Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üksindus, maupassant, montaigne, alceste, baudelaire, üksindusest, flaubert, kunst, villon, emma, filosoof, bovary, õnnetu, parnass, üksildus, testament, misantroop, komöödia, barokist, gustave, 1821, sümbolism, modernism, madame, kolibri, villoni, vaate, omaette, iseendaga, sugugi, mõtteviisi, klassitsistliku, juan, otseses, hindab, voorusedteemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnis- tusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. ,,Misantroop" ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kau- du. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. ,,Arst vastu tahtmist" Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige"
Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus. Suurlinna inimese üksindus Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut
(12.detsember 1821 - 8. mai 1880) Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid.
Peategelane on rahvas. Tolstoi tõi välja põhiseisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisik, vaid rahvas. Ta võttis kasutusele sõna"parveinimene". Ühiskonna alus on perekond, mis on omamoodi parv. ,,Anna Karenina" raamatus kirjutab Tolstoi sellest, et kõlbeline ühiskond algab perekonnast. Kui perekonnas on lahkhelid, kandub see ühiskonda üle. Inimene peab perekonda hoidma. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 4: 1) G. De Maupassant'i elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) sündis ja elas Normandias. Isa poolt aadlipäritolu. Isa läks kodust ära, ema kasvatas teda. Ema oli haritud. Kloostrikoolis Guy'le ei meeldinud, ta visati välja. Lõpetas ühe kolledzi ja läks ka sõtta. Ülikooli ei saanud, töötas ametnikuna. Vaikselt kirjutas, aga ei avaldanud. Mitmekülgne, sportlik (sõudmine). Nägi palju lihtrahva elu. Varane looming oli romantiline. 7 aastat juhtis ja õpetas teda Flaubert. Väga viljakas, kirjutas väga palju. Sai populaarseks
Antsla Gümnaasium GUSTAVE FLAUBERT ,,Madame Bovary" Merili Miliste 12.a Uurimus Juhendaja: Õpetaja Iri Reile Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT...................................................
Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlisoost, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline,
realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks
Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
Alles XIII-XV saj hakati kirjutama ka proosas. Arturi ümarlaud, võrdsuse ja vendluse sümbol. Graal, Parzival, Merlin, abikaasa Guinevere. Austus naise kui isiksuse vastu. Seiklused, imed kui proovid/katsed. Parzival – otsib Graali, mis on erinevates teostes kas karikas või kalliskivi. Kujunemis- ehk arenguromaani alged. Romaanid Tristanist ja Isoldest. 5. Kirjandus hiliskeskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (MKL, KA). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament, MKL, KA) Hispaania romansid: Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV saj. Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam,
· Objektiivsus kolmandas isikus · Kangelasteks harilikud inimesed talupojad, töölised. Rõhutatakse ümbritseva mõju · Tavaline keelekasutus lihtne lugeda · Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev"
vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see ,,paisata esile" tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid
tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka kunst kõigis Vahemere maades, suur tehnika areng (vesiveski) 9. Nimetage Vana- Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid Sokrates kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Aristoteles kreeka filosoof, Platoni õpilane
Satiir tähendab kellegi ülenaermine (inim pahesi väljatoomine) Olulisim teos: ,,Edevuse Laat" (,,Vanity Fair") Romaan ilma kangelaseta, tegelasteks vastandliku taustaga Amelia ja Rebecca. Põhiprobleemiks on teoses elus läbilöömine ja ,,haljale oksale" jõudmine hoolimata sellest, et ümbritseval ,,edevus laadal" soovivad seda kõik teisedki. Peategelastest premini õnnestub see eluraskustes karastanud Becky, kuna turvalises kodus üleskasvanud Amelia jääb abituks ja nõrgaks. Gustave Flaubert [güst'aav flob'eer] (12. detsember 1821 8. mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik. Eriti on tuntud tema realistlik romaan "Madame Bovary" ja ta piinlikult hoolikas pühendumus raamatu stiilile, mille parimaks näiteks tema lõputu "parima sõna" ja puhta kunsti otsing. Flauberti iseloomu on kirjeldatud mitmeti. Ta oli uje, kuid samas äärmiselt tundlik ja samas ülbe. Sama vastuolulisus märgib ka tema isiksust; ta oli lapsepõlvest saati ebakindla tervisega ja äärmiselt neurootiline
,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhub detailide kaudu. Honoré de Balzac -> (1799 1850), Prantsuse realismi suurkuju. 20 aasta hiigeltöö koondpealkirjaga ,,Inimlik komöödia" 90 romaani, tegelaste koguarv kuni 3000 sh 460 tegelast kes olid korduvad. Suurteose võtmeromaan on ,, Isa Goriot" 1834, kus põhiprobleemideks on raha ja eetika. Gustave Flaubert -> (1821-1880), 19. sajandi realismi klassik. ,,Madame Bovary" 1857 Fjodor Dostojevski -> /1821 1881), Moskva. ,,Vaesed inimesed" 1846, ,,Kuritöö ja karistus" 1866, ,,Idioot" 1868 Lev Tolstoi -> (1828-1910), Venemaa. ,,Anna Karenina" 1877, ,,Sõda ja rahu" 1863-1869 4- kõiteline ajalooaineline epopöa. Charles Dickens-> (1812-1870), Inglismaa. ,,Oliver Twist" 1837-1839 Anton Tehhov ->(1860-1904) Venemaa. ,,Kajakas" ,,Paks ja peenike" Anton Hansen Tammsaare-> (1878-1940) Eesti
Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks
Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu. 4. Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (KA, MKL). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (KA, MKL, Testament) Rahvaluule ja hispaania romansid · Paljudes Euroopa paikades oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseaeg. Üks mõjurikkamaid nähtsui Euroopa kirjandusloos oli Hispaania romanss. Mujal avastati rahvaluule romantismiga, siis Hispaanias pandi seda kirja juba 15. sajandil. 16. saj ilmus rohkelt romansikogusid e romanseerosid. · Romanss oli eepiline luuletus, milles räägiti rahvusliku ajaloo värvikamatest
kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu. Usk oli seotud ka riigivõimuga- valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. · Mõlemal religioonil oma mütoloogia. Nt maa tekkimine
,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast. Toob kirjandusse langenud naisete teema. Prostituudid on märksa eetilisemad ja patriootilisemad kui need ausad kodanlased. ,,Rasvarull" on prostituut, on saanud hüüdnime, sest on hästi volüümikas. Rõõmsa meeleoluga, meeldib väga süüa ja ametist ei tee väga saladust. Juhtub nõnda, et üks reisiseltskond postitõllaga põgeneb sõja eest, üks kinnine ruum. Rasvarull
Siin on elemente mida on võimalik taandada kelmiromaani momentide peale. 18. sajandil algul toimuvad olulised muutused nii et 19. sajandil on romaan juba täieõiguslik zanr. 1711. aastast alates võime rääkida ajakirjandusest. Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka ,,The guardian" ja ,,The spectator". Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud (valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus
Inimeste elu pole läinud sugugi kergemaks. Ta leiab, et tema ühiskonna moraalse allakäigu põhjuseks on ebavõrdsus. Ta esitab sellega seoses ???: ühiskonna ülesehituse idee. Riik koosneb inimestest, mitte Jumalast. Rousseau räägib sellise kunsti vastu, mis tegeleb ainult naudinguga ja ignoreerib moraali. „Kiri D’Alembertile“ räägib ta, et teater on selline jõud, mis rikub ühiskonda. Ta nägi ka kunsti sellena, mis aitab kaasa sellele taandarengule. Leiab, et kunst (teater) on silmakirjalik. Ta teeb erandi tantsule ja muusikale. Kõige puhtamaks ja täiuslikumaks kunstivormiks nimetab ta muusika. Rousseau on palju mõelnud ja kirjutanud kasvatuse üle (näitena romaan „Émile“ 1762). Ta arvab, et kasvatuse ülesanne on teostada talle loodusest antud algeid. Inimest ei saa suurel määral kasvatada vastuolus tema loomusega. Rousseau nõuab, et looduse vastu ei tohi kasutada vägivalda. Kasvataja peab kasvatatavale sisendama kaastunnet, inimlikkust
Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus. Suurlinna inimese üksindus Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut
jutustab selle teose süzee, Tolstoi kirjutab 10 aastat. Pealkiri metafoorne- mees teeb heateo, teeb õige otsuse. Tolstoi plaanib iseenda perekonna lahkuda 30 aastat (teeb seda alles 80-aastasena), temaga läheb kaasa ustav teener. Ei jõua kaugele (Astapovo raudteejaama), sest haigestub kopsupõletikku. Tolstoi suri 7. novembril 1910, maetud Jasnaja Poljanasse. Pilet VI · Linnakirjandus keskajal, Francois Villon Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide
Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire.................
