklid · Seemned · Seened · Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest
Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv Rahvalaulu keelelised tunnused : Algriim- sõna algushääliku kordus Alliteratsioon- kaashääliku kordus sõna algul Assonants- täishääliku kordus sõna algul Kordus- ühe sõna, värsi või terve värsirühma kordumine Mõttekordus ehk parallelism- ühes värsis avaldatud mõtte kordamine järgmises värsis teiste sõnadega
mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us. -prohvetite tähtsus. Prohvet ettekuulutaja B veedausundid (hinduism, budism) universumite ja olendite olemine on tsükliline Veeda vanimad pühakirjad Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks
1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastest,kes on korda saatnud kangelastegusid (nt. Kalevipoeg) 3)Koha muistendidräägivad kindlast kohast,kus on kindlad loodusobjektid. Sageli on need ka tekkemuistendid. 4)Ajaloolised muistendidräägivad ajaloolistest sündmustest või isikutest. 5)Seletusmuistendidseletab nähtusi või olukordi,võivad kuuluda ka tekkemuistendite alla. 6)Usundilised muistendidjutud mis on ehitatud üles inimeste uskumuste põhjal. 7)Muinasjutulised muistendidjutud,kus osa on tõsi,kuid jutt on väga ülespaisutatud. 8)Kunstmuistendidmustendid,kus autor on teada. 4. Millised on rahvaluule tunnused? Rahvaluule põhilised tunnusteks on anonüümne autor,suuline levimine,varieeritud vormind,kollektiivne looming,peegeldab tööviise ja tööriistu,kombeid ja lõbustusi. 5. Mis on naljand?
alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aasfald-pigitaoline teekattematerjal religioossed-usundilised,usulikud balsaneerima-tasakaalustama renessanss-uuestisünniajastu barbaarne-metsik,toores, harimatu ressurss-tagavara,abivahendid,raha barjäär-tõkketara rezissöör-filmi või näidendi lavastamist juhtiv isik barrikaad-kaitsetõke revulutsioon-pööre,murrang(ühiskonna elus)
fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt:
Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit · Anglikaani kirik 84 miljonit · Muud kristluse voolud 350 miljonit 2. Islam 1,4 miljardit · Sunniidid 940 miljonit · Siiidid 120 miljonit 3. Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit 4. Hinduism 900 miljonit
sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve
kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (Koost Mari-Ann Remmel) Muistendite jaotus eesti folkloristikas Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt) Kohamuistendid Hiiu- ja vägilasmuistendid Ajaloolised muinstendid (objektiivne toimunud sündmus) Usundilised muistendid (subjektiivne üleloomulik elamus) Usundilised muistendid Üleloomulikud olendid - Kurat 1. Kurat metsateel 2. Kurat kaardimängiate seas - Võõra kuju 3. Kurat viib tüdrukuid Traditsioonilised süžeed Kohtumine heinasaoga / autoga Kurat tantsupeol / kurat diskol Muistendižanri ümbermõtestamine Valguslik võitlus ebausuga Rahvaluuleteaduse professionaliseerumine Terminoloogia väljakujunemine
Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite usundilised pärimused ja arheoloogilised leiud ja kinnismuistised. Mõisted: Ruunikivi- tähtsamate langenud Viikingite auks püstitatud mälestuskivi. Tsuudid- ida pool elanud läänemeresoomlased. Sossolid- eesti hõimude nimetus Izjaslavi kroonikas. Jurjev- praegusesse Tartusse rajatud Vana-Vene riigi tugipunkt. Vakust- maksustamisüksus. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat.
35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse
tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale,
................................................... ................... 18 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? + KODULUGEMINE 21 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks
üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt.
Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika ja Lähis-Ida maades (islamimaades) ning mitmetes katoliiklikes maades. Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit protestantism 350 miljonit muud kristluse voolud 350 miljonit islam 1,5 miljardit, sealhulgas: sunniidid 940 miljonit siiidid 120 miljonit ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit
Muistend Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga. Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas muistend(kalevipoeg), ajaloolised muistendid(katk), usundilised muistendid(haljad/naljad) Naljand on lühike koomilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühikese mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindle elujuhtum ja/või isik. Friedrich Reinhold Kreutzwald on koostanud, muinasjutukogu; Eesti rahva ennemuistsed jutud. Rahvaluule väikeliigid Vanasõna- on vaimukas naljasõnaline ütlus, mis iseloomustab või kiidab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlikke normide seisukohalt. Vanasõnadele on lähedane aforism vaimukas ütlus, milles
Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta. Eraldumisriitused inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist Vahe- või piiripealsed riitused inimene on kahe staatuse piiril
kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. " (e-ope.khk.ee) Kreeka rikkalik müüdilooming läbis mitu etappi enne kui ta omandas meile tuntud kreeka mütoloogia kuju. Need sisaldavad rohkesti sugemeid kaugest minevikust, ent kajastavad ühtlasi kreeka hõimude käekäiku hilisematel aegadel. Lisaks jutustatakse sellest, kuidas on tekkinud loodusnähtused, ühiskonna korralused ja usundilised tavad, kuidas on tekkinud maailm. Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises etendas mükeene ajajärk määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. (Kleis 1980:26) Kreeka müütides on põhilisteks tegelasteks surematud jumalad, kes esinevad inimese kujul ja kellele on ka omistatud inimlikud voorused ja pahed ning surelikud heerosed ja kangelased, kes olid muistsed sugukonna- või hõimujuhid, linnade rajajad jt
säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks.
Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. - Usundiline muistend - Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memuaariga. Teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud: Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: - Elu ja surm o Ingrid Rüütel- pulmakombed o Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur - Olendid - Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis:
19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing – „Eesti usund“ 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus ’surmahaldjas’) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta.
19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing ,,Eesti usund" 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas') 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused
Jumalale on antud ka filosoofilisi tõlgendusi ning püütud jumala mõistele leida ekvivalenti füüsilisest universumist. Jumala all on mõistetud näiteks ülima hüve ideed või hoopis energiavälja, mis täidab universumit ja mille olemasolu teeb universumi võimalikuks. Ühe seisukoha järgi on jumal see, mida pole üldse võimalik mõista ega defineerida. Jumal võrdlevas religiooniloos Enamik uurijaid on arvamusel, et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt polüteismile ja sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske määratleda. Jumalatõestused Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid. On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et
40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; maskeeritud mardisantide külastus; mänguelemendid ja meelelahutus. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist nt leeriskäimine, koolilõpetamine; vahe- või piiripealsed
edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, kaitsemaagia, ended ja ennustused) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“. Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Uku Masing „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest. Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Gennep eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas olevast (sotsiaalsest)
Miks hakatakse taimetoitlaseks? Majanduslikud odavam, paremini kättesaadav Tervislikud taimse toidu suurendamine menüüs on tervisele soodne Toiteväärtuse arvestamine kalorivaene, annab kiiresti küllastustunde Looduslikud oleneb kliimavööndist, põlumajanduse arengust, elustiilist Vanemate toitumiskäitumine vanemate hoiakud määravad järglaste toitumiskäitumise Meditsiinilised rasv- ja suhkurtõve korral Usundilised budistide hulgas Hügieenilised lihaga levivad haigused, arvamus, et liha muudab inimese vägivaldseks ja kurjaks Eetilised loomi toiduks tappa on patt Nüüdisaegne elustiil moodne ja atraktiivne Taimetoitluse tüübid Vegetaarlus (range taimetoit) o Süüakse teravilja, puuvilja, aedvilja, kaunvilja, pähkleid, seemneid, seened, soja, õli o Ei sööda mune, piima, liha
sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata
rekonstruktsioone, võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesid. Soome-ugri rahvastel (või uurali) pole uurimiseks nii palju materjali. Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast
1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ,,surmahaldjas" ja hingesandid Mulgimaal) - Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus)
1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ,,surmahaldjas" ja hingesandid Mulgimaal) - Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus)
