50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Seega on globaliseerumine suur võimalus ettevõtjatele, ent vähemalt sama suur väljakutse avalikule poliitikale, sest globaalse majanduse tingimustes ei ole enam majanduspoliitika eesmärk(klastrid) üheselt defineeritav, kuna klastrid ise on muutuva iseloomuga. Kokkuvõttes ma arvan, et üsikisik, ettevõtja ja riik kui tervik võivad väga kergelt vastuollu sattuda, sest see on nagu kolmikring, kõik üksused saavad alguse üksteisest või üksteise abiga ehk üksikisik saab toimida tänu ettevõtjale ja riigile, ettevõtja tänu riigile ja üksikisikule, riik tänu üksikisikule ja ettevõtjale. Pahuksisse üldiselt ajab raha, mis on üksikisiku kui ka tegelikult ettevõtja ja ka riigi huviks, aga ka seadused. Vastuollu satutakse näiteks kui üksikisik ja ettevõtja ei täida riigiseadusi, riigi majandus ja poliitika vihastavad ettevõtja või/ja üksikisiku välja, üksikisik keerab käkki ettevõtjale (näiteks reedab või
ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed vasakpoolne Ideoloogia liberalism Konservatism sotsiaaldemokr aatia Keskne Indiviidi vabadus kollektiiv on võrdsed väärtus tähtsam kui võimalused üksikisik. kõigile Traditsioonid Riigi roll tugineb erakondade ja tgelema pigem pehmendama sotsiaalsete liikumiste inimeste füüsilise turukonkurentsi tegevus, annavad turvalisuse kui mõju ning tagama hinnangu eksisteerivale sotsiaalse igale inimesele poliitikale ning pakuvad turvalisusega. väärika
Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on
Brasilianiseerumine ja selle põhjused Vähemus rahavastikust töötab täisajaga palgatööl, ülejäänud töötavad palju ebakindlamates tingimustes. Enamus töötab: müügiagentidena, väikepoepidajatena, käsitöölistena, käivad edasitagasi erinevate tegevuste ja hõivevormide vahel. Põhjused: Ekstreemne dereguleerimine Ekstreemne panindlikuse muutumine Ekstreemne miteformaalseks muutumine Poliitika ja majanduse vahekord Võimu vahekord poliitika ja majandus vahel poliitilised tegutsejad seotud territooriumitega, majanduslikud tegurid aga mitte. Riikide valikud kõrgem töötus ja vähem vaesust (enamus Euroopa riike), kõrge vaesus, veidi vähem töötust (USA) Ebakindluse ja töötuse kasv Doomino efekt poliitikas ja majanduses heaoluriigi kokkuvarisemine Tööturu paindlikkus riskid ettevõtetelt indiviidile ja riigile Piirid rikaste ja vaese vahel muutuvad hägusemaks rikkus lühiajaline
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimisek
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroop
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid