Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega Sõidukid nagu ikka, slängid väikse tähega: Mercedes/mersu, Opel/peldik, BMW/bemm Perioodilised väljaanded läbiva suure tähega: Eesti Ekspress, Hea Laps, Kodu ja Aed Aastaringselt aastaringi. Väldi lt lõppu. Ära alusta lauset siduvate sõnade ühendiga (Kuid kui ta röövis...)
Muu 17% 50% opel 17% Teiseks küsimuseks oli, et millega tulete kooli? Vastustest selgus, et mitte ükski 6- st vastajast ei käi koolis motorolleriga, tõukerattaga, rulluiskudega. Vastuste variantideks olid ka rong, jalgratas, hobune, ema, suusad, lennuk, bemm ja auto. Neid variante valiti mitmeid ja raske on teha nendest ühtset statistikat ja see küsimus ei loonud ühtegi ettekujutust sellest millega õpilased tegelikult koolis käivad, sest vastused olid ebareaalsed. Joonis 1. Kolmandaks küsimuseks oli piltküsimus, kus pildil on VW Beetle, millele on pandud BMW märk ja küsimuseks oli, et mis marki auto on pildil? Õigeks vastuseks oleks olnud VW, aga sellele mõttele ei tulnud kahjuks keegi.(vt Joonis 1)
?? *soolasammas – äärmisest ehmatusest tardunud olema Ehmusin, tardusin soolasambaks. *püksirihma pingutama – väljaminekuid kärpima, kitsalt elama Noorpaar ostis uue auto ja peab nüüd püksirihma pingutama. * nagu koer heintel - Justkui koer heinakuhja otsas, ei söö ise, ei lase teistel ka süüa. *poissmeeste päike – kuu Kuu on poissmeeste päike. 2. Uue põlvkonna slängisõnad on järgmised: lebo, lambine, kipa, snäp,insta, feiss, telo, läpakas, telku, nett, bemm, kutsikas, sonks, võiku, änksa, enness, puid, hurtima, sorri, eit, lamp, lebokeiss, milf, lol, lohakas, suvakas, pmst, rets 3. Sünonüümid *arst – kirurg, meedik, tohter, doktor, laevaarst, lutsern, sõjