huvid, kuid minul selliste asjade vastu erilist huvi ei ole ning seetõttu puudub mul ka entusiasm seda õppida.Kindlasti on mul vaja teada kõige elementaarsemaid asju. Näiteks, on hea kui oma elu peale minnes teada kuidas vahetada elekripirni või ühendada mõnd juhet kui selleks vajadus peaks tekkima,sest alati ei pruugi olle läheduses kedagi kes seda teha oskab ning sellisel juhul tuleb ise hakkama saada ! Ilma füüsikata oleks inimene endiselt uskumusel, et maa on lapergune. Tänu sellele mõistab inimene asjade olemasolu, ülesehitust ja tööpõhimõtet. Kuid kuna füüsika on keeruline ning vajab rohkem süvenemist ning põhjalikumat uurimist siis on neid inimesed kes selle jaoks aega võtavad ning seda ainet oskavad väga vähe.
FUTURE FORMS FUTURE SIMPLE WILL + OLEVIK Kasutan, kui.. · Ennustus tulevikust, põhineb arvamusel, tundel, uskumusel. Sõnad: think, believe, expect, be sure, be afraid, probably, certainly, perhaps Nt: I think Debbie will become a great artist some day. She is afraid her son will fail his exams. · On-the-spot otsus (rääkimise ajal tehtud otsus) Nt: I will buy the blue jacket, not the yellow one. · Lubadused, hoiatused, ähvardused, palve, lootused, pakkumised Nt: I will never speak to you again! Will you give me a hand with the washing-up?
küll oli ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris, äratas lootusi ja kui ta oli lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkus ta igaveseks nende elust, andes alguses naistele lootusi, kuid hiljem purustas ta nende südameid. Olen uskumusel, et haavata saanud süda ei taastu kunagi, seetõttu oli naistega mängimine Toomas Nipernaadist väga vale tegu. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades,
käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust. Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust: 1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine. Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma. Uurimistöö eesmärgiks on kahtlusest jagusaamine ning püsiva uskumuseni jõudmine. Peirce ei nõustu Descartes'iga, kes väitis, et uurimistöö eelduseks on mõistuse vabastamine kõigist
põllumajandustoodete hindade tõusu ja teiselt poolt suurendaks põllumajanduslikku põhivarasse investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad.
Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida. Surnute ja hingedega seonduv oli tähtsal kohal. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied. Tervikuna oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis kui kindel religion.
soopolitse, jogentaga ja vaiga. RIIK EI TEKKINUD, SEST 1) ükski tähtis kaubatee ei läinud läbi Eesti 2) eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete kivide kuhjumise kriitilisest piirisr, mis oli riikluse sünniks vajalik. Muinasasulas ja ristiusu leviku algus Loodususund- looduselt tuli taotleda soosevat suhtumist. Jumal Tarapita. Mõiste vägi! Igas asjas on oma vägi. Seda, kuidas väge suunata üritati nim maagiaks. Tark e nõid. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on oleviku poolt määratud. Tähtis surnute ja hingedega seonduv. Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat. Elurütm rahulik. Pühapaikadeks hiied. Muinasusund oli usk ja eluviis.
