Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uni ja unenäod referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
unes, unenägude, unenäo, unenäod, deprivatsioon, võõrutus, psüühikahäired, faktorid, magades, unevajadus, unel, unepuudus, hallutsinatsioonid, rapid, movement, aeglase, sündroom, deliirium, ärevus, stress, seisundid, tõsised, müra, eluea, töövõime, roomajatel, unele, magavad, unisus, unetu, pärilikkus, unesündroom, insomnia, unehäiredUNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod.................................................................................................................
elu lugu. Une ajal taastab organism kulutatud energiavarud ning muutub niiviisi jälle töövõimeliseks. Unevajadus: 1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni (kiirete silmaliigutustega uni. Unenägude nägemise staadium.) 2) noorukid keskmiselt 9 tundi; 3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni) naised raseduse esimesel trimestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). Unepuudus võib avalduda järgnevas: - nõrgestab immunsüsteemi - alaneb stressi talumisvõime - kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine) - KNS funktsioonihäired: - - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine
Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus
..........................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus...........................................................
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus.
2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM-
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate
Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me
...................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikon" ning mitmed internetileheküljed. Töö on jaotatud kolme peatükki
mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneurootilisi ja hormoonvõnkeid. Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks. Uni on seejuures tähtis kõigile nii lastele kui ka täiskasvanutele. Inimene ei suuda rakendada oma häid omadusi täisväärtuslikult, kui ta ei ole piisavalt puhanud. Hästi puhanud inimese tööjõudlus on suurem ja suhtlemine teistega lihtsam. Korraliku öise puhkuse muudab oluliseks see, et magades taastuvad närvirakud, lihaste ja meeleelundkonna töövõime, talletub informatsioon ent kõik ebavajalik kustutatakse ja ühtlasi toodetakse kasvuhormooni. Arvamine, et olles nädala sees vähe magada saanud, magatakse nädalavahetusega see aeg tasa, on vale. Unepuudusest taastuda on üsna raske ja paar päeva kauemat magamist ei korva neid öösid, mil unest on jäänud väheks. Uni koosneb väga erinevatest etappidest, mis öö jooksul korduvad. Uneaja saab
Kaovad ärkveloleku ajal kogetud alfalained. · 2. aste - Uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. · 4. aste - Sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. · 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliseimad une korratused on unetus või raskused magama jäämisega. Umbes 20 % inimestest kannatavad elu jooksul mõnda aega unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm.
silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod. 16. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis..............................
unestaadiumit iseloomustab kasvu hormooni kõrge kontsentratsioon, mis aitab kudesid uuendada. Sügava une puudusel langeb ka kasvuhormooni tase. Kui regulaarse uneajaga inimene mingil põhjusel ühel ööl magada ei saa, siis järgmisel ööl on sügava une protsent märgatavalt suurem kui tavaliselt. See tähendab, et organism taastab esmalt sügava une vajaduse see fakt kinnitab sügava une tähtsust. (Veldi & Paavle, 2012) 2.2. REM uni Kiirete silmaliigutustega une ehk unenägude une periood REM uni ehk aktiivne uni on täiesti eriline. Sellel une perioodil on aju aktiivsus sarnane ärkvelolekuga või esimese staadiumi unega, REM uni moodustab täiskasvanud inimesel kuni 20% uneajast ja esineb ülekaalukalt hommikupoole ööd. Unenägude une ajal hakkavad silmad suletud laugude all kiiresti liikuma. Sellest tuleneb ka ingliskeelne nimi rapid eye movement ehk REM-uni. Sellel uneperioodil on lihastoonus madal nagu ka sügava une ajal. (Veldi & Paavle, 2012)
kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga.
USWS neuroanatoomilised struktuurid ja neurofüsioloogilised protsessid on suuresti teadmata. Une funktsioon Metaboolse energia konserveerimine- säästa energiat (t on 1-2 kraadi vähem) suboptimaalsetes tingimustes. Neuraalne küpsemine. Närvisüsteemi taastumine. Mälu ja õppimise toetamine? REMi fn on unest taastumine?? Unenäod Sagedamini seotud REM-une faasiga, kuid võivad esineda ka NREM faasides. REM-unenäod emotsionaalselt intensiivsemad, kirkamad, pikemad. Naistel (noorukieas ja täiskasvanutel) esineb hirmuunenägusid sagedamini kui meestel. Psühhoanalüütiline seletus – unenäod on salajaste keelatud soovide väljendus. Aktivatsiooni-süsteesi hüpotees – unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktivatsiooni
Sissejuhatus: Ühenduse perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimene magab umbes 27 aastat oma elust. Inmiese uni peaks kestma keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Statistikaandmete põhjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks näinud umbes 150 000unenägu. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal
aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni, mida nimetatakse REM-uneks, sel ajal liiguvad silmad väga kiiresti ja nähakse unenägusid. REM-unne jõuab inimene tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. 1.3 Millal magada? Inimene reageerib päikesevalgusele, mis tähendab, et magama peab öösel, sest siis toodab keha melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida unetsüklit. Päeval toodab keha serotoniini.
lainetele. Inimene `näeb und'. -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega; -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioonid: -et hoida energiat -aju püsiv termoregulatsioon -närvirakkude detoksifikatsioon -kudede taastamine -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid -vähendada unustamist -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal) -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused *Kuidas mõjutab unepuudus igapäevaelu?
alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega. REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena kesknärvisüsteem reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega. Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole.
et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist. NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009) Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks puhkuseks on vaja, et mõlemad une faasid (st nii NREM kui ka REM) saaksid korralikult läbi magatud. (Uni... 2001: lk 5-6) Inimestel kestab üks unetsükkel keskmiselt 90-110 minutit (Sleep... 2009). Seda peaks silmas pidama eelkõige seetõttu, et sättida paika enda magaminemise ja ärkamise aeg. Nagu öeldud, läbitakse öö kestel erinevad unestaadiumid korduvalt. Seejuures väheneb
- Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2
Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad
) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; · EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Miks on uni vajalik ?? -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? Uni on sama vajalik kui hingamine ja söömine
Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12
Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. Aste – üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituuduga deltaained. Hõlmab 3-8% uneajast. 4. Aste – Sügav ehk deltauni. Silmamunad püsiva paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Hõlmab 10-15% uneajast. On võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit. REM-uni. Miks me näeme unenägusid? Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või
Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon, testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on oluline unehormoon. Süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus
närviraku keha poole. · Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk
Uni psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Uuritakse erinevaid une staadiumeid, pannes sulle külge igasugused juhtmed (EEG).Uuritakse silmade liikumist, lihastoonust ja ajuaktiivsust. REM - (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod. Iseloomustavad madal lihastoonus, kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja
annaabi.ee 
