aastal. M oli epileptiline. Esimesena võtsid vastu islami tema naine, onu ja onupoeg. 610-622 a Meka periood. 622-632 a Mediina periood. M oli Qurays hõimust. M polnud enda arvates luuletaja.(Sel ajal tähendas luuletaja inimest, kelle sees oli dzin, kes tema eest rääkis) · Esimene ilmutus räägib taevast ja põrgust. · Paradaisio tähendab pärsia keeles aeda · 622 Muhhammad põgenes Mediinasse, naine oli surnud · 624 a Esimene islami lahing, Muhhammad ründab, sest uskmatute vastu peab võitlema o Uskmatute seadustele ei pea alluma o Kui islami vägi saavutab võidu siis on Allahi soosing nendega o 625 jälle lähing (Uhud) o 629 a kui moslemid sooritavad rahu palverännaku Mekasse o 623 ootamatult sureb prohvet o Tuli kokku otsustuskogu sura, et valida uus juht o Järgmiseks valitsejaks sai Abu-Bahr · Kaliif jumala saadiku asemik · Islam kui poliitiline projekt · Sunniidid oluliseks valimised
Dzihaad Anete Siig Dzihaad Püha sõda, püha võitlus, võitlemine pürgimine Islami usukohustus Sisemine pingutus halbade kommete kogukonnas või üksikisikus Sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu Dzihaadi läbiviimine Dzihaadi viiakse läbi usu kaitsmiseks, seda võidakse läbi viia kõigi vahenditega nii juriidiliste, diplomaatiliste, majanduslike kui poliitilistega Islam lubab kasutada ka jõudu, aga selleks on ranged reeglid Üks dzihaadi vahend on sõda aga see on haruldane võimalus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEihaad http://karavanserai.bluemoon.ee/Kultuur/Usundid/dzihaad.php
Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses misjonärina Inglismaalt pärit munk püha Patrick, kellest saab Iiri kaitsepühak. Tema nimepäev on 17. märtsil.
Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias.
veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu Sariaat- islami õigus-, usundi-ja moraalinormide kogu , monetarism- majandus-ja poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared. Läbirääkimiste asemel aga thatcher saatis falklandile laevastiku ja brittide dessant vallutas saared tagasi. kurjuse impeerium- venemaa kontrakultuur- domineerivale kultuurile vastanduv subkultuur
kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Esimene ristisõda kuulutati välja 1095. aastal ning sõda ise kestis 1096-1099. aastatel. Rahvas reageeris paavsti (teine küsimus) üleskutsele väga suure vaimustusega, jutt paavsti kõnest levis üle Euroopa laiali. Jeruusalemma poole asus teele mitmeid salku,
Prantsusmaal "Rolandi laul" jpt. Rüütlikultuuri juurde käis kindlasti ka meelelahutus. Suurimateks üritusteks, mida korraldati olid turniirid. Nende eesmärgiks oli tõestada sõjamehe oskusi ja lahutada rahva meelt. Ühiskonnas suhtuti nendesse algul taunivalt, samas meelitas üritus kohale palju rahvast ja peletas sellega rahva eemale rutiinist. Väga suurt mõju ühiskonnale avaldasid ristiretked, mis leidsid aset 11.-13.sajandil. Nende algne eesmärk oli vabastada püha haud uskmatute ehk moslemite käest. Kahjuks kasvasid need üle laastamisteks ja mõttetuks sõdimiseks. Neljanda ristisõja käigus rüüstati koguni Konstantinoopolit ja rööviti Hagia Sophia katedraali. Ristisõjad mõjutasid siiski ka ühiskonda positiivselt. Tänu neile segunesid omavahel erinevad kultuurid ja süvenes usuline vaimustus. Viimane sai, aga saatuslikuks juutidele, keda hakati massiliselt tagakiusama. Kaubalinnade Veneetsia ja Genua jaoks olid sõjad,
Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. > soov vabastada moslemite kätte langenud Püha maa ja Kristuse haud > Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust > Arusaam, et paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. Läänikord- süsteem, kus sõjateenistuse eest anti maatükk. Naturaalmajandus- kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. > sagedased kodusõjad > teeröövlite rohkus Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana.
Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami teadust:jumalasõna,õiguseteadus,grammatika,ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu.2)üheksa välismaist teadust:mehaanik,meditsiin,muusika,alkeemia,aritmeetika,geomeetria,astronoomia,me
(Osade islami õigusteadlaste kohaselt tuleks katta ka käed ja nägu, välja arvatud silmad; seega on käte ja näo näitamine maksimum, mida teha võiks.) 2. Riiete materjal peab olema piisavalt paks, nii et sellest ei ole võimalik läbi näha. 3. Riietus peab langema vabalt, nii et keha kuju ja vormid ei ole nähtavad. 4. Naiste riietus ei tohi sarnaneda meeste riietusele. 5. Riiete disain ei tohi imiteerida uskmatute naiste riietust. 6. Disainis ei tohi olla väga tugevaid mustreid ja kujundusi, mis tähelepanu tõmbavad. 7. Riietust ei tohiks kanda eesmärgiga oma reputatsiooni tõsta ega staatust rõhutada või suurendada. Nende piirangute eesmärgiks on kaitsta naist meeste himurate pilkude eest. Naine ei tohi endale mingil moel tähelepanu tõmmata. Moslemimehe riietus: Reeglid: 1. Peamine põhimõte, nagu islamis üldiselt, on ka riietuse juures, et kõik, mis ei ole
siiras mees. · Ta oli nii usaldusväärne, et see sai tema hüüdnimeks Usaldusväärne. · Neljakümne aastaselt sai Muhammed Ingel Gaabrieli kaudu oma esimese ilmutuse Jumalalt. Ilmutused jätkusid kahekümne kolme aasta jooksul ja ühiselt tuntakse neid Koraanina. · Niipea, kui ta hakkas Koraanist rääkima ja Jumala poolt talle ilmutatud tõde kuulutama, kannatas ta, nagu ka ta väike grupp järgijaid, uskmatute tagakiusamise all. · Mõne aasta pärast oli Muhammedil ja tema järgijatel võimalik Mekasse tagasi pöörduda, kus nad oma vaenlastele andestasid. · Enne, kui Muhammed kuuekümne kolme aastaselt suri, oli suurem osa Araabia poolsaarest moslemite käes ja sajandi jooksul pärast tema surma oli islam levinud Hispaaniani läänes ja Hiinani idas. · Muuhulgas olid islami kiire ja rahumeelse leviku põhjusteks selle õpetuse tõemeelsus ja selgus
Ülesehitus: 114 suurat, 2-112 põhisuurad, 1 suura fatiha avamine, 113. ja 114. on vaimude eemale peletamiseks. Pikim 2. suura (286-287 a.), lühem 110, (3a), kokku koraanis 6211 ajaati (ayah, ,,märk") ehk värssi Suurade kronoloogia: Meka I periood (610-614/615) 48 suurat (ainujumal, ülestõusmine, kohtupäev) Meka II periood (615-616) 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu) Meka III periood (617-622) 21 suurat (prohvetite lood, uskmatute karistamine) Mediina periood (622-632) 24 suurat (seadusandlus, vaidlused raamatu rahvaga) Basmala: kõik suurad va. 9. suura algavad lausega: armuliku ja halastava Jumala nimel. Saladuslikud tähed: 1. arvtähendus; 2. memolaadsed märgid; 3. seos suurade pealkirjadega; 4. viitavad koraani araabiakeelsele tekstile, 5. tehnilised märkused ümberkirjutamisest, 6. müstilised sümbolid, millega Gaabriel koondas Muhammadi tähelepanud jne Koraani sisu: 1
5 islami põhisammast (vt vihik), koraan, mosee, minarett. Araablaste vallutus. Araabia riigi algus 630. Kalifaat= Araabia riik, mille eesotsas oli kaliif. Kunstis kuulub domineeriv roll ehituskunstile. Ehitisi kaunistati kuppelkatuste, võlvitud sissekäikude, galeriide, rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi, seetõttu arenes eriti ilukiri. Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuriväärtusi, põletasid raamatukogusid, purustasid ,,uskmatute" monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende zanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat ja üks ööd". 9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased. Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi
mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas muuhulgas ka soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskmatute ehk moslemite käest. 1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia
1096-1270.a- ristisõjad pühale maale, ühtekokku peeti 8 ristisõda, millest edukaks võiks pidada ainult esimest. Põhjused: 1. Islami maailma tugevnemine 2. Paavsti võimu tugevnemine-''Püha sõda'' st. Katseid vabastada püha maa kus Jeesus sündis ja tegutses islamiusuliste käest. 3. Keskaja massi liikumine milles said kokku usuvaimustus ja võimuiha. 4. Oli tekkinud suur hulk maata ja tegevuseta rüütleid Euroopas. Lubadused: · kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks · vabastatakse võlgadest ristisõjas oleku ajaks · pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas · kes langes, pidi saama kohe paradiisi 1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus: a) lihtrahva ristiretk b) elukutseliste ristiretk- 6000 rüütlit, 3400 jalameest, vallutati Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm. Loodi 4 ristisõdijate haldusüksust, neist suurem oli Jeruusalemma kuningriik
kes meelt ei paranda, suunduvad põrgusse. Piiblis ei ole kirjas, et pääsevad kõik inimesed. Vastupidi - pääsevad vaid need, kes valivad usu. Islami õpetuse järgi lahkub inimese hing kehast ja saab sellega taas kokku ülestõusmises. Ainult prohvetid ja märtrid pääsevad taevasse otsekohe pärast surma. Koraan räägib põrgust ja taevast väga palju. Põrgu ehk Jahannum eksisteeris prohvet Muhamedi jaoks peaasjalikult kahel põhjusel: esiteks oli see piinakamber kõigi uskmatute ehk kafirite jaoks ja teiseks pidi see hirmutama inimesi, et nad islami vastu võtaksid. ,,Uskmatud käivad igavesti põrgu radadel. Karistust ei kergendata, nad jäävad meeleheitest tummaks" (Koraan 43:74). Islami põrgu ei ole moslemite jaoks, kes vääriti käituvad. Moslemite jaoks on Allah määranud Islami paradiisi ehk Jannati. See on suhteliselt materialistlik paik. Paradiis pakub kõrbes rändavale moslemile kujuteldamatuid rikkusi, millest nad maises elus unistadagi ei julgenud
Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut). Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada: 1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi keiser palus ka abi (Rooma paavstilt), sest riiki hakkasid tungima türklased 2) Kristluse piiride laiendamine ja viimaste paganarahvaste ristimine 3) Rekonkista- Hispaania tagasi vallutamine moslemitelt oli alanud juba 711.a, see jätkus kuni 1492.a. Idee pühast sõjast kui õiglasest sõjast uskmatute vastu Augustinus: sõjad võivad olla õiglased kui neid peetakse kiriku kaitseks.
1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama
7. sajandi lõpus muudeti araabia keel ametlikuks riigikeeleks. Vanad riigikorralduses olnud ametid asendati araabiakeelse riigiaparaadiga. Ühe ühise keelega oli lihtsam eri piirkondi valitseda. Eesmärk oli juurutada usku nii kiiresti ja kaugele kui võimalik. Mitmete ristisõdade, mis toimusid aastatel 1096–1270, religioosne eesmärk oli vabastada Issanda Haud võõrausuliste käest. Euroopas kujunes läbi ristisõdijate oma arusaam Araabia maadest. Araablasi kujutati uskmatute või paganatena ning kardetavate maagidena. Neil arvati olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus, liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus. 4 Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia.