edastamisega. Ka ajalugu on lihtsalt rajatud faktide interpreteerimine. Faktid ei ole kommentaaridest sõltumatud ega eelne nendele. Neid fabritseeritakse, mitte ei tuvastata. Fakt on semiootilise analüüsi tulemus ja alati seotud väärtussüsteemidega. Kultuuri vertikaalse dimensiooni aluseks on kujutlus mikro- ja makroisomorfismist. Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik. (Sellel uskumusel põhineb ennustamine.) Kultuur sisaldab semiootiliselt endas kõik. Nietzsche eristab oma essees "Tragöödia sünd muusika vaimust" Apolloni ja Dionysose kunsti. Tegelikult on ka Apollon duaalne ja sisaldab endas htoonilist alget. Dionüsoslik Apollonlik Kuum Külm Kollektivistlik Individuaalne Pessimistlik Optimistlik Pimedus Valgus, selgus
vähemalt 300 last, pääses aga eeskujuliku käitumise eest paar aastat tagasi Kolumbia vanglast. Mullu mõisteti Ukrainas surma Anatoli Onoprienko, kes teadaolevalt on tapnud 42 täiskasvanut ja 10 last. Brasiilias Rio de Janeiros tappis meditsiinitegelane Edson Guimares mõned aastat tagasi nelja kuuga 153 patsienti. Märkimisväärseid juhtumeid on veel palju kõik erinevad motiivide ja viisi poolest, samas omavad sarnaseid jooni viidates sarimõrvari mõttemaailmale. Paljud teadlased on uskumusel, et juba keskajal levinud jutud libahuntidest ja vampiiridest võivad tegelikult olla otseselt seotud tol ajal rünnanud ohtlike kurjategijate ning sarimõrvaritega. Sarimõrvareid motiveerivad mitmesugused psühholoogilised tungid, peamiselt võim ja seksuaalne sundus. Neil on tihti tunne, et nad on tähtsusetud või kõrvalejäetud, tihti tulenevalt kiusamisest, alandamisest ja ärakasutamisest lapsepõlvest ning pinged tingitud madalast sotsiaalsest positsioonist täiskasvanuna ja vaesusest
aastal. Veneeriliste haiguste raviga tegelevad arstid leiavad konkreetsed viited meie vabariigis 1997. a. väljaantud juhendist ,,Sugulisel teel nakkavate haiguste ravi ja profülaktika". Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas. Praeguseks on see keskendunud eeskätt meessoost venekeelsetele uimastisüstijatele Tallinnas ja Ida-Virumaal. Samas on ka levinud kartus, et epideemia levib üldise elanikkonna hulka. See mure põhineb uskumusel, et nakatunud naiste hulk suureneb järjest ning et epideemia levib üha suuremal määral ka heteroseksuaalsel teel. Sellegipoolest näitab hindamismeeskonnale esitatud tõendusmaterjal, et uute HIV-juhtude arv naiste seas on Eestis jäänud samale tasemele mitme aasta vältel. Naiste proportsioon uute nakkusjuhtude hulgas on suurenenud, kuid selle põhjuseks on pigem uute nakkusjuhtude arvu langus meeste seas kui naiste seas tuvastatud HIV-i nakatumise absoluutmäära tõus
"Tõetahe" võrdub Nietzsche võimutahtega. Nüüdisühiskonnas on "tõereziim" peamine diskursuse kontrolliprotseduur. (Palmaru, K. I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised
Meelt muudetakse, leitakse paremaid tegutsemismooduseid, muudetakse isegi oma eelistusi, aja ja olude muutudes teisenevad ka huvid. Igaüks peab tunnistama, et tehtud valikud võivad mõnes olukorras kasuks tulla ja mõnes mitte. Et säilitada side reaalsusega, hoolitseda enda õnne ja heaolu eest, tuleb leppida sellega, et meelt muuta on eluterve ja normaalne. Meelt muutes, võivad teised valiku vastu võidelda manipuleerimise abil, mis põhineb jällegi lapsikul uskumusel. " Kui sa oled endale üks kord kohustuse võtnud, ei tohi sa meelt muuta. Kui sa meelt muudad, peab miski olema viltu. Sa pead oma uut valikut põhjendama või tunnistama oma eksimust. Kui sa eksisid, näitasid sa ühtlasi, et oled vastutusvõimetu, sa võid taas eksida ja probleeme tekitada. Seetõttu ei saa sul lasta iseseisvalt otsuseid vastu võtta." Ennastkehtestav inimene aga järgib reeglit, mis ütleb, et meelt muuta on lubatud. 4. Õigus teha vigu ja nende eest ise vastutada
Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? * Epistemoloogia (kr ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib
seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i. Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel. ii. Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineerimatumal intellektuaalsusel. iii. Subkultuurisisene eristumine: 1. Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. 2
majandus. Sümboliline majandus- ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Avaldub- kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast: Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukusenäitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisiseselekommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
unikaalset kuvandit. Linnad vajavad, kuna see kindlustab nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. Omab reaalset majanduslikku võimu. • Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism - tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid
Sümboliline majandus – materjaalsete asjade tootmisest kujuneb majandus ümber “väärtuste” loomisele, sellist muutust nimetatakse sümboliline majandus On linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine Subkultuuride eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid) Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel Subkultuurisisene eristumine Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerimisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) Omavahel tihedalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili seotuse järgi)
rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. – Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal).
Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia
· Võhikud selekteerivad sageli teooriaid ja kontrollivad hüpoteese, kuid nende tõlgendus tuleneb nende enda hüpoteesidest. · Võhikud ei vaevu kontrollima oma seletusi vaadeldud nähtustele. · Võhikud usuvad metafüüsilisi seletusi. Kaine mõistus ajajooksul mällu talletatud teadmised. Praktilised ideed, reeglid taotlused. Selle süsteemi omaksvõtmine algas juba lapsepõlves. Teaduslik uurimus ei saa kunagi põhineda uskumusel. N: maailm toetub kilpkonnale. Põhineb teaduslikul uurimistööl ja loogikal. N. Maakra tiirleb ümber päikese. Teadmiste oluline tunnus on tõele vastavus, uskumuse korral ollaks veendunud tõele vastavuses, kuid selles ei olda kindel. 12. Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused
eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. 5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal).
on põhjendatavad järgmiste põhimõtetega: - Inimesed on sisemiselt aktiivsed, üritades aru saada, kuidas maailm toimib - Õppimine ja areng sõltub õppija kogemustest - Õpilased konstrueerivad teadmisi üritades mõtestada kogemusi - Konstrueeritud teadmine sõltub juba olemasolevatest teadmistest - Sotsiaalne keskkond tõhustab õppimist - Õppimine nõuab praktiseerimist ja tagasisidet Kognitiivsed õppimisteooriad põhinevad uskumusel, et õppijad on aktiivsed, püüdes mõista, kuidas maailm toimib. See uskumus sobib kokku Piaget' ja Võgotski vaadetega kognitiivsest arengust. Õpilased ei vasta ainult preemiatele ja karistustele, vaid nad otsivad informatsiooni, mis aitaks neil vastata küsimustele, nad muudavad oma arusaamu uute teadmiste põhjal ja nad muudavad oma käitumist vastavalt oma suurenenud teadmistele. Teoreetikud vaatlevad inimesi kui eesmärgile suunatud agente, kes aktiivselt otsivad infot
grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). Spordisubkultuurid Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Enese eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel , et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine Hierarhiline-kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt
sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud · Filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte WILLIAM JAMES · William James (1842-1910), USA filosoof, kes muutis pragmatismi populaarseks · Pragma kr k tegu, tegutsemine · Pragmatismi rajas Charles Sanders Peirce (1839-1914) · Pragmatismi järgi on mõtlemise ainus põhjus kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele (uskumus on tõekspidamine) · Uskumusel on kolm omadust: uskumus on miski, millest oleme teadlikud; uskumus vaigistab kahtlemisärrituse; uskumusest lähtub meie käitumine · J järgi usub ratsionaalne inimene vaid seda, mis on põhjendatud; tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ning alles siis mõtleb argumentidele · Uskumusi mõjutavad J järgi: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine jne · Usk aitab meid: on usk fakti asetleidmisesse, fakt leiab aset; ei ole usku fakti
■ filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte 16.WILLIAM JAMES- ameeriklane (1842-1910) ■ muutis pragmatismi populaarseks ■ Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. ■ pragmatism: mõtlemise ainus põhjus on kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele ■ uskumusel on kolm omadust: 1)uskumus, millest oleme teadlikud 2)uskumus vaigistab kahtlemise 3)uskumusest lähtub käitumine ■ ratsionaalne inimene usub vaid seda, mis on põhjendatud: tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ja alles siis mõtleb argumentidele ■ uskumusi mõjutavad: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine ■ usk aitab meid: usk et fakt leiab aset- fakt leiab aset, ei usu et fakt leiab aset- ei tule fakti
Kujuneb pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus, kus enese personaalset identiteeti kujundatakse läbi igapäevaeluluste valikute (riietumine, vaja aja sisutamine jne). Kaasaegne maailma sunnib inimesi oma identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajanes materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). - Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine - Hierarhiline kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele - Alastiilide järgijad spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavymetal, numetal, deathmetal jne
spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. 5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine o Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). - Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). o Subkultuuriisene eristumine - Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. - Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-;
Enese eristamine laiemast ühiskonnast: – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). (lumelaudurid). – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine:
mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. 1. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt b. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine 2. Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni 3. Mis vahe on et-teadmisel ja tõesel uskumusel? c. Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui keegi on seda uskumust korrektselt 4. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. 5. Milline on uskumuse ja et-teadmise seos? b. Iga et-teadmine on uskumus 6. Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaselt c. On uskumus teatud käitumisviis 7. Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? c. Kogemuse põhjal.
