Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Unenäod - sarnased materjalid

unen, unes, uneh, hendus, evad, irete, gavus, imalik, painaja, norskamise, ired, uned, geva, unel, tunned, rvis, iesti, jook, hjustada, buss, igust, kael, gemine, gija, hjused, imet, rkvel, iseid, tunnel, simust, magamise, magaja, palav, iseennast, pilised, ldine, freud, helepanu, sugugi, juhus, tleb, uurimust, adenoidid, pealiskaudne, minutis, argiuni
thumbnail
6
doc

Unenäod

Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida ­ tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on

Psühholoogia
24 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Unenäod

jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest mille all inimesed kannatavad. Samuti nagu meie tundmused, võivad meie unenägude tekkimisel etendada teatavat rolli ka meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat. 1 Unenägude põhjused

Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Unenäod

Inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. 2. Mis on unenägude põhjuseks? Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on unenägudes selline, nagu nad seda ette suudavad kujutada. Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Kui meil hakkab külm, tekk on maha libisenud näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või kui haigele pannakse jalgade alla

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Unenäod

..........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8 Kokkuvõte....................................................................... 10 Kasutatud kirjandus........................................................11 Lisa................................................................................12 2 Sissejuhatus, Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes ja selleks on ligi 200 000 tundi. Unes ei lõdvestu vaid inimeste lihased või ei muutu vaid hingamine, vaid nähakse ka unenägusid. Unenäod on väga huvitavad ning endiselt enamjaolt põhjendamatud nähtused. Unenägudega puutuvad inimesed kokku iga päev või öö, isegi kui nad neid täielikult ei mäleta. Need on siis kas head, halvad, huvitavad, ekstreemsed või absurdsed ning tihtipeale ei tee inimesed unes olles unenägudel ja reaalsusel vahet.

Psühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Uni ja unenäod

.......................................................................................10 Kasutatud materjalid.......................................................................................................... 11 3 Sissejuhatus Uni on kõigi inimeste ja loomade elus loomulik, aga ka eriline perioodiline nähtus. Ligi kolmandiku elust veedab inimene unes. Unega kaasneb ka unenägude nägemine, kuid kõik ei pruugi neid alati mäletada. Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik,

Psühholoogia
42 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud. Aristoteles arvas umbes 330 a eKr, et unes elatakse uuesti läbi seda, mida on varem kogetud ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Unenäod

Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja selgitada, millest tuleneb see, et inimesed näevad üldse und, ning kas sellel on ka mingi seos reaalsusega. Töö tegemise käigus olid abiks mitmed õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, ning inimesed, kes täitsid töölehti, ning vastasid mu küsimustele. 2 Uni ja unenäod Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudesmagama jääb, ei suuda enam oma pead püsti hoida ning tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamise pulss väheneb nii lastel kui kui täiskasvanutel. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. (Matt, Allen 2011)

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

Nimelt arvab Freud, et ka unenäod ja nende uurimine võib alateadvuse kohta olulist informatsiooni anda. Alateadvus ongi unenägude päriskodu. Sealt unenäod tulevad. Freud defineerib unenägu ­ see ei ole midagi muud kui tõrjutud soovide varjatud täideminek. Freudi meelest unenägude põhjustajaid või põhjuseid on väga erinevaid. Unenägusid võivad põhjustada: 1) Füüsilised ärritajad ­ Tuba on külm ja näed unes, et lumetorm on alanud. Heli, vibratsioon, temperatuur vms põhjustab unenägu. 2) Kehasisesed ärritajad ­ Kroonilised haigused. Nimelt uurib Freud kopsu- ja südamehaigete unenägusid. Kui mingi organ ei funktsioneeri korralikult, siis võib ta inimesele pidevalt mingisuguseid signaale saata. Ühte tüüpi haigetel võib esineda sarnaseid unenägusid. 3) Meeleseisundite üleerutatus ­ Mingite keemiliste ainete tagajärjel (alkohol, narkootikumid) inimese

Psühholoogia
67 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Uni

..............lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele..............

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
33 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
30
docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod. 3. S. Freudi tähtsamad teosed 1. ,,Unenägude tõlgendamine" - Freud pidid tegema täiesti uue unenägude teoori- väitis, et unenäod tulevad alateadvusest ja selle tõttu on unenägude tõlgendamine psühhoanalüüsi osa. a. Unenägusid tekitavad erinevad põhjused: a.i. Välised ärritajad- kui näiteks hakkab magades väga külm või õues on mingi mürin ja unes näeb mingit maavärinat vms. a.ii. Inimese meeleelundite kõrgendatud ärritusseisund, mida enamasti põhjustavad keemilised ained(alkohol, ravimid, narkootikumid jne.) a.iii. Mitmesugused kehasisesed ärritusseisundid, enamasti kroonilised haigused- sarnaste haigustega võivad olla sarnased unenäod a.iv. Puhtpsüühilised tegurid, neid peab ta kõige tähtsamateks, neid ta uuris

Psühholoogia
62 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine ­ unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) ­ toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
132
doc

DEPRESSIOON

tundnud, et ei kõlba mitte millekski. Ta ütleb alatasa endale: "Ma ei saagi ametikõrgendust. Ilmselt pole mul lihtsalt selleks vajalikke omadusi". Reaktsioonina ametikõrgendusest ilmajäämisele on ta elust kõrvale tõmbunud. Ta on ära öelnud peokutsetest. Ta eelistab õhtul koju minna, võtta ühe napsi ning lihtsalt voodisse heita. Enamiku ajast tunneb ta kurbust ja motiveerimatust. Aeg-ajalt mängib ta mõttega enesetapust. Erilisi muutusi unes, söögiisus ja sugutungis pole Mike täheldanud. Ometi tunneb ta üha suuremat kurbust, tema enesehinnang on madal ning ta on seltskondlikust elust kõrvale tõmbunud. Mike'i emotsionaalne reaktsioon on vastuseks konkreetsele sündmusele ning iseloomustab psühholoogilist depressiooni. Bioloogilised depressioonid: Teine suurem kategooria on bioloogiline depressioon, mille vallandab mingi füüsiline (füsioloogiline) muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus

Arengupsühholoogia
22 allalaadimist
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
182 allalaadimist
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia
642 allalaadimist
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
65 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Unenägude seos reaalsusega

Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum

Inimeseõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

84. Elu on justkui raha. Sa võid seda kulutada nii nagu tahad, kuid sa saad seda kulutada ainult ühe korra 85. Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again 86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90. Elu on veider naliüks lausutud sõna altari ees ja juba oledki abielus, üks unes kogemata pillatud lause ja juba oledki lahutatud 91. When life gives you a thousand reasons to cry, show life that you have a million reasons to smile 92. Rõõm ja valu on elu maitseaineteks 93. Söö selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et süüa 94. Elu on nagu kabe, et seda võita peab tegema õigeid käike, kuid lõppudelõpuks on see ikkagi üks mäng 95. Iga mängija peab võtma vastu kaardid, mida elu talle jagab. Kuid kui need on tal kord käes, peab tema üksi

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Mälu

1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid

Üldpsühholoogia
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun