Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üksikisik ja majandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valikud, tahtejõud, peitu, üksikisik, mirjam, marleen, kond, kaisa, kink, rikaste, ühiskonnakorraldus, tähendama, keelevaist, rikkamad, vaesus, rikastumine, kohusetunne, õnnelikkus, sotsiaaltoetused, toimetulekÜksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud. Suureks huviks on võrdsus, mis tähendab, et huvitutakse sellest, et sünnilt on kõik võrdsed, saadakse rikkus, ühiskonnakorraldus soosib, põhitöö oleks igal inimesel endal. Üksikisikul on võimed ja tulud: võimete osa ei tohi ülehinnata, loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel’ (näiteks keelevaist). Rikkad jaotavad umber: kõigil võrdsed võimalused, tahtejõud, rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus
ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed vasakpoolne Ideoloogia liberalism Konservatism sotsiaaldemokr aatia Keskne Indiviidi vabadus kollektiiv on võrdsed väärtus tähtsam kui võimalused üksikisik. kõigile Traditsioonid Riigi roll tugineb erakondade ja tgelema pigem pehmendama sotsiaalsete liikumiste inimeste füüsilise turukonkurentsi tegevus, annavad turvalisuse kui mõju ning tagama hinnangu eksisteerivale sotsiaalse igale inimesele poliitikale ning pakuvad turvalisusega. väärika
2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi) 3) Kahjude vähendamise poliitika – (Holland) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest. --- Hariduspoliitika põhiküsimus: Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim: Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste) Jaapani mudel – kõik lapsed keskkooli lõpetamiseni koolis, valik 15 aastaselt, suunatakse erineva kvaliteedi ja prestiižiga koolidesse ---- Noorsootöö ja noorsoopoliitika: Noorsoopoliitika staatiline ja dünaamiline käsitlus Staatiline – noorsootöö ongi noorsopoliitika Dünaamiline – “tänane” noorsootöö on “eilse” noorsoopoliitika tulemus (noorsootöö kui muutumise protsess) ---
Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku Sotsioloogiline institutsionalism Inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutud Valikud on kultuuriliselt ,,ettemääratud" Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid Neofunktsionalismi ideed (ideelist arusaama üritatakse panna ideaalsesse raamistikku) Integratsiooniteooria (vaatleb, kuidas koostöö saaks paremini toimida). On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide. - EL teooria Ülekandeefekt - Integratsioon kandub sektorist sektorisse - Majandusest poliitikasse
(tööturu segmendid). Vastastikune tagasiside tööturu ja leibkondade vahel säilitab olukorda, kus naised on halvemate tingimustega töökohtadel. Institutsionaalne inerts ja tagasiside efekt pakkumis- ja nõudluspoole vahel lubavad diskrimineerimisel ja selle tagajärgedel püsida turujõududest sõltumata. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine diskrimineerimine o Töövõtjate valikud: väljaõpe, töökohavalik o Tööandjate valikud Diskrimineerimine sotsialiseerimine o Piiratud valikud Põhjuslikkus: eelistused tööjaotus Institutsionaalsed tegurid Piiratud mobiilsusvõimalused 2. Majandusteaduslikud Uusklassikaline teooria Sissetulekute maksimeerimine elu jooksul kõrge sisenemispalk; väikse tööstaaziga kaasnev sissetuleku tõus; väike inimkapitali devalveerumine; vajadus vähese inimkapitali järele Eelistused tööjaotus Tulemused
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimisek
probleeme põhjustab vaesus, abitus, õnnetused, majanduslik olukord, hälbivus (kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida).