sotsiaalsete vajaduste arvestamisele. Meeldivuse ja mõju samasuse illusioon - kui võrrelda reklaami meeldivustaset selle reklaami tegeliku mõjuga tarbija käitumisele (aga reaalne ostukäitumine on ju reklaamitellija lõppeesmärk), siis selgub, et need kaks ei pruugi üldse mitte käsikäes käia. Mäletamise ja mõju samasuse illusioon - reklaami headuse üle otsustati tema mäletamise efektiivsuse põhjal, aga selles uskumusel puudus alus. Reklaamipsühholoogia edu võtmeks on reaalse käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute kujunemise seduspäpasuste mõistmine ja sellele tuginev oskus hoiakuid ning käitumist muuta. Kognitiivne psühholoogia uurib infotöötlusprotsessid inimpsüühikas. — Mitu eri sajandid reklaamis: 1) 20 - müügiagentide ja proovireisijate ajastu. 2) 30 - reklaamiuuringute tekke ajastu. 3) 20-30/50-60 - elektroonilise reklaami ajastu.
N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust,
kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? Õige vastus on: Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma. Mis vahe on et-teadmisel ja tõesel uskumusel? Õige vastus on: Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui ma ise oskan seda korrektselt põhjendada. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? Õige vastus on: Elavhõbeda tihedus on suurem kui alumiiniumi tihedus. John Locke'i arvates (Essee inimmõistusestII raamat, I ptk) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: Õige vastus on: kollase, külma ja magusa ideed. Astronoom jälgib teleskoobi vahendusel päikesevarjutuse ajal Päikest
kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? Õige vastus on: Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma. Mis vahe on et-teadmisel ja tõesel uskumusel? Õige vastus on: Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui ma ise oskan seda korrektselt põhjendada. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? Õige vastus on: Elavhõbeda tihedus on suurem kui alumiiniumi tihedus. John Locke'i arvates (Essee inimmõistusestII raamat, I ptk) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: Õige vastus on: kollase, külma ja magusa ideed. Astronoom jälgib teleskoobi vahendusel päikesevarjutuse ajal Päikest
kahtlemata suurt mõju poliitiliste sündmuste arengule feodaalses Euroopas, sellest vaikitakse ainult mingi rumala häbelikkuse pärast." *** Marc Bloch, "Imettegevad kuningad" (1924) mentaliteediajaloo varane näide Raamat uurib keskajal ja hiljemgi laialt levinud usku Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate imelisse võimesse ravida skrofuloosi, s.t. lümfisõlmede põletikku või siis kilpnäärme paistetust.Bloch näitab, et see "kuningavõimu pühadus" põhines uskumusel, mis oli osa tolle ajastu mentaliteedist, usul imetegude toimumisse ja "eriliste ilmikute" ehk kuningate imettegevasse võimesse. Veel mentaliteediajaloolasi Philippe Aries (1914-1984) uuris laste ja pereelu ajalugu Georges Duby (1919-1996) rüütlikultuur Michel Vovelle (s.1933) surma uskumus Robert Muchembled (s.1944) kuradi-, vägivalla-, seksuaalajalugu Mentaliteediajaloo keskne probleem on mõiste `mentaliteet' ebamäärasus: kas igal ajastul on üks mentaliteet
ropoloogia rajajana. Oli hõivatud Okeaania elanikkonna uurimiseks tehtud välitöödega. • Trobriandi saarte välitööd. • Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va- jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud. 7. Briti strukturalistlik-funktsionaalne koolkond (Raddiffe-Brown) • käsitles vastuolu individualistliku ja kollektiivse lähenemise vahel. • Igal kombel-uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren- gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja- duste. • kultuuriökoloogia • kultuurimaterjalism (60ndad) • marxistlik antropoloogia (60-70ndad) 9. Uuemad teoreetilised suundumused alates 1960. aastast
(N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza.
Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale Linnupete linnupette võtmine kevadine esimene hommikueine Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba Komme põhineb uskumusel, et teises ilmas talvitunud rändlinnud kannavad endaga surma kahjustavat jõudu ja kui inimene näeb v kuuleb mõnda lindu tühja kõhuga, siis on oodata pahandust, õnnetust, haigust v surma Linnupesa, linnulaastud Kevadised rahvakalendri tähtpäevad (paastumaarjapäev, urbepäev, lihavõtted) Paarisarv laaste tähendas linnupesade leiuõnne, mehelesaamist, edukat havipüüki Linnupesade leidmine toob õnne
See kaitses kurja eest, kinkis tervist ja heaolu, kuid kases võis elada naissoost deemon Russalka või vääralt surnu hing. Kostroma piirkonnas räägiti surijast ,, "36. Kase tähendus oli kahesugune. Ühest küljest eksisteeris uskumus, et kui mees istutab aeda kase, siis ta naine sureb. Teisest küljest istutati mõnedes külades kask lapse sünni puhul, sest puu pidi tagama imikule tervist ja kaitset ( 2002: 31). Kase istutamise rituaal lapse sünni puhul oli omane ka eestlastele, nende uskumusel võis hing haiguste ja ohtude korral puusse ,,võõraste ründavate haigushingete eest pakku minna" või olla seal niikaua kui nõid ravis keha. Kase kaudu võis teise ilma astuda. Puu tumedam pool sümboliseeris surma ja hauataguse ilma, heledam pool aga ülemist ja maapealist ilma ehk elu (Heintalu 2006a: 97, 297, 309). Vene mütoloogias oli kask samuti omalaadne trepp kahe maailmade vahel. Ida- ja lääneslaavlased austasid kaske kui püha ja õnne puud ning pidasid
seotud omaduste nagu enesekindluse, sõltumatuse, uudishimu ja initsiatiivi kujunemisel. Uhkuse (au) tundmise võime kaudu omandavad inimesed isikliku võimu ja toimekuse tunde, uhkus annab neile kõigutamatu uskumuse, et nad suudavad mõjutada muutusi ning seega toime tulla. Uhkus soodustab eesmärgile orienteeritud käitumiste püsivust isegi ebameeldivuste korral, sest inimesed usuvad, et nende tegudel on oma mõju olemas. Püsivus on õpitud omadus, mis tugineb uskumusel, et oma võimete pikaajaline kasutamine toob soovitud tulemuse. Toimekad inimesed on lootusrikkad ja lootust omavad inimesed käituvad püsivalt ning saavutavad lõpuks edu. Lapsed vajavad uhkusetunde kogemist, sest see annab neile autonoomsuse, võimu ja enesekindluse tunde (Deci & Ryan, 1985). Kas keegi saab neil takistada uhkust kogemast? Selgub, et selle võimsa tunde võivad lastelt röövida kas nende vanemad või õpetajad, kui need loevad laste edu oma saavutusteks
annaabi.ee 
