Üksikisik ja majandus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Üksikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused

Seega on globaliseerumine suur võimalus ettevõtjatele, ent vähemalt sama suur väljakutse avalikule poliitikale, sest globaalse majanduse tingimustes ei ole enam majanduspoliitika eesmärk(klastrid) üheselt defineeritav, kuna klastrid ise on muutuva iseloomuga. Kokkuvõttes ma arvan, et üsikisik, ettevõtja ja riik kui tervik võivad väga kergelt vastuollu sattuda, sest see on nagu kolmikring, kõik üksused saavad alguse üksteisest või üksteise abiga ehk üksikisik saab toimida tänu ettevõtjale ja riigile, ettevõtja tänu riigile ja üksikisikule, riik tänu üksikisikule ja ettevõtjale. Pahuksisse üldiselt ajab raha, mis on üksikisiku kui ka tegelikult ettevõtja ja ka riigi huviks, aga ka seadused. Vastuollu satutakse näiteks kui üksikisik ja ettevõtja ei täida riigiseadusi, riigi majandus ja poliitika vihastavad ettevõtja või/ja üksikisiku välja, üksikisik keerab käkki ettevõtjale (näiteks reedab või

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

14

docx

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal

ideaalsest ühiskonnakorraldusest.  Parempoolsed vasakpoolne Ideoloogia liberalism Konservatism sotsiaaldemokr aatia Keskne Indiviidi vabadus kollektiiv on võrdsed väärtus tähtsam kui võimalused üksikisik. kõigile Traditsioonid Riigi roll tugineb erakondade ja tgelema pigem pehmendama sotsiaalsete liikumiste inimeste füüsilise turukonkurentsi tegevus, annavad turvalisuse kui mõju ning tagama hinnangu eksisteerivale sotsiaalse igale inimesele poliitikale ning pakuvad turvalisusega. väärika

Ühiskonnaõpetus

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Vägivald ja kuritegevus  Pereprobleemid  Noored ja vanad  Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus  Haridusprobleemid  Linnastumise kriis  Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid   Teadus ja tehnoloogia  Ülemaailmsed konfliktid  Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:  Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne

Sotsioloogia

44

docx

Rahvusvahelised suhted

Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on

Ühiskond

23

odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

Brasilianiseerumine ja selle põhjused Vähemus rahavastikust töötab täisajaga palgatööl, ülejäänud töötavad palju ebakindlamates tingimustes. Enamus töötab: müügiagentidena, väikepoepidajatena, käsitöölistena, käivad edasitagasi erinevate tegevuste ja hõivevormide vahel. Põhjused: Ekstreemne dereguleerimine Ekstreemne panindlikuse muutumine Ekstreemne miteformaalseks muutumine Poliitika ja majanduse vahekord Võimu vahekord poliitika ja majandus vahel ­ poliitilised tegutsejad seotud territooriumitega, majanduslikud tegurid aga mitte. Riikide valikud ­ kõrgem töötus ja vähem vaesust (enamus Euroopa riike), kõrge vaesus, veidi vähem töötust (USA) Ebakindluse ja töötuse kasv Doomino efekt poliitikas ja majanduses ­ heaoluriigi kokkuvarisemine Tööturu paindlikkus ­ riskid ettevõtetelt indiviidile ja riigile Piirid rikaste ja vaese vahel muutuvad hägusemaks ­ rikkus lühiajaline

Organisatsioon ja juhtimine

78

ppt

Sotsiaalpoliitika

RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1  Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega ­ surve selleks tuli EL-lt ­ hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu  Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu ­ tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest ­ SP vajab toimimisek

Sotsioloogia

9

docx

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika

Sissejuhatus sotsiaaltöösse

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg)  Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet ­ likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon  SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud)  SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroop

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)