Ühiskonnaõpetuse KT'ks kordamine (0)

1.3
Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri.
Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi.
Rahvastiku struktuuri, suurenemist /vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia .
Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks.
Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb – inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub.
Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt.
Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus.
Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorraldusega rahulolu ja seaduste austamine.
Perekond on sajandite jooksul palju muutunud, nüüdisajal on see väiksem ja vähempüsiv. Tänapäeval koosneb perekond tavaliselt vanematest ja lastest.
Leibkond on ühise majapidamisega kooslus, kus ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast või elatavad koos mitu perekonda.
­Ülalpeetav on isik, kes ise palka ei saa, näiteks laps ja pensionär.
Tööjõu moodustavad kõik tööealised ja –võimelised inimesed. Tööjõud jaguneb hõivatud töölisteks, töötuteks ja mitteaktiivseteks (õppurid, haiged jms)
Sotsiaalne kihistus on inimeste jagamine klassidesse vara järgi.
1.Eluiga ja suremus
Inimeste elu pikkus kajastab riigi sotsiaalmajandusliku arengu üldist taset, see mõjutab rahvastiku taastootmist ja heaolu pensionipõlves.
1960.ndate keskpaigal jäi oodatav eluiga pidama või isegi langes. 1990ndatel oli oodatav eluiga Eestis 69,9, Lätis 69,5 ja Leedus 71,6 aastat. 1990-1995 vähenes meeste ja naise keskmine eluiga Eestis 2,2 , Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra.
Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu. Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis.
1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid.
2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis
Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt .
1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid , struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus , hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale.
3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas
Sotsiaal-majanduslik areng – sotsiaalne ja majanduslik areng.
Repressioon – surveavaldus, mahasurumine
1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste vaheline lõhe oodatavas elueas Euroopa suurim – 10,2 Eestis, Lätis vähenes 10,5lt 9,8le ja Leedus 9,9lt 11,1le.
Maal ja linnas elavate inimeste oodatava eluea vahe on Lätis stabiilne 1990 – 2aastat, 2000 – 2,4 aastat ja 2008 2,2aastat. Leedus 2000 – 3,3 aastat, 2009 – 3,1aastat. Eestis tehti viimati selline uuring 1989 ja siis oli meestel vahe 2,1 ja naistel 1,7.
Eluea erinevused on peamiselt tingitud maal elavate meeste enneaegsest suremusest. Naistel maal veresoonkonna haigused ja vähesem tervishoid.
Lätis on kõrghariduse ja algharidusega 25- aastaste meeste seas eluea vahe 12,6 aastat ja samas vanuses naiste seas 7,1 aastat. Leedus 30-aastaste meeste eluea vahe 11,3 aastat. 2000. aastal oli kõrgharidusega mehel eeldus elada 13,1 aastat kauem kui algharidusega mehel, naistel 8,6.
Aastatel 2001-2004 oli 30-aastasel kõrgharidusega, abielus ja linnas elaval leedulasest mehel veel elada keskmiselt 47,7 aastat, vastanditel 27,3 aastat. Naiste puhul oli see 55,8 ja 40 aastat.
4. Rahvaarv Balti riikides 1995-2009
1995-1999 rahvaarvu langus pidurdus, väljaränne vähenes, iive oli negatiivne. Sest hakati pidama oluliseks majanduslikku kindlustust, arvestati terviseriskidega ja naiste vanus esimese lapse sünnitamisel kerkis.
Iive Lätis ja Leedus 2000-2009 oli negatiivne, Leedus olid elamispindadel kõrged hinnasd, inimesed muretsesid tuleviku pärast, palju surmasid, vähe sünde. Eestis oli 2000-2009 iive nullilähedane, majanduslik olukord parane, elanikel oli kõrgem keskmine eluiga.
Ränne püsis 2000-2009 negatiivne, ressursid olid kurnatud, sissetulek oli madal. Ränne oli kõige kõrgem Leedus.
5. Rahvastiku vanuse mõju ühiskonnale
Elanikkond vananes, arstiteadus arenes seega eluiga pikenes, pensioniiga tõusis ja suurenesid ka maksud , töötus.
1990 oli 65+ väiksem kui enamus Euroopas, 2009 aastaks olid Eesti ja Läti 65+ Euroopa keskmisel tasemel. 2020 aastaks eeldatakse et 65+ moodustab Eestis 35%, Lätis 25% ja Leedus 40% rahvast.
Eesti kannatas kõige enam negatiivse rände tõttu. Alates 2001 aastast on sündimus Balti riikide kõrgeim. Läti kannatas enim arvestades iivet ja rännet. Rahvaarv kahaneb massiivselt, madal sündimus ja väljarännet ei anna parandada. Leedut mõjutas kõige vähem, lootus paraneda, võimalik majanduslik õitseng.