muistendiga. • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Ivar Paulson „Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“ Uku Masin „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? – Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483); – Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet
Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. · Usundiline muistend · Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memoaariga. · teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: · Elu ja surm Ingrid rüütel- pulmakomber Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur · Olendid · Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis
kivid ei räägi jne; intuitsioonivastased teadmised; püha kivi võib meid kuulda, kui me oleme selle juures, aga kui kivi on 100 km kaugusel, siis ta meid ei kuule(see on liiga intuitsioonivastane) Hing 21 Rootslane Ernst Arbman ja hingedualism - dualism või dualistlik pluralism: 1)irdhing see, mis ära käib (und näeme tänu sellele, et hing käib kuskil ära) 2)kehahing (hingesushing, minahing jne) Usundilised jutustused · Müüt lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline tegelane paljudes indiaanlaste lugudes, kes on ülimalt potentsikas, enamasti loomakujul;
• Peetud rahva naiivseks ja ebakriitiliseks teaduseks • Valdavalt üheepisoodiline, jagatud viide rühma • Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest
pühad toimingud, nt ümberlõikamine juutluses, armulaud kristluses. Müüdiline ja narratiivne dimensioon: Müüt ja ajalugu lääne religioonide (kristlus, judaism, islam) probleemiks on see, et pööratakse suurt tähelepanu ajaloole. Selline tugev rõhuasetus tegelikult toimunud sündmustele erineb idamaisest religioonile lähenemisest, milles rõhutatakse inimese teadvuse osa. Müüt kui metafoor müüt on nagu luule. Usundilised muistendid ja legendid; pühakutelood. ,,Ammu aega tagasi.." Läbi müütide õigustatakse teatud tegusid. Igavese tagasipöördumise müüt Kuldaeg vmt ja selle tagasitoomine, elustamine siin, nüüd ja praegu. Müütilise aja tagasitoomine. Müüt ja rituaal rituaale põhjendatakse sageli müütidega Müüdid on ka Pühad tekstid: Toora, Piibel (Vana Testament & Uus Testament), Koraan, Guru Granth Sahib. Oluline on ka püha keel, millega
Rõuge kihelkonnas) on suurem läti viiside mõju, sealt on laenatud ka refräänid liigu, liigo vms. Setus on ka ilma refräänita jaanilaule. Mulgimaal on jaanitule ääres mängitud "Nukumängu", millel on sageli kalendrilauludega ühesugune viis ja refrään jaanika. 6.3. Pulmalaulud Pulmad olid keskseks sündmuseks nii abiellujate kui ka suguvõsa ja küla elus. Kommetes kajastusid muistsed hõimu- ja perekonnasuhted ning usundilised kujutelmad. Lepingu tähtsust rõhutas rikkaliku kombestiku ja muusikaga pikk pidu, mis kestis keskmiselt kolm päeva. Eestis peeti pulmi tavaliselt sügisel, kui saak oli koristatud. Olulisi hetki pulmas rõhutasid rituaalsed laulud, itkud või loitsud: saaja (peiu ja tema saatjate) vastuvõtmine mõrsjakodus, mõrsja välja nõudmine ja ehtimine, mõrsja lahkumine isakodust, peiu ja mõrsja kiitmine ning laitmine, tanutamine, veimevaka jagamine jpm. Mõnikord
Nad on laialt levinud geograafiliselt ja on mitmekesised. Seetõttu on võimalik minna ajas kaugele tagasi ja ei pea kasutama allikaid, mis ainult vihjavad vaja minevale infole, saab luua keelelisi konstruktsioone (võrdlev keeleteadus), saab rakendada võrdlevat mütoloogiat, sest saab võrrelda kuidas müüt on ajas muutunud. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid olenevad sellest, kus nad elasid ja mida tegid. 1. Arktika ja subarktika küttide usund-inimene on nendes kultuurides looduse osa. Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides, millega sai eri paikadesse liikuda. Maailma loomine Šamaanid Saagi ja loomade isandad Loomaliikide kaitsjad Mobiilsed pühamud 2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused
Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne. Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel Eluviisid Usundilised iseärasused Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur Maailmaloomine, šamaanid, loomade jumalus, loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid Põdrakasvatajad - normandid Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand/emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad
· Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne. · Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel Eluviisid Usundilised iseärasused Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur Maailmaloomine, samaanid, loomade jumalus, loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid Põdrakasvatajad - normandid Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand/emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad
Teos koosneb üheksast osast. Sisult võib teose jagada kaheks: Idamaade varasem ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad ning maailma vanima keele välja selgitamine (früügia keel). Tema teose stiil sarnane tragöödiale. Kirjeldab hybrist ülemäärane kõrkus, nomos seadus, komme, kirjutamata seadus. Thukydides ,,Peloponnesose sõja ajalugu", osales ise selles sõjas väejuhina. Teos koosneb kaheksast raamatust. Ülevaade vanemast ajaloost. Põhiline erinevus: Herodotost huvitasid usundilised ja geograafilised aspektid. Thukydidest huvitasid aga sõjalised seigad, püüdis olla igati objektiivne. Oma teoses vahelduvad ajalooliste isikute kõned. Xenophon viljakas, kuid pealiskaudne autor. ,,Hellenika", ,,Memorabilia Socratis". Võttis osa ka ühest pärslaste sõjaretkest. Oli monarhia pooldaja. Panus: kirjanduslik portree. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed?
annaabi.ee 