1492-araablased lüuakse Hispaania aladelt loplikult välja. 28.Nimeta põhjused, miks puhkesid ristisõjad . a)rahvaarvu kasv ja külvipinna puudud > vajadus väljarändeks b)feodaalide soov seisusekohaselt elada / rikastuda sõdades c)Itaalia kaubalinnade soov haarata kontroll Idakaubanduse üle d)müüdid Idamaade rikkustest e)katoliku kiriku soov levitada kristlust muhameedlaste hulgas f)soov vabastada Püha maa / Kristuse haud g)arusaam, et paradiisi pääs tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on Jumalale meelepärane tegu 29.Mitu ristisõda aset leidis? Dateeri need. 30.Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 (...) Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 1228–1229 Seitsmes ristisõda 1248–1250 Kaheksas ristisõda 1270 30.Olulisimad ristisõdadega seotud isikud. 31
Islami fundamentalismi iseloomustab äärmine konservatiivsus, moslemite 7.-8. saj kujunenud tavaõiguse täpne järgimine ja sõjakas sallimatus läänemaailma vastu. Oma vaateid kuulutades osutasid nad tõsiasjale, et Lääne ideed ja saavutused pole inimest õnnelikums teinud; seal levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus, vägivald. Islami fundamentalismi juurde kuulub ka ,,püha sõja" pidamine kõigi uskmatute vastu. Langenud lähevad otse paradiisi. Läänemaailma kõrval kuulutasid fundamentalistlikud liikumiseks oma vaenlaseks ka mõõdukamad araabia riigid, eriti Saubi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate teisel poolel: Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sots struktuuri vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste
Palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a. toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. KRISTLASED JA ROOMA RIIK Selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Monoteism - usk ühte jumalasse. Polüteism - usk paljudesse jumalatesse Apostel - rändjutlustaja. Ei tunnistanud Rooma jumalaid ja pidasid oma kohuseks levitada ristiusku uskmatute seas. Kiusati usu pärast taga. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna - apostolos), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. 12 apostlit: Peetrus e. Siimon, Andreas, Jakoobus - Sebeduse poeg, Johannes, Filippus, Bartolomeus e. Naatanael, Toomas, Matteus, Jakoobus - Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon, Juudas Iskariot. Peale äraandja Juudase enesetappu
interdiktist (U. B. 591). Selle kirja järele oli Tallinna piiskopkonnas sel ajal uskmatuid noorkristlasi ja ristiusku uuesti tagasi tulnud kõikuvaid vastristituid. Kaebekirjades ordu vastu tuuakse esile muu seas ka süüdistus, mis esines juba vaadeldud 1234. a. kaebustes: ordu ei ole ümbritsevate paganate püüdeid vastristitute vastu (paganorum circumpositorum nafarios conatus adversus dictos neophitos) mitte taltsutanud, vaid uskmatute abi võitluseb piiskoppidega kogu ristiusulise rahva tagakiusamiseks ära kasutanud (U. B. 584): Niisamuti kaebab Saaremaa piiskopp, et ordu ühenduses usust taganenute ja uskmatute suure hulgaga (apostatorum et infidelium copiosa multitudine adiuncta) Saaremaale tunginud ja rüüs- tanud ning tapnud piirita. Samuti asusid nad ka Saaremaal piiskopi piiramisele Lihula lossis, pärast seda, kui nad olid uskmatute ning usust taganenute suure sõjaväe kokku kogunud (magno
Nende osatähtsus polnud seega kuigi suur, ent sellest piisas siiski tähelepanu äratamiseks. Ehkki kristusel oli teiseõte jumalate kultusega ka ühisjooni, eristas teda ülejäänutest range monoteism. Tõelise kristlase meeles eksisteeris üldse vaid üksainus Jumal. Kui teiste religioonide järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid neisse lugupidamisega, siis krislaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Pidades ristiusu levitamist uskmatute paganate hulgas oma kohuseks, ei jätnud kristlased seda põlgust välja näitamata. Neile endile tähendanuks teiste jumalate austamine oma usust lahtiütlemist. Seetõttu ei võinud nad tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele. Selline teisi halvustav suhtumine tekitas kristlaste vastu paratamatult umbusku ja vaenu. Üldlevinud arusaama järgi pidi jumalate põlgamine kaasa tooma nende viha ja karistuse, seetõttu peeti kristlasi
Araablastel on see veidi leebem, 16 saj. miniatuurmaalid. 9. Siinai mägi e Hoorebi mägi Katariina kloostrikompleks. Justinianus I Õiglane laseb ehitada. Bütsants. 6. saj. Mosaiigid hävitamata. Inglid tõid siia Katarina surnukeha. See on kristlik kirik. Reliikviad on Katariina käsi ja pealuu. Tegev kloostrikompleks. Põlev põõsas. Diktamnus. Eeterlikud aurud. Jumal ütleb Moosesele, et ta tooks oma rahva Egiptusest välja, varustab ta uskmatute vastu võluväega. Siin on põleva põõsa kabel. Mooses saab siin ka käsulauad. Siin on ka araablaste pühamu. Mingi kabel või asi. 10. Ester Ester oli juuditar, kellest sai Pärsia kuninganna. Ester oli orb, kelle kasvatas üles tema nõbu Mordekai Susas, Pärsia pealinnas. Kui kuningas Ahasveros I (Xerxes, Pärsia kuningas 486-465 ema) oli Vestist (esinaine) lahutanud, valis ta Estri uueks kuningannaks. Ester varjas seda, et ta on juuditar. Kui
saj koos tehnikasaavutustega üha sügavamale islami ühiskonda imbusid Lääne ideed pole teinud inimest õnnelikuks, levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus ja vägivald, Lääne enda traditsioonilised väärtused põrmu varisemas Lääne mõjudele tuleb vastu seista, võttes üle vaid neutraalseid tehnilisi saavutusi (nt liiklsuvahendid) “püha sõja” pidamine kõigi uskmatute vastu vaenlased ka Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid
vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda võidelda saab vaid valitseja korraldusel ja raske südamega riigi eesmärgiks on kord, et patused üksteist ei kahjustaks õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest eelkõige karistus, mitte kaitsesõda Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi õige autoriteet (valitseja käsk) õiglane põhjus (õigusrikkumine) õiglane eesmärk (õiglane rahu) ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused püha sõda Uskmatute vastu Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsusest Võitlus jumala riigi hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16
a olid Bütsantsi väed saanud lüüa islamiusulistelt türklastelt-seldžukkidelt ning kaotanud neile suure osa riigi Väike-Aasia poolsaare territooriumist. Ristisõdu alustati järgmistel põhjustel: a) Soov vabastada moslemite kätte langenud (vallutatud araablaste poolt 638.a.) Püha maa ja Kristuse haud (Palestiina ja Jeruusalemm). b) Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust. c) Arusaam, et pääs paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (st mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. d) Rahvaarvu kasv ja külvipinna puudus Euroopas tingis vajaduse väljarändeks. e) Varakeskaegses Euroopas levisid müüdid idamaade rikkustest. f) Euroopa feodaalid soovisid sõdades rikastuda ja seisusekohaselt elada. g) Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed.
- Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine suured inimkaotused (4 6 mln) süvendas vaenu läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel Lääne Euroopa feodaalide luksusjanu kasvas positiivsed laienes eurooplaste silmaring
tagasivallutamine araablaste käest) 2) Ida suund – Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3) Kagu suund – Ristisõjad Lähis-Itta. Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted. Ristisõdade põhjused: 1) Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv Kristuse haud, mis oli sattunud uskmatute ehk moslemite käte 2) Paavsti kirik nägi võimalust Ida kiriku ehk Bütsantsi kiriku vallutamiseks Ristisõdasid Lähis-Itta peeti kokku seitse ja sinna vahele jääb veel laste ristisõda. Ristitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse. Ristisõdade tagajärjed: 1) Paavstivõimu autoriteet langes ja kuningavõim tugevnes.
Aastaks 1000 saavutati võimsuse haripunkt (imp rahvaarv ca 11 miljonit). Büts edasine langus o seotud oguusidest pärineva seldžukkide hõimuga Anatoolias (tulid sisse V- A´st). Mantzi kerti lahing 1071. 1080ndaks olid seld´d jõudnud Konst alla. Vältimaks edasitungi kutsus Aleksius I Comnenos (1081 – 1118) läänemaailma üles 1081 a kristuse hauda ja Jeruusalemma rikkusi kaitsma viitas Büts suurtele rikkustele muidu langevat uskmatute kätte. 1080ndate aastate II poolel oli seld riigis sisetülid. Büts abi läänelt enam vaja ei läinud, kuid ristisõja plaan arenes edasi. 1097 – esimesed ristisõdijad asusid teele. Comnenos lasi ristisõdijad läbi tingimusel, kui nad end tema vasalliks kuulutavad. Sellega oldi nõus kuna ei soovitud tagalasse vaenulikke büts vägesid jätta. I RS lõppes Büts jaoks hästi, ent IV RS nii hästi Büts ei lõppenud
MÕISTED: Meka- linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, moslemite püha linn ja sinna võivad siseneda ainult moslemid. Allah-islami kõikvõimas ainujumal, araablaste taevajumal. aasta 622 pKr- algas islamiusuliste ajaarvamine(prohveti populaarsus hirmutas Meka võimusid ning siis oli ta sunnitud siirduma koos oma toetajatega põhjapool asuvasse Mediinasse) kaliif- Muhamedi järeltulija, islami koguduse juht, kellel oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim džihaad-põha sõda uskmatute vastu sunniidid ja šiiidid- islamiusulised, šiiidid usuvad, et järgmine vlaitseja peaks olema Muhamediga veresuguluses, kuid sunniidid usuvad, et järgmine valitseja peaks olema kaliifiga seotud mošee- islamiusu pühamu, mõeldud palvetamiseks, vähese sisustusega Keskaegne Euroopa (476 pKr) ja ühiskonna põhijooned Viited: kaart lk 40 Üldajalugu gümnaasiumile ja ptkd 14, 15(lk78 ainult Verduni leping ning lk 80)
