Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002
inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039- aastased) rahvastiku vähenemisega. POSTIMEES.ee»Eesti uudised http://www.postimees.ee/3057909/eesti-rahvaarv-vahenes-mullu
Seda eelkõige meeste eluviisi tõttu ( riskantsed tegevused, alkohol, vähene tähelepanu pööramine tervisele). Kõige rohkem on Tartumaal 30-34 aastaseid inimesi, Eestis 20-24 aastaseid. Kui alla 50 ndates eluaastates inimeste hulgas on naiste osakaal mitte väga palju suurem, siis alates 50 aastatest suureneb naiste osakaal märkimisväärselt. Naiste oskaal on 80 pluss aastates inimeste hulgas võrreldes meestega lausa mitmekordne. [Type text] 1.3 Sündimus Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000.
Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani. XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest. XIX sajandi esimese veerandi lõpus 1 mlr inimest. Aastal 1900 1,59 mlr inimest. Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria
Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1.4 Imiku suremus Imiku suremus on Jaapanis 3,88%o. See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. 2.1.5 Laste arv (naise kohta): Jaapanis on laste arv keskmiselt naise kohta 1,41%o. Sellest on, võrrelda teiste
Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%. Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu muutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimased kümme aastat kasvanud ja oli 2010 isegi 35 inimesega positiivne, kuid 2011 langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündide arvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimale tasemele 2008. aastal. Pärast seda on sündide arv mõnevõrra langenud. Sur- made arv on jätkuvalt vähenenud, mida näitab ka oodatava eluea pidev tõus. Sündide arv on küll kõrgem kui möödunud kümnendil, kuid summaarne sündimuskordaja Eestis oli 2011. aastal 1,52, mis jääb alla taastetaseme (2,1 last naise kohta). Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti on
Miks on seal kõige tihedam asustus? Sellepärast, et seal asuvad suuremad linnad ja inimestel on, kus töötada. Nt lõunas pole suuremaid linnu ja seega ka rahvastiku tihedus väiksem. On vaid väiksed külad, kus inimesed tulevad ots otsaga kokku. Argentina rahvastiku paiknemise kaart, kui palju elab inimesi km2. Joonis 2. Kaart Loomulik iive Argentinas on 17,8 sündi/ 1000 elaniku kohta ja suremus 7,4 elanikku/ 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on nende andmete põhjal 10,36 inimest/ 1000 elaniku kohta. Argentinas rändesaldo on 0 rännet/ 1000 elaniku kohta. Imikusuremus on 11,1 surma/ 1000 sünni kohta. Keskmiselt on Argentina naisel 2,4 last. See näitaja on madal.Põhjuseks võivad olla majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). 11
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
suuruse 3) Kujundab töötajate ootusi tulevase pensioni suhtes Eesti pensionireformi eesmärgid Kõige pealt tooksime siinkohal välja inglise majandusteadlase Nicholas Barr´i arvates kolm kõige tähtsamat pensioni eesmärki. Nendeks oleks: 1) kaitse vaesuse eest vanaduspõlves, mis peab tagama, et mitte kellegi sissetulekud vanas eas ei langeks allapoole teatud kokkulepitud miinimumist 2) kindlustus, mis tagaks kaitse nn" eluea riski" 3) tarbimisvõimaluse silumist üle elukaare, mis tagaks selle, et elustandardis ei toimuks vanaduse saabumisel olulist langust. Kõige üldisemas plaanis ei erine Eesti pensionireformi eesmärgid Nicholas Barri poolt väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
perioodide lõikes. 1990. aastate alguses alanud rahvastiku kiire vähenemine, eriti Eesti äärealadele jäävates maapiirkondades, on viimasel kümnendil mõnevõrra aeglustunud, kuid probleem on jätkuvalt aktuaalne. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi. Väljaränne on tõusnud u 4000 el 5000-ni. Sisseränne on u 3500 el tõusnud u 3900-ni. Sündide arv on enam-vähem samaks jäänud, surmade arv on vähenenud. Maale kolijad: tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. Vähemkindlustatute ränne. Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. Tööga seotud ränne.
revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli demograafiliste muutuste arutelus. Arutelu tulemusena eelistused olid rohkem majanduslikku laadi ning mõiste ,,üleminek" asendus sõnaga ,,revolutsioon". Muutusi demograafilises käitumises peeti põhiliselt ühiskonna edukuse funktsiooniks. Notestein (1945), kes mängis otsustavat rolli demograafilise üleminekuteooria formuleerimisel, rõhutas suremuse vähenemise mõju ja