,,Nibelungide laulu" üks tähtsamaid tunnusjooni on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane. Ent ta pole eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad
Keskajast on tulnud erinevaid kultuure nn. rüütlikultuur- keskne motiiv daamikultus. Oluline hariduse laiapinnaline levik, mille eest hoolitses kirik. Kiriku juurde loodi koolid- õpetus religioosne. Tekivad esimesed Euroopa ülikoolid (Bologna 12saj) Ülikoolidega seondus skolastika teke- keskaja filosoofia- mõtlemise vorm. Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika- kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust. 14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest. Kõige rohkem figureeris munk- inimene, kes eraldub massist, et kogeda suhet jumalaga. Munk on ,,too, kes nutab" omaenda ja teiste pattude pärast, püüdes patukahetsuse kaudu lunastada ennast ja teisi. Keskaja linnakodanik eksisteeris ainult tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit
uuendused (raadio, televisioon jne) uutsid elu ja koos sellega ka muutus kirjandus. Zanri kirjandus ja kirjanduslik e taskurätikirjandus Üheltpoolt zanrilisus (detektiivid, fantaasia, põnevus jne) ja teine vanemas mõttes kirjandus mida iseloomustab huvi psühholoogia vastu. Zanrikirjandusel on väga palju fänne ja lugejaid, kirjanduslik kirjandus tundub igavam aga samal ajal prestiizikam. Sama toimus ka muusikaga. Sümbolism Antiiksed kujundid. C. Baudelaire, P. Verlaire, A. Rimbaud 19.saj. Hilissümbolism 20. sajand. Sinna kuulub ka Apollinaire (kubism). Sinna kuulub veel R. M Rilke. E. Leino ja G. Suits Eestist. Juhan Liiv leidis omal käel sama mis E. Pound leidis ta on iseavastatud imazist. 20 sajandi kirjandus zanrite kaupa (luule, proosa ja näitekirjandus) Tähelepanu on igasugustel uuendustel. Frederico Garcia Lorca (1898-1936) Erakordne sürrealist, seostab moodsed uuendused vanade rahvalauludega. Hispaania mustlaste romanssidega
eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf).
du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid. Michel Montaigne (1533-1592) "Esseed" I-II (1580) III (1595) 10-50-leheküljelised vaimukad ja stiililt viimistletud proosapalad teaduse, moraaliküsimuste ja aktuaalsete eluprobleemide üle. M väidab, et inimene on igavesti muutuv olend, kes kohaneb kõigi kliima, valitsusvormide ja elutingimustega. Inimese muutumisel pole piire ja ajalugu on jutustus neist muutustest, mis inimkond on läbi teinud. Hispaania renessansikirjandus Itaalia renessansi mõju rekonkista 711.a. 1492.a
väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane kurbus, nukrus. Hüppelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides. "Kaelakee" on novell ühest abielupaarist, kes kutsutakse külla peenesse seltskonda. Naine laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee. Koju tagasi jõudes avastavad, et kaelakee on kadunud. Ei leiagi enam üles ja pererahvalt ka ei julge küsima minna
Louis Comes, tulevane kuningas. Teegemist on ka auküsimusega, mis vib taas mitmete enesetappudeni. Esietenduse ajal läks kähmluseks: Hugo eiras senist klassitsistlikku aleksandriini (värsskõnet) ja peategelane läks vastuollu kõrgemate võimudega. Näitekirjanduses jätkub Hugol demokraatlik hoiak. Kõrgemaid väärtusi kandvad kangelased on läinud vastuollu võimukandjatega. 10. Flaubert (1821-1880) Gustave Flaubert on üks prantsuse realismi klassikutest. Ta sündis Rouenis. Ta isa oli kirurg. Isa soovil läks juurat õppima, kuid jättis pooleli, sest see ei huvitanud teda. Ta asus mõisa tagasihoidlikult elama. Pühendus täielikult loometööle. Flaubert on oma stiili ja keele suhtes väga range. Kirjutamine nõudis temalt ränka vaeva ja palju aega. Tema meelest tuli ainult tegelaste öeldu, tehtu ja muljed alles jätta. Kõik autori kommentaarid ja abstraktsioonid tuli eemaldada.
rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe
tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme.
annaabi.ee 