inimesed, toimetulekuraskused jpm.) · teenuste osutamine riiklikult tsentraliseeritud, mis jättis varju kohalikud vajadused ja huvid · töökoht lõi eeldused kollektiivseks "rikkuste" ümberjaotamiseks ning a/ü oli jaotusprotsessi administraatoriks · nõukogude sotsiaalkaitse süsteemi põhimõte - hüvede diferentseeritud jaotamine lähtuvalt parteilisest ideoloogiast (nomenklatuur) 1990-aastate SP valikud Otsingud on kulgenud kahes suunas: · soovitakse integreeruda euroopalikku sotsiaalsesse turumajandusse; · kuid samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon: kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või ,,nähtamatu käsi" ? SP roll siirdeühiskonnas SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule;
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber. Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja raha kommunaalmakseteks ning pu
Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) Toetab isikuvabadust Kiired reformid
Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) · Toetab isikuvabadust · Kiired reformid · Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist
võimalusest. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et ühiskonnas käitutakse mõistusepäraselt. Tegelikus elus ei pruugi see alati nii olla, sest otsuste tegemist mõjutavad hetke emotsioonid (isiklik sümpaatia, mood jpm). Olukorras, kus vahendid on piiratud ja võimalikke kulutamisviise palju, peab igaüks otsustama, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Majanduse moodustavad kõigi (üksikisikud, perekond, ettevõtted) valikud tervikuna. Makroökonoomika - uurib kogu majandust puudutavaid üldisi küsimusi (riigi tootmise tase, majanduskasv, hinnatõus, töötuse tase jms). Mikroökonoomika - uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Valikuid tehes tuleb vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida, kellele ja kuidas. 1. Mida? Toota tasub kaupu ja teenuseid, mida vajatakse ja mille eest ollakse nõus maksma. Eestis Eesti turu jaoks riisi söömise pulki tõenäoliselt toota ei ole mõtet. 2
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid
alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 10. 10.Majanduslik mõtlemine, thinking like economist 11. 11. Nappus sunnib inimesi valima. Scarsity Kõik valikud hõlmavad alternatiive. Inimesed püüavad teha häid valikuid
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun
tervisemõjurite kaudu. • Inimese tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule. • Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust. Terviseendenduse eetika - Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise tervisesõnumi kandjaks ja selle eest vastutama, sest valed valikud võivad kahjustada suuri inimrühmi ning TE sekkumised mõjutavad mitte üksnes inimeste tervist, vaid ka ühiskonna väärtushinnanguid ja isegi riigi majandust. • Eetika on terviseenduse süda, põhineb väärtushinnangutel - mis on õige, vale hea või halb. Rahvatervis (public health) •Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmale suunatud tervist
mobiilsuse kasv, rohelise elulaadi väärtustamine, töö- ja elukohtade paigutumine looduslikult ja kultuuriliselt meeldivatesse kohtadesse; · nii koondavate kui hajutavatena on elukoha-eelistuse väärtushinnangud, kus koondavateks on peamiselt sundvalikutest tulenevad üldised hoiakud, nt töökoht linnas, hajutavateks aga puhke-eelistustest ja hobidest tulenevad valikud. Jätkuvalt suuri muutusi võib lähituleviku areng tingida keskustest ja teedest kaugele jäävas maa-asustuses ja suurlinnade lähialadel. Endised majandikeskused on nõrgenenud, enamik töökohti kadunud. Teeninduse ja haldusstruktuuri ratsionaliseerimisega on kadunud ja kadumas hulk väiksemaid teenindusasutusi (pangakontorid, sidejaoskonnad, koolid jm). See protsess jätkub. Samas võimendub valglinnastumine, nagu see 1990. aastate teisel poolel ja eriti aastail 2001-2002 on juba toimunud
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnolo
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämisek
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, ri
Tervisedenduse eetika - • Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu tervisesõnumi kandjaks ja selle eest vastutama, sest valed valikud võivad mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele. o Parimad tulemused iga suhte ja kogu/HDL-kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem. • Kõrge kahjustada suuri inimrühmi ning TE sekkumised mõjutavad mitte üksnes tasandi jaoks saavutatakse kui töötame samaaegselt igal rindel. 5. Sünergia – autonoomiaga naistel oli noradrenaliini tasemed kõrgemad. inimeste tervist, vaid ka ühiskonna väärtushinnanguid ja isegi riigi majandust
eurointegratsioon) KONSERVATISM parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist. Põhiseisukohad: - ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. - pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme - peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik - pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel - majanduses ollakse riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt - kaitstakse eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. - esmatähtsad on traditsioonilised kooslused suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandjate roll - - riik tegeleb pigem füüsilise turvalisus tagamise kui sotsiaalse turvalisuse.
täitmisele, vähem suhetele, juht hoiab distantsi, määrab eesmärgid, kehtestab tegevusreeglid, valid tegevusviisid ja kontrollib teostust, eeldab allumist ja käskude täitmist. Selgitav juhtimine- Juht pöörab tähelepanu nii suhetele kui ülesande täitmisele. Juht määrab eesmärgid, aga kaasab töötajad otsustusprotsessi, samas kehtestab reeglid ja annab korraldusi. Osalev juhtimine- Juht teeb koostööd, ühised eesmärgid, töötajad teevad ise valikud eesmärkide saavutamise vahendite valikus. Delegeeriv juhtimine- Töötajad püst. ise eesmärgid ja valivad tegevusviisi kokkulepetest ja valitud strateegiast. Juht tegeleb üldise juhtimise ja lõppkontrolliga. 11. Inimene-töö ja inimene-organisatsioon sobivus, sobivust määravad tegurid. Olulised: oskused, teadmised, võimed, väärtused ja isiksus-nende sobivus töö olemus ja keskkonnaga. Inimene- töö sobivus kätkeb endas nõudmiste- pakkumise ja vajaduste-
9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Austama peaks ainult head inimest, mitte võimsaid ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Hea inimene: rats. Valikud, loomupärased inimlikud kalduvused. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda kasut. mõõdukaid käitumisviise. Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas inimene peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline, kes teeb seda ilma et oleks vääriline, on rumal. Eneseväärikus on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2
tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi
o Riigi omapärad Territoorium, mida kõik omale tahavad (nt Gibraltar Suurbritanniale kaubateedeks) Ohud o Konkreetsed – keegi ründab (nt Eesti kardab konkreetselt Vene riiki, Ukrainat rünnati konkreetselt idast) o Ohustatakse – valitust, ideoloogiaid/elustiile, majandust, kommunikatsioonivõrke (küberrünnak), inimjulgeolek Viisid julgeoleku tagamiseks Isolatsioon – minna peitu (Tiibet oli 50 aastat isolatsioonis, ei pääsenud ikkagi; Albaania; Põhja-Korea) Ise hakkama saamine/self reliance - luua ise piisavalt tugev sõjavägi nt Põhja-Korea praegu Neutraalsus & mitte-ühinemine o Neutraalsus – konfliktis mitte poolte võtmine (Šveits, Austria edukalt hakkama saanud, ei pruugi alati töötada) o Mitte-ühinemine (NAM) – tänapäeval kolmas maailm, ütles et ei võta
3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 1. Milles seisneb turu „nähtamatu käe” toimimise mehhanism?
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
Rajasõltuvus- liitudes mingi organisatsiooniga eeldatakse, et mööda seda rada liigutakse edasi ehk vastuvõetud otsus viib järgmise otsuseni mis tuleb vastu võtta ( nt. liitusime el-ga ja liikusime mööda rada edasi võtsime vastu euro jne.)ehk. Mineviku otsused kallutavaid meie oleviku otsuseid ühele poole. Sotsioloogiline institutsionalism - *inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutaja; * Valikud on kultuurilised ,,ettemääratud"; *Instutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid. Konstruktivism- Reaalsus on konstrueeritud- me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus; Õppimine, sotsialiseerumine; Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest Kriitiline teooria- ümber hindamine, vasakpoolne, kriitiline julgeolek Roheline teooria seotud rohelise teooriaga, keskkonna olulisuse tõus
annaabi.ee 
