Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria psühholoogia - 16 õppematerjali

Psühholoogia >> Psühholoogia
psühholoogia on andnud oma panuse käitumise uurimisega, sotsioloogid on palju uurinud organisatsiooni struktuuri ja organisatsioonisisest koordineerimist, majanduslik analüüs on seotud mitmete otsustamisteooriatega. Erinevad teooriad uurivad organisatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid, mis aitab kaasa nii teooriate paljususele ja komplekssusele kui ka kontseptuaalse ühtsuse puudumisele selle fundamentaalsetes alustes.
1
doc

Lühiülevaade depressioonist

Kui see esineb rohkem kui 2-3 nädalat 1. Inimene kõhnub või tüseneb märgatavalt. 2. Sööb rohkem või märgatavalt vähem 3. Kaebab pea või kõhuvalu, pidevat väsimust, on apaatne(tuim) 4. Magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt 5. ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksi olemist 6. ei tunne enam huvi varem huvi pakkunud tegevuste vastu 7. kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvuv ja solvav 8. ei suuda keskenduda 9. ei suuda asju meelde jätta 10. ei suuda otsustusi vastu võtta 11. muutub agressiivseks 12. kaotab ohutunde 13. väljendab oma väärtusetust 14. räägib soovist surra 15. jagab laiali oma asju Depressioonis inimese aitamine: 1. räägi ausalt oma murest ja küsi kuidas saaksid teda toetada 2. julgusta teda abi otsima spetsialistidelt 3. ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema 4. aita tal kinni pidada päevakavast...

Psühholoogia - Põhikool
15 allalaadimist
8
ppt

Kuidas juhtida oma emotsioone

Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatuseks võtke teadmis...

Psühholoogia - Põhikool
21 allalaadimist
2
docx

Konfliktid

Konfliktid Igapävaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. MIS ON KONFLIKT? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab inimesed üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Oluline on ära tunda ka konflikti positii...

Psühholoogia - Põhikool
24 allalaadimist
1
odt

Mis on Õnn ?

Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad lotopiletiga sada tuhat eurot. Mõned on õnnelikud , kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult , kui saavad iga päev tüki sokolaadi .Õnnel on miljon erinevat kuju. Õnn on näiteks ka see, mida inimesed hetkel tahavad või vajavad, ka see, mis/kes sul olemas on või mille/kelle üle uhke oled. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta . Tavaliselt tuntakse ära õnn , kuid vahepeal saadakse sellest aru alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. On ka selliseid arvamusi, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et mingil moel on see tõsi. Õnn koputab igaühe uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud . Tähtsat osa õnnes mängivad minu a...

Psühholoogia - Põhikool
22 allalaadimist
3
doc

Unega seotud probleemid

03.2010 Unega seotud probleemid Unetus ehk insomnia Inimene ei saa und, vähkreb voodis, ei saa und ja ärkab iga natukse aja tagant. 95% inimestest on unehäired. Vanurid vaevlevad kõige rohkem unepuuduse käes. Unetuse põhjused: 1. Füüsilised põhjused ­ hingamishäired, astma, bronhiit, külmetus, rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk 2. Füsioloogilised ­ päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur, järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist. 3. Psühholoogilised ­ depressioon, kurbus, erutus, ootusärevus, hirm, mure ja pinge. 4. Psühhiaatrilised ­ psüühilised traumad. 5. Farmakoloogilised ­ alkohol, mõned ravimid, antidepresandid, kofeiin, energijajoogid, nikotiin. 6. Keskkonnaga seotud ­ Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht. 7. Ööpäevarütmide häired...

Psühholoogia - Põhikool
17 allalaadimist
2
doc

Enesetaju

Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem raske seda pilti oma...

Psühholoogia - Põhikool
47 allalaadimist
0
pps

Mantra

slideshow...

Psühholoogia - Põhikool
11 allalaadimist
2
odt

Iga inimene on isiksus

Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajas...

Psühholoogia - Põhikool
25 allalaadimist
2
docx

Romantilise armastuse olemus ja keemia

C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine ­ kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt armutakse endaga sarnasesse indiviidi, kellel on samasugused tõekspidamised, vaated ja huvid, sarnane huumorisoon ning sarnased sotsiaalsed ja poliitilised väärtused. Liigne sarnasus pole aga ka kasulik. Inimesed on arendanud vähemalt ühe vaimse mehhanismi, mis tagab, et me valime vähemalt keemili...

Psühholoogia - Põhikool
13 allalaadimist
2
docx

Essee ,,stress''

Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, viha, kurbus, ü...

Psühholoogia - Põhikool
49 allalaadimist
20
docx

Noorte tervisekäitumine

Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...

Psühholoogia - Põhikool
31 allalaadimist
3
doc

Tagakiusamine

Tagakiusamine Sa võid olla maailma parim inimene, teha kõik asjad kõige õigemini, kõige puhtama südamehoiakuga ja puhtaimate motiividega...kuid alati on keegi, kellele Sina ja see, mida teed, ei meeldi. Alati on keegi, kellel on midagi öelda Sinu ja Su tegemiste kohta! Sellised inimesed armastavad öelda "Ära teistele räägi", või "mina pole rääkinud" vms. Kui mina midagi räägin, et ütle ma kunagi, et ära teistele räägi. Mina räägin enda eest, mina vastutan enda sõnade kui tegude eest, seega on kõik avalik ja ma võtan vastutust selle eest mida ma mõtlen ja ütlen. Kus sellised lood tulevad ? Miks neid lugusid tehakse, kas see on kadedusest või lihtsalt vajadusest ise parem välja paista. arvan, et inimesed kes neid lugusid sepistavad ja levitavad on ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pihta panna. Eesmärk...

Psühholoogia - Põhikool
17 allalaadimist
1
docx

Mõtlemine ja keel

Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet? Niiöelda rikkas keeles on suurel määral erinevaid asju mõtestavaid sõnu, mida rohkem sõnu,seda parem on inimesel ennast väljendada ja sellega seoses mõelda. Kui keeles puuduks konkreetne sõna, oleks ka raskem mõelda. 2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu? Meeleolu peegeldavad kõne kiirus, kõnes kasutatavad sõnad (näiteks halva meeleolu puhul võib kõnes olla vulgaarseid või ebasobivaid sõnu) ka näeoilme ja kõnetooni järgi saab kõneleja meeleolu tabada. 3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad? Keeleline võime on seotud suhtlemisega, väsimuse või ärrituse puhul suhtlusvõime langeb oluliselt. 4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust? Määrata kui palju erinevaid sõnu ta kasutab,sealhulgas sünonüümide kasutamine mõne sõna kohta 5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad...

Psühholoogia - Põhikool
14 allalaadimist
1
docx

õppimine

Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sh isegi ühe teadusharu piires. 2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades ka õppijat. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tege...

Psühholoogia - Põhikool
29 allalaadimist
1
docx

Tingitud ja tingimatud refleksid

Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia ­ EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud si...

Psühholoogia - Põhikool
69 allalaadimist
18
rtf

Unenäod

Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks om...

Psühholoogia - Põhikool
10 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun