käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". · Neid töid, mille tegemiseks talupoegade oskustest ei piisanud, tegid käsitöölised. · Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Mõlemal juhul töötasid nad enamasti kas vaarao ja ülikute losside või templite juures, täites nende tellimusi. · Olid kiviraidurid, kangrud, pottsepad, kullasepad ja muud meistrimehi. · Amet pärandati põlvest põlve, isalt pojale ja seda ei tohtinud elu jooksul muuta. · Raha Egiptuses ei tuntud ja käsitöölistele tasuti tarbeesemete ning toiduga.
vajalikke oskusi. Levinud oli komme panna tüdrukud ja poisid koos kooli õppima. Pariisis ja Põhja-Itaalias tegutsesid 13.sajandil naiskooliõpetajad. Tegevusalad Tähtsal kohal olid naised majanduselus, tegeldi suur-vöi kaugkaubandusega-veini-,vürtsi- või metalliäriga.Luba sõlmida suuri rahalisi tehinguid.Varandust suurendati laenudega. Levinumad ametid olid nt: kangrud,ehtsepad,rätsepad,aadrilaskjad,ämmaemandad jne.Haruldasemad ametid olid naistetsunftid.Elatist teeniti haigete põetamisega,prostitutsiooniga, õlle müümisega. Naisi hinnati, sest nende tööjõud oli odavam, kui meeste. Suhtumine Naistel oli otsustamisvõimet vähe, kuid see ei puudunud.Näiteks mees ei võinud ilma naise nõusolekuta kasutada ühist vara.Naine oli mehest sõltuv ja kõik olenes mehe positsioonist ja varadusest
mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist)
kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte" sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised Autud ametid Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase privileegid ei laienenud Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja toetusest
asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel.
sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses. · Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas. · Suitsusaunas oli suur keris mis köeti kuumaks. · Saaremaal ja Muhus hoiti saunas k lambaid. · Saun oli ravitsemise koht (pandi kuppe, masseeriti lihaseid). · Tähtsaim toiming saunas oli sünnitamine, sest seal oli sooja vett. AIAD, KANGRUD, RAUNAD, TALAD · Aiad ehitati õue ümer, kaitseks loomade vastu. · Metsavööndile iseloomulikuna levis püstaed ehk taraaed, mis tehti vitstega ühendatud hirtest ehk roigastest. · Lattaed horisontaalsetele pulkadele vertikaalsed latid peale laotud. · Soeselgaed ehk antsaed, sõõruaed heinamaade kaitseks, kiirest valmiv. · Vähemkäidavates kohtades ei tehtud väravat, vaid redeliga ülekäigukoht.
jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning ka lõunapoolsetest Andidest. Koonusekujuliste spiraalsete kodade ,,kõnetorude" ning käävkehade kodade, mida leidub ainult Ecuadori ranniku lähedal troopilises meres, leidmine annab sellele hüpoteesile kaalu. Chavin'id olid ka innovatiivsed metallurgistid, pottsepad ning kangrud. Umbes aastal 300 eKr hakkas Chavin'i mõju kahanema, kuid tema osavus kogukondade ühendamisel läbi usu leiab vastukaja isegi veel tänapäeval. Regionaalne areng Chavin'i langusega hakkasid mitmed piirkondlikud kultuurid esile tõusma, tekitades ajajärgu, mida tuntakse kui Piirkondliku Arenemise Periood või Klassikaline periood (200 eKr 900 pKr). Selle aja jooksul rajasid kultuurid, mille hulka kuulusid Moche'd (põhjarannik), Recuay'd
Surnutepõlemise järel levib laibamatus. Erilise tähtsuse evib koht, kuhu laip või tuhk maetakse. Seda austatakse kui surnu uut asupaika, sellesse kohta kanduvad üle ka laibas kätkevad jõud, mispärast see koht võib olla kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see on püha paik. Selleks paigaks on olnud harilikult, kas omaette seisev metsatükk, hiis, kuskil mäekünkal, kus liivas ja kruusas laibad kõige paremini säilivad, või kivivared, kangrud. Arheoloogilised leiud näitavad, et vahel maeti ka elumaja alla. Laiba väga tihe side oma matusepaigaga ilmneb juba sellestki, et keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm- kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu) hiiela. Vari Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole vastasega heideldes
pakkuda naturalistlikus laadis uut tüüpi draamat töölisklassile. Brahm oli õpetlane ja kriitik. Lavastajatöö usaldas ta proffesionaalsetele näitejuhiabidele, kuid hoidis kõigil lavastustel silma peal ning arutas oma kontseptsioonid näitlejatega läbi, mõjutades nõnda äärmiselt olulisel määral lavastuse stiili. Tema repertuaari tuumiku moodustas Ibseni, Strindbergi, Hauptmanni ja Sudermanni looming. Brahmi silmapaistvaim saavutus on Hauptmanni ,,Kangrud". Modernne läbimurre lavaesteetikas: Uuendustaotlused seotud ka lavakunstilise esteetikaga. Näitekirjandus uuenes palju varem kui lavastuskunst. Uue näitekirjanduse publikuni viimiseks oli vaja uut näitlemiskunsti ja lavakujundusstiili. Brahm tekitas teatris pöördeprotsessid. Ta sai oma esimese lavakogemuse Hamburgis, kus valitses realistlikult täpne ansamblistiil. Õppis germanistikat ja töötas ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Ta tutvus Ibseni loominguga ja kohtus Hauptmanniga
annaabi.ee 
