Vähemalt 50% Tartu Naistekliinikus arvel olevatest III trimestri rasedatest on kogenud kõrvetisi. Ennustamine (prediction) Mis juhtub kui...? Kuidas ma saan selle toimuma? Sellised küsimused otsivad kliinilise praktika eesmärkide saavutamiseks ja situatsioone, milles võiks eesmärgid saavutada. Rakendatavate abinõude mõju patsiendile püütakse ette näha. Näiteks: kui sünnitajat põhjalikult informeerida, kas ta tunneb siis vähem sünnituseelset hirmu ja ärevust? Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul koostatud iseseisev uurimistöö. Kursusetöö koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele. Kursusetöö põhieesmärgid on: anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus; arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi; õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia);
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
.............................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 2.6. Metoodika ..................................................................................
mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist. Jüri Orn Meeli Pandis 4 I. TÖÖ KAVANDAMINE Esimeseks ja väga oluliseks etapiks üliõpilase kasvatusteadusliku töö valmimisel on selle mõtteline kavandamine. Mida põhjalikumalt on tööga seonduvate ülesannete täitmine eelnevalt läbi mõeldud, seda kindlam saab olla õnnestunud tulemuses. Töö kavandamise tähtsust näitab seegi, et alates bakalaureusetöödest on tulevase töö kava esitamine üliõpilasele kohustuslik. Bakalaureusetöö puhul annab see õiguse töö kirjutamiseks, väitekirjade kavad ja nende kaitsmine eksamikomisjoni ees on aga
Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]........................................37 Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]...............................................................................39 Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. ......................................................41 Vorm C.5. Labortööde aruande tiitellehe vormistamise näide..................................... 42 Vorm C.6. Ainetöö, kursusetöö ja kursuseprojekti tiitellehe vormistamise näide.......44 Vorm D.1. Võõrkeelne lühikokkuvõte [7]. ...................................................................45 Vorm E.1. Sisukorra näide [8].......................................................................................47 Vorm F.1. Tähised ja lühendid [10]. .............................................................................49 Vorm G.1. Aine-, kursuse-, bakalaureusetöö ja kursuseprojekti sissejuhatus [4]. ......
Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia). Nummerdatud loetelus on kirjed viitamise järjekorras. Tähestikulises loetelus on kirjed tähestikulises järjekorras. Kui eriaegsete allikate autor(id) on sama(d), siis nimekirjas asub eespool hilisem publikatsioon, kui sama(de) autori(te) poolt on nimekirjas rohkem kui
................................................ 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4
1.Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri; 3) töö iseloom (uurimistöö või praktiline töö); 4) töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 6) koht ja aasta. 2.4.2. Sisukord Sisukord sisaldab kõikide alajaotuste täpseid pealkirju koos leheküljenumbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena numereerimisele. Sisukorra näidisena võib kasutada käesoleva juhendi sisukorda. 2.4.3. Lühendid Kui töös on kasutatud vähetuntud lühendeid või sümboleid, lisatakse alates kümnest sümbolist või lühendist tööle lühendite loetelu, mis esitatakse koos selgitustega tähestikulises järjekorras. Üldtuntud lühendeid (näiteks lk, a.) loetellu ei lisata, samuti neid, mille kirjapilti kõik töö lugejad teavad (nt USA)
....................................................... 15 6.3.Sissejuhatus................................................................................................................ 15 6.4.Töö põhiosa................................................................................................................. 16 6.5.Kokkuvõte.................................................................................................................... 17 6.6.Kasutatud lühendite loetelu.......................................................................................... 18 6.7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1
.................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ....................................................................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ...............................................................................................14 3.3 Loetelu kasutamine.........................................................................................................15 3.4 Valemid ...........................................................................................................................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised .................................................................
4. Mis on hüpotees, tööeesmärk, uurimustöö meetodid? - Hüpotees on teadaolevatel faktidel või seaduspärasustel rajanev oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. - Töö eesmärk. Uurimustööl on alati kindel eesmärk mis peab olema läbi kogu töö silme ees. Välja võib tuua kaks eesmärki: 1) Materiaalne- sisuline - uute teadmiste saamine - võimaluse loomine üliõpilase profesionaalseteks oskusteks 1 2) Formaalne- Teatava taseme saavutamine kõrghariduse omandamisel- akadeemiline kraad, diplom. Annab eeldused edasiseks õppimiseks. Formaalne eesmärk toetav kvalifikatsiooni ja materiaalne eesmärk kompetentsust. - Uurimustöö meetod on uurimuse tesotamise viis. Meetodidega tagatakse uurimustöö objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus. Meetodid jaotatakse rakendussihi poolest kolme rühma:
............................................................ 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus
peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist: ● Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta vaid ühe autori kirjutisi. Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja kirjanduse loetelu, et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta. ● Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist.
