Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
unustada, vägivaldsus, vitsata, käibetõed, peegel, sündides, süütu, eeskujud, kohtab, saadavad, kaliibriga, vägev, kasvatatud, kahtlase, väärtushinnanguid, libastuda, kana, pissib, muresid, käbi, kuku, omandab, emma, silmis, eelsoodumus, aspekte, maneerid, strateegiad, hirmud, foobia, nutta, millegipärast, igalühel, aspektist, tundeeluLapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
täitjatele, ilma nendeta ei oleks see töö selline nagu ta teie ees praegusel kujul on. 1. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Lapse väärkohtlemisest on hakatud rääkima alates 1962.aastast, kui dr. C.H. Kempe ja tema kolleegid tõid avalikkuse ette termini "battered child syndrome", mis pani aluse väärkoheldud laste riiklikule kaitsmise ja abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena. Vägivald sisaldab eneses alati ohtu inimese tervisele ja selle tõttu olen antud töös lähtunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt rakendatud
Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16). Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid majanduslik stress ja vaesus,
2. aste vanemad ja perekond: viha kiusamise suhtes, empaatia ohvri suhtes. Peret võiks nimetada kiusamise sekundaarseks ohvriks 3. aste pealtnägijad koolis: jälgivad, see võib juhtuda ka nendega 4. aste teised koolis: kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. Siin kõige olulisem kooli sõnum: meil ei ole kiusamine lubatud, seda ei tolereerita. 5. Aste väljaspool kooli. Kool on miniatuurne ühiskond, ühiskonna peegel. Kui koolis ei ole turvaline, siis miks peaks väljaspool kooli e ühiskonnas lastel turvaline olema? Kiusamine ja lapsevanemad...(Heleni subjektiivne nägemus) Need vanemad, kes saabuvad kooli ja karjuvad, lasevad tossu välja. Laps suure kiusamise ohver ja nõuavad, et kiusaja visataks koolist välja. Lahendus: lase aur välja lasta, siis saab minna asja juurde süvitsi ja asja uurima hakata. Kui tuleb vihane lapsevanem/laps, siis proovi ta istuma
(kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
*TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT *ILUKIRJANDUS *VÕÕRKEELED USULINE KASVATUS *LAPS EI OLE USULE KÜPS NAISE KASVATUS *NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA *NAINE PEAB MEHE VÕIMU TUNNUSTAMA *NAINE ON MÄÄRATUD SÜNNITAJAKS JA LASTE HOOLDAJAKS *NAINE ON LOODUD ÜLEKOHUT KANNATAMA JA JÄRELEANDMA *SÕNAKUULMINE JA TRUUDUS MEHE VASTU *ARMASTUS JA HOOL LASTE VASTU *ÕIGE NAISE KOHT ON KODUS *MITTE ÕPPIDA SEDA, MILLEST ARU EI SAA MÕTTEID: Varajane lapseiga *kõik ,mis meil sündides puudub, saame kasvatuse teel – looduse, inimeste või asjade kaudu *kasvatus on kunst, on võimatu, et ta õnnestub *hea kasvatus koosneb harjutustest *palju elanud inimene, - see kes on kõige rohkem tundmusi läbi elanud *kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses *kui pole ema, siis pole last, nende vahel on kohustused vastastikused *esimene lapseiga on täis haigusi ja hädaohte *võitluses katsumustega saab laps jõudu *kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Lapsevanemana on kohustus oma järglase arengut jälgida, veenduda, et see on kooskõlas tema vanusega. Lapsel peaks olema laua ääres või tema toolis kindel koht. Ei tohiks lubada tal söögi ajal ringi käia ega televiisorit vaadata, samuti ei tohiks teie samal ajal muude põnevate asjadega tegeleda. Kaheaastane peaks, mõningase teiepoolse abiga, ise sööma. Kuid mingisuguseid lõbustusi söömise ajal ei tohiks olla. Ja ei tohi ära unustada, kes on vastutav. Kui te 12 mööda maja oma last pudrukausiga taga ajate, siis kes on keele ümber oma väikese sõrme keeranud? Õige ei ole pidada toidutaldrikut päev otsa laual: see on ebahügieeniline ja annab lapsele vale signaali- ta arvab, et võib süüa, millal iganes ja mida iganes. Söögikorrad peaksid olema rõõmsameelsed, regulaarsed ja rahulikud.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Positiivne (eesmärgiks edu), Eesmärgiks saada Eesmärgiks teha ül head tulemused paremaks, seotud sisemise hästi, seotud välise motivatsiooniga motivatsiooniga Negatiivne (eesmärgiks Oluline täiskasvanute Eesmärgiks mitte näha ebaõnnestumise vältimine), puhul, eesmärgiks mitte end halva võimekusega halvad tulemused unustada õpitut Motivatsiooni mõjutab enda arusaam õnnestumise/ebaõnnestumise põhjustest ◦ Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) ▪ 4 peamist põhjust: võimekus, pingutus, ülesande raskus, õnn ▪ sisemine vs välimine kontrollikese – kas põhjus tuleneb endast või välistest teguritest? ▪ Püsivus – kas põhjus muutub ajas? ▪ Kontrollitavus – kas põhjus on kontrollitav?
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4
olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsemiseks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eestseaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistamist. Perevägivalla levimus Laste ja noorte vastu suunatud vägivalda on raske välja selgitada, kuna sotsiaalhooldus ja tervishoiu vaatevälja jõuavad juhtumid on vaid mäe tipp.
J.Locke -Laps sünnib maailma absoluutselt iseloomuta.?! See ignoreerib psüühika materiaalset alust. Iseloomu kujunemist reguleerib sünnipärane temperamenditüüp. Iseloomu seisukohalt on tähtis: Kas kõik vajadused rahuldatud Öine uni Vajavad uusi muljeid, muidu puutuvad passiivseks Panevad tähele pisiasju ja teevad sellest oma järeldused Iseloom kujuneb paljuski matkimise teel- laps on nagu peegel meie endi iseloomu näitamisel. Mäng. On koolieeliku juhtiv tegevus. Mängu teooriad: Spencer- jõu üleküllusest Groos- biol. mänguteooria. Mängu määravad instinktid Mäng on harjutamine, ettevalmistus eluks Ei teinud vahet inim-ja loomalapse vahel. Adler- mäng on tegevus, mis kompenseerib alaväärsuse Laps maksab mänguasjadele kätte oma läbielamiste eest Toob sisse lapse ja vanema suhted. Sel juhul peaksid olema ainullt
tekitada. Kui neid ähvardada näiteks:"oota, kuni isa koju tuleb..." see jätab neid täiesti külmaks ja kurdiks. 10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud Teid oma vajadustest teavitama. Need on siis kümme peamist tunnust, mille järgi peaks ära tundma indigolapsed. (Tobber.J. 1999: 9-10) Huvitav on ka see, et indigolaps ei teki äkki mingis vanuses. Statistikat vaadates on indigolapse saatus juba sünniga ära määratud. Indigolaste maailmavaade on kohe sündides teistsugune. Ning inimesed selletõttu ei mõistagi indigosid. Need lapsed kuuluvad 9 arvutiajastusse. Selle tulemusena"elavad nad palju oma peas". Arvatakse need lapsed on tulnud eesmärgiga luua midagi uut. Tundub, et neil oleks justkui kaasasündinud teadmised teatud mentaalsetest visualiseerimisreeglitest. Nad teavad, et kui nad mõistavad, mida nad luua tahavad, siis suudavad nad seda teha
Populaarsust mõjutavad samuti teised tegurid. Puberteedi ajal on varajane füüsiline küpsemine samuti muutuja, mis mõjutab populaarsust ja sttatust. · ISOLEERITUD LAPSED, ÜKSINDUS JA SOTSIAALNE ENDASSE TÕMBUMINE isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene. Seotud konstruktsioon on sotsiaalne endasse tõmbumine, mida defineeritakse kui pidevad üksildast käitumiseviisi kõikide vormide esinemist, kui laps kohtab tuttavaid/võõraid eakaaslasi. Sõprussuhe · Tavaliselt peame sõprussuheteks kahe kindla inimese vahel olevat l'hedast suhet, mida näitab nende läbikäimine või psõhholoogiline kiindumus ja usaldus. Sõprussuhe seostub sotsiaalse osalusega ja sotsiomeetrilise staatusega, kuid see ei ole sama asi. · SÕPRUSSUHTE KÄSITLUS VIISID tehti uurimus 6-14 aastaste laste seal. Nad pidid kirjutama oma parimast sõbrast essee
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist. Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste
Jne Joonis 3. Müncheni mudeli revideeritud variant. 12 Mis on andekus Andekuse avaldumises on olulisel kohal muidugi ka nn õnne faktor (sellele osutas andekuse kontekstis esimesena tähelepanu A. Tannenbaum 1983. aastal), mida mõjutab sünnipära või näiteks see, kas oma elu olulistel etap- pidel kohtab laps inimesi, kes tema eeldusi märkavad ja tema ande aren- gule kaasa aitavad. Lugusid andekatest lastest: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks. Aasta pärast oli poiss riiulist leitud muusikatermini-raamatukese viide vihikusse ümber kirjuta-
süsteem, mille abil luuakse kujutlus uuest mõistest. Kujutlusest lähtudes ja sellele toetudes viiakse laps ühe või teise mõisteni. Arvestada tuleb, et intellekti puudega lastele valmistab raskusi kujundatavate mõistete oluliste tunnuste leidmine. Eriti suuri raskusi valmistab tunnuste leidmine siis, kui need erinevad tunnused on väliselt sarnased. Et laste jaoks aine lihtsamaks teha, tuleb õpetajal kasutada võrdlemise ja vastandamise võtteid. Õpetamisel ei tohi unustada et LÕK õpilased jätavad meelde aeglaselt ja unustavad väga kiiresti. Reaalses õppetöö peab pidevalt korrata ja meelde tuletada vanu asju. Kordamine toimub igas tunnis! Abiõppe õppekava on selline, et kui mingil põhjusel ei jõua õppekava nõudeid täita, siis saab järgmisel õppeaastal selle lünga täita. Lihtsustatud õppe üheks ülesandeks on ette valmistada elukutse valikuks ja selle omandamiseks.
" (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 225 ). Miks Juulius ja Anna nii lähedaseks said ei ole eriti raske mõista. Nad olid mõlemad haritud inimesed, nende maailmavaated paljuski kattusid ja nad mõistsid teineteist. Juuliusele oli tema perekond tähtis ja vajalik, seetõttu ei jätnud ta kunagi Emmit maha, juba tema põhimõtted ei oleks seda lubanud. ,,Aga siiski- perekond, see on midagi muud kui üksikud inimesed, see on veel midagi rohkem. Me ei tohi unustada oma kohustusi, kui mitte teiste, siis iseenese pärast. Sest me ise vajame oma kohustusi veel rohkem kui teised. Peale selle- inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 226 ). Anna oli väga kiindunud oma lapsesse, kuigi too elas Emmi ja Juuliuse juures. Mida aeg edasi seda enam tema ematunded said temast võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema
annaabi.ee 
