andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite ehk uskumatute käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla, võitlemaks moslemite vastu. Bütsantsi väed olid 1071. aastal islamiusulistelt hävitavalt lüüa saanud. Paavstide sõjakäigud idamaadesse andsid neile võimaluse näidata end kogu ristirahva juhina.
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks SaksaRooma keisriks. Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302
a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõisates ka maitseained jm luksuskaubad. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid: *sagedased sõjad (sõda
ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad feodaalsõjad takistasid kaubanduse arengut. Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma
talupojad ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad feodaalsõjad takistasid kaubanduse arengut. Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuulikud. 3. Kuidas tekkisid linnad? (kohad, põhjendused, tähtsamad kaubateed)
jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis
kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest. Ühelt poolt on feodalism talupoegade sõltuvus maaisandast ning teiselt poolt maaisandate läänisuhe. Talupoegade sõltuvus hakkas kujunema hilises Rooma keisririigis (kolonnaat). Peale Rooma allakäiku paranes talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud.
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud.
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud.
Sellist Lääne-Euroopa killustumist kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta, Sitsiilia; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu.
linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitnud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Eestis sai linnaõiguse ordumeistrilt. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistati linnade senjöörideks kuningad, et vabaneda feodaalide võimu alt.
Haridusdiivan jne aegajalt oli ametnike raputamine, et nkn võtavad altkäemaksu. Suhtumine alistatud rahvastesse sõltus sellest, kas olid paganad või kirju omavad rahvad. Kui maksid maksu, võisid vana usku edasi uskuda. Paganatel kõirgem maks, seetõttu võeti tihti üle islam. Ühendajad: islami usk ja araabia keel. Ida pool jäi alles pärsia keel. Mõjut. Eurp.: 0, numbrid, male, kompass, paber, püssirohi, mitmed sõnad. 12. Üldülevaade LääneEuroopast kõrgkeskajal Isel: Külvipinna suurenemine: 1. kasut. Sööti jäänud maid, 2. metsade arvelt tehti juurde, 3. maaraparanduste abiga saadi juurde: hakati soid kuivendama ja rajati poldreid. Merelt võidetud maa Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette
lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja
ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue
Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit. Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale. Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus. Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile. Küsimused: 1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on? 2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud? Vastused: 1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad 2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud, kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust. Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament
Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid
talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.
sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma keiserriik, toimusid ka Ristisõjad. Linnade ja selle kultuuri tekkimine, tugevate keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis
Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel. Rooma palkas germaanlasi piiri valvama. Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke
aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija
Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin
Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku.
· Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