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
2.1 Arengutasemenäitajad Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine.
elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: tasemel):_ suurenenud produktiivsus, _ suurem tööjõu pakkumine,_ paremad Enamus uurijaid kogu maailmas vaatlevad heaolu kui funktsiooni sotsiaalses Keskmine eeldatav eluiga, demograafilised näitajad (sündimus, suremus, oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi_ rohkem säästusid struktuuris ja juurdepääsu ühiskondlikele ressurssidele. See ei ole seisund, iive), surma põhjused, imikusuremuskordaja, haigestumuskordaja,
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena. • Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu. • Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine •enesetapud •koolivägivald •psühhosomaatilised haigused •hoiakud ja käitumistavad •suhtumine psüühikahäiretega isikutesse •vaimse tervise kajastamine meedias • rahastamise prioriteedid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil Paranemine
Eesti rahvaarv praeguspiirides (tuh. inimest) Aast Rahvaar Aast Rahvaarv a v a 1782 490 1945 u.800 1881 882 1959 1191 1914 1000 1989 1566 1922 1020 2000 1370 1940 1054 2008 1341 XVIII sajandi lõpus algas ka Eestis demograafiline siire. See on rahvastikuprotsess, mille tulemusena kujuneb ümber rahvastiku sündimus ja suremus, selle aastane juurdekasv (iive) kui sündimuse ja suremuse vahe, aga samuti vanuskoosseis. Demograafiline siire algab, kui elutingimuste paranedes hakkab langema suremus. Et sündimust mõjutavad sajanditevanused traditsioonid, siis see esialgu ei muutu või koguni kasvab, sest emad elavad kauem ja jõuavad rohkem lapsi sünnitada. Rahvastiku iive suureneb pidevalt, rahvaarv kasvab plahvatuslikult. Seda etappi kutsutaksegi demograafiliseks plahvatuseks
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Majanduse struktuur Hankiv, Töötlev, Teenindav 4. Töö tootlikus Ühe töötaja poolt valmistatud toodangu kogu 5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad
Muus osas on tõlkimisel lähtutud eesmärgist tagada konkreetse mõiste kasutamine konkreetset nähtust kirjeldavana kogu töö lõikes vältimaks mõistete laialivalguvusest tulenevat segadust. 5 1. DEMOGRAAFILINE OLUKORD 1.1 Tööjõuvananemine Euroopa riikides ja Eestis on üheks olulisemaks probleemiks tõusnud rahvastiku vananemine, mille põhjuseks on eelkõige langenud sündimus ning pikenenud keskmine eluiga. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulud pensioni- ning tervishoiusüsteemile. See võib tähendada omakorda majanduskasvu aeglustumist, mistõttu on Euroopa riigid olnud sunnitud reformima oma sotsiaalkaitse süsteeme ning leidma võimalusi, kuidas tööjõudu kauem tööturul hoida. (Reelika Leetmaa, 2004)
Suurt rolli mängib ka reklaamiga seotud seadusandlus. Jaemüüja kaubatüübid ja loodud formaat tuleneb samuti seadusandluse interaktsioonist. Samas mõjutavad jaekaupmehed omakorda tarbijaid ning valitsust toodete valikus ja neile formaadi arendamises. (Fernie 2003: 16-17) Järgmiseks suureks jaekaubandusettevõtte keskkonda mõjutavaks teguriks on elanikkond ning seal all kitsamalt tarbija. Üldise rahvaarvu mõjutajad on sündivus ja immigratsioon ühelt poolt ning surmade arv ja emigratsioon teiselt poolt. Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega
3 Ameerika Ühendriigid 314 317 000 2012 4 Indoneesia 237 641 326 2010 5 Brasiilia 193 946 886 2012 6 Pakistan 180 600 000 2012 7 Nigeeria 166 629 000 2012 8 Bangladesh 152 518 015 2012 9 Venemaa 143 142 000 2012 10 Jaapan 127 570 000 2012 rahvaarv 20-l sajandil kolmekordistus. Sellise kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks on: laste suremuse vähenemine ning keskmise eluea tõus. ÜRO rahvastikuraporti järgi väheneb rahvaarv lähema 50 aasta jooksul 39 riigis, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal Maailma rahvaarv suureneb ÜRO rahvastikuraporti kohaselt järgneva 50 aasta jooksul 9,3 miljardile. 97 protsenti rahvastiku kasvust tuleb Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast (http://www.ap3.ee) ning seda vaatamata tohutule mõjule, mida tekitab AIDS.
Strateegilised eesmärgid Eesti rahva tervise parandamiseks Rahvastiku tervise arengukava 2009- 2020: ↓Suhteline vaesus ▪ sotsiaalne sidusus ↓Pikaajaline töötus ▪ laste tervislik areng ↓Psüühikahäired, ▪ tervislik keskkond suitsiidid ▪ terve eluviis ↓Vigastussuremus ▪ tervishoiusüsteem ↓Ülekaalulisus ↓HIV viiruse levik Keskmise eluea pikenemine ↓ Uimastite kasutamine meestel 75-ni (71,2), naistel ↑ Liikumisaktiivsus 84-ni (81,1) Tervisetulem on seotud paljude põhjustega SVH ravi vajavate 30 kuni 64 aastaste osakaal on langenud, 30-64 aastaste suremus SVH-sse on langenud. Võimalik ära hoida ca 500 enneaegset surma/aastas. Maakonna tervisenõukogu aastast 2005 Seoses südamestrateegiaga loodi igasse maakonda, osades maakondades lisaks olemas uimastiennetusnõukogud.
3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … Vaba kooselu ehk vabaabielu … Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte
ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
loodus-ja reaalteadused, meditsiin ja filosoofia, mis oli praktiline ja elulähedane ning eitas kiriklikke dogmasid, pakkudes selle asemele universaalset filosoofilist religiooni, mis pidi eri inimestel üksteisele vennalikult läheneda. Esile kerkisid ideed inimeste võrdsusest, vabadusest jne. 13.Rahvastikukasv eri regioonides 19. sajandil. Rahvastikukasv on seotud demograafilise üleminekuga, s.t, et globaliseerumiseelses ühiskonnas oli sündimus ja suremus mõlemad kõrged ja rahvastikukasv seega aeglane. Esimesena hakkas rahvastik kasvama varase dem.üleminekuga Euroopas ja eurooplaste rände siirderiikides, Aasias ja Aafrikas algas üleminek hiljem ja seega kasv ka hiljem. Oli peamiselt põhjustatud esmalt suremuse langusest ja n-ö Lääne-Euroopa abiellumustüübi levikus, kus abielluti hiljem, jäädi tihedamini vallaliseks ning sealjuures ka ühiskondlikult aktsepteerituks. Sarnane üleminek hakkas Aasias ja Aafrikas toimuma alles 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