Näide: a+b=c 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Töö kirjutatakse A4- formaadis. Tekst trükitakse arvutil lehe ühele küljele kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti, reavahega 1,5. Alumine ja ülaveeris on 2,54 cm, vasemale jäetakse 3cm, paremale 2cm laiune veeris. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold),kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti. Alajaotuste, alapunktide pealkirjad kirjutatakse paksendatult esisuurtähtedega, lõppu punkti ei panda. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Tiitellehel olev töö teema kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult
pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMINE
koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega põhiosas esitatu. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu Referaadi koostamisel lähtutakse järgmisest struktuurist: tiitelleht sissejuhatus (töö tutvustus) töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte (järeldused, soovitused) kasutatud kirjanduse loetelu lisad 2.2 Essee Essee on õpilase poolt koostatud tekst, mille sisuks on mingi teoreetilise või praktilise
KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN ÕPPEKAVA DIPLOMITÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Kinnitatud käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala õppekava nõukogus 29.11.2012 Üldsätted 1. Käesolev juhend reguleerib diplomitöö vormistamise ja kaitsmise tingimusi ning korda Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi Käsitöötehnoloogiad ja disaini (edaspidi KTD) erialal. 2. Lisaks reguleerib diplomitööde teostamist Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskiri ja õppekavad. 3. Diplomitöö eesmärkideks on: - kinnistada õpingutega omandatud oskusi ja teadmisi, - väljendada süvendatud teadmisi käsitöötehnoloogiate ja disaini valdkonnas,
2.3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU KOKKUVÕTTE STRUKTUUR: Tiitelleht Sissejuhatus: praktilise töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid; Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö tulemus Kokkuvõte: hinnang sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine- tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid.
Essee "Diplomitöö analüüs" Minu essee eesmärk on analüüsida minuga valitud diplomitööd. Diplomitöö analüüs on teemal ,,Tarbijate valikukriteeriumid nutitelefonide ostmisel", mille autor on Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse õppiv üliõpilane Kaarel Kosk. Lõputöö eesmärgiks autor seadis, kui oluliseks peavad tarbijad nutitelefoni valikul ostuotsuse langetamisel seadme erinevaid füüsilisi parameetreid ja milliseid toiminguid kõige enam nutitelefoniga igapäevaselt teostatakse. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti
Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? o Kas on piisavalt teemakohast materjali? o Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused?
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8
Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? SISUJUHT o Kas on piisavalt teemakohast materjali?
Sisukord asub tiitellehe järel (vt. lisa 2) Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus on ilma järjekorranumbriteta. Soovitav on kasutada automaatset sisukorravormistust. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega. 2 Loetelu tekstis Loetelu punktid võib tähistada kas araabia numbritega või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg. Kasutada võib ka mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon, 3) ilmumine, 4) viimistlemine, 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine. Või
Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
1.11.Võõrkeelsed sõnad, selgitused eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas (Italic/Kursiiv) ja on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 1.12. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 6 2. Tiitelleht 2.1.1 õppeasutuse nimetus; 2.1.2 eriala nimetus; 2.1.3 töö liik (nt praktika aruanne, portfoolio, miniuurimistöö); märgitakse, mis aines töö on koostatud (va kursusetöö); kursusetöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö ; 2.1.4 töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold), praktikaaruande puhul 2.1.5 autori ees- ja perekonnanimi; 2.1.6 kursus ja rühm, näiteks TE31 ; 2.1.7 praktikaettevõtte nimi 2.1.8 Juhendaja (Ees-ja perekonnanimi) 2.1.9 töö tegemise koht ja aasta (näiteks Paide 2011) trükitakse lehekülje viimasele reale, seal ei ole koma ega pukti 2.1
...........................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu.............................................................................................11 3.8. Lisad.............................................................................................................................12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE..................................................................................... 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13
Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest. Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti. 2. Kirjaliku töö üldstruktuur Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt: 1) tiitelleht;
................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine ................................................................................. 15 5 LISADE KASUTAMINE ...................................................................................................... 17 Lisad .......................................................................................................................................... 18 Lisa 1 Sisukord ................................................................................................................
4 Helen Vaku shokolaadi tooted 2. TÖÖ OSAD Töö osad peavad olema kindlas järjestuses: tiitelleht juhendaja hinnang (seda ei köideta!) sisukord sissejuhatus töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks) kokkuvõte kasutatud kirjanduse loetelu lisad. 2.1 TIITELLEHT 2.2 SISUKORD Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Kui kasutatakse pealkirjade nummerdamist, siis sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................
on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö liigendamine peatükkideks Kokkuvõte Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu Lisad Resümee TIITELLEHT Õppeasutuse täielik nimetus Autori ees-ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega) Töö liik (uurimistöö, referaat vm) Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimise koht ja aasta Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi UURIMISTÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja nimi Kääpa 2007 SISUKORD Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja
Ülikooli Akadeemilise raamatukogust. Uurimistöö projektis on kasutatud 13 allikat, 10 inglisekeeles ja 3 eestikeeles. Uurimistöö koostamise protsess koosneb, valitud teemade põhjal, artikli otsimine, nende tõlkimine ja saadud informatsiooni analüüsimine. Töös kasutatakse kvalitatiivne meetod. 7 5.1. Otsingusõnad: Seljaaju kahjustus (spinal cord injury); õendus (nursing); tetrapleegia (tetraplegia); õde (nurse); õendusabi (nursing care); seljaaju; vigastus. Spinal cord injury and nursing; spinal cord injury and nursing care; tetraplegia and nursing; seljaaju vigastus. 6. UURIMISTÖÖ USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE Uurimistööks vajaliku materjali usaldusväärsuse tagamiseks on kasutatud ainult tõenduspõhiseid allikaid/teadusartikleid sisaldavaid ajakirju. Lähtuvalt uurimistöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