pööripäevadega. Saum toimub 9. Ramadaani kuul. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa. · Hadz palverännak. Kohustus igal moslemil vähemalt kord elus Kaaba juurde. Palverännak on üle võetud muinasaraabia usundist. Palverännak oli kaameliga raske, seetõttu tuligi teelisi aidata. Jihad jõupingutus. Püha ususõda, hiljem eristuvad suur ja väike Jihad. Suur on inimese võitlus iseendaga, väike võitlus uskmatute vastu, M. puhul võitlus mekalastega. Islamis on ka müstiline suund: sufism. Tuleb sõnast suf (vill). Islami väljakujunemise ajal olid tekkinud askeedid, kes munkluse eeskujul kandsid villast rüüd ja neid nimetati sufi (kes kannab villast rüüd: islami müstik). Islamis pole askees lubatud, sest see segab täisväärtuslikku elu elamast, sest see nõrgestab keha. Askeetliku suuna viljeleja on HASAN al-BASRI (I faas). Jumal andis
Autoriteet paavst. Paganlus polnud piisav põhjus (usku ei tohi vägivallaga levitada), aga paganad andisd mingi lisapõhjuse sõjaks. Ristisõdu kujutati kui kaitse- ja tagasivallutussõdu. Õiglane sõda seda peeti teiste kristlastega, rangemad reeglid, vägivald oli loomupoolest halb, aga teatud tingimustel oli vajalik, positiivne külg , et kord sai taastatud, sõda oli inimesele kui riigialamale kohustuslik. Püha sõda peeti uskmatute vastu (Liivimaal toimunud ristisõjad), vägivald neutraalne, võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine, see oli inimese kui kristlase kohuseks. Varauusaegsed traditsioonid : neoskolastikud. Neoskolastikud eelkõige hispaanlased Salamanca ülikooli juures: dominiiklaste või jesuiitide ordu liikmed, ka protestantid. Toetusid Augustinuse doktriinile (sellele ,kuidas A.Thomas seda esitas). Keskmeks individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Sõda saab olla õiglane ainult ühelt
araablaste käest) 2. Ida suund Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3. Kagu suund Ristisõjad Lähis-Itta. Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted. Ristisõdade põhjused: 1. Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv Kristuse haud, mis oli sattunud uskmatute ehk moslemite käte 2. Paavsti kirik nägi võimalust Ida kiriku ehk Bütsantsi kiriku vallutamiseks Ristisõdasid Lähis-Itta peeti kokku seitse ja sinna vahele jääb veel laste ristisõda. Risitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse. Ristisõdade tagajärjed: 1. Paavstivõimu autoriteet langes ja kuningavõim tugevnes. 2
väisring=dar al ahar, sõjamaailm, kus islamist pole mingisugust jälge, sellel pole mitte mingisugust mõju ja see tuleb teha igal juhul islamlikuks (kas veenmise või sõja kaudu). Vahepealne maailm=dar al ... , kus moslemid on olemas, neid ei kiusata taga, aga nad ei valitse ka. „püha sõda“ – algselt ainult sõjaline tähendus, hiljem vaimne tähendus 4 tšihaadivõimalust: - mõõgatšihaad – sõda uskmatute vastu ei ole midagi eriskummalist ja seda tuleb pidada kui teisiti ei saa - südametšihaad – võitlus selle nimel, et veenmise teel saaks inimene ise valgustatuse ja võtaks islamliku maailmapildi omaks - keeletšihaad – veenmise viis - käetšihaad – abistamine 8. loeng Euroopa Hansalinnade liit Kirikuriigid (euratlas.com) – paljud religioossed asjad
Propsteikirche St.Maria, Kempen, Saksamaa; P�ha Peetruse kirik, Dortmund, Saksamaa ning P�ha Viktori kirik, Schwerte, Saksamaa. Teos �Ecce Homo� kuulub Antwerpeni maneristide t��de hulka, mille pealkiri t�hendab t�lgituna �enn�e inimest�. T�� keskmine paneel kujutab stseeni, kus Pontius Pilatus esitleb rahvahulgale Jeesust, kes kannab okaskrooni. 15. sajandil oli see v�ga hinnatud motiiv, milles n�hti ideaalse printsi kehastust ja tema vastuseisu uskmatute barbaarsele kohtlemisele. Keskmise paneeli figuurid on kontrastiks k�lgpaneelide donaatoritele, keda kujutatakse 15. sajandi flaami traditsioonile omases v�ljapeetud stiilis. Donaatorid on tuvastatavad t�nu vappidele. Need on John Vowell ja Alice Hooker, 15. ja 16. sajandi kuulsast Inglise perekonnast, kelle tuntuim j�rglane oli Richard Hooker (1554 �1600), anglikaani teoloogilise m�tteviisi rajaja. Donaatoreid kujutatakse nende kaitsep�hakute, Ristija Johannese
Willmann on juttude õpetusosades küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi jms. Moraalsusele kutsuv, levitab religioosseid ideid, astub välja uskmatute vastu, manitseb oma olukorraga rahul olema. Valmid (54), jutud (35), mõistatused Helle grammatikast (124), vähemal määral toetub piiblile. Rahvakirjandusele iseloomulik: praktilised nõuanded küsimus-vastus kujul: mesilastepidamine, loomade ravitsemine. Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne.
Friedrich II: valitseja on rahva teener, kes peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, pööramata tähelepanu omakasule, nagu ta peaks igal hetkel aru andma kaaskodanikele. Lähtus pragmaatilisest välispoliitikast. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT: Sõdida tuleb jumala käsul, kui jumal on end ilmutanud ja käskinud naabrite vastu sõdida. Sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks pattu jumala vastu. Uskmatute linnade hävitamine, meeste tapmine ja paljaksriisumine on õigustatud. Samas on 10 käskude seas ,,Sina ei pea mitte tapma". UT: Tapmine ja üldine vägivald on keelatud (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse). Ülim kohtumõistja on jumal ja kurjategijate patud saavad karistatud. Inimesel pole õigust teist karistada jumala viha karistab. Kättemaksust loobumine on parim kättemaks jooda janust vaenlast, sööda näljast vaenlast, sest nii tehes külvad tulist süsi ta peale. 2
triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid) kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus (empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud
omapära, samal ajal, kui hävisid suured rahvad ja kultuurid – pärslased, asüürlased jne. Juutide põliseks tegevusvaldkonnaks peetakse kaubandussfääri. Orjakaubandus on Vana-Rooma aegadest alates seotud juutidega. Babüloonias tegutsesid nad liiakasuvõtmisega – raha laenamisega protsentide peale. Hispaania linnade kristlikud keskkihid kannatasid ärielus osavamate „uskmatute“ – juutide, mauride – konkurentsi all ja nägid neis oma heaolu hävitajaid. Moodne antisemitism Euroopas kasvas välja asjaolust, et juudid, kes ei olnud seotud ühegi maa ega kultuuriga, ei kuulunud ka asukohariigi ühiskonna klassisüsteemi. Nende staatus defineeriti juudiks olemise läbi, kuigi majandusliku seisundi poolest kuulusid nad Lääne- ja Lõuna-Euroopas keskklassi.
oma Phoebust, keda ta ikka veel oma tulevikuga sidus, siis veel suurt nõrkust ja abitust, mahajäetust ja üksindust ning põgenemise täielikku lootusetust. Kõik need ja tuhat muudki mõtet rususid teda. Ta langes põlvili, 449 pani pea voodile ja käed pea peale kokku ning värises hirmust. Kuigi ta oli mustlane, pagan ja ebajumala-kummardaja, siiski hakkas ta pisarsilmil abi ja armu paluma ristiusu jumalalt ja ta enese praeguselt kaitsjalt, jumalaemalt. On silmapilke elus, ka uskmatute juures, kus valmis ollakse selle pühakoja usku tunnustama, mille ligiduses ollakse. 2 6 6 Nõnda lamas ta kaua, rohkem küll värisedes kui pai-vetades, tundes õudust järjest ligineva metsiku rahvahulga hingamisest, ilma et ta selle ägedusest midagi aru oleks saanud või teadnud, mis seal sünnib, mida seal tehakse või tahetakse. Ta aimas ainult koledat lõppu. Surmahirmu tundes kuulis ta enese ligidal sammusid. Ta pöördus ümber. Kambrisse astusid kaks meest, ühel neist latern käes
annaabi.ee 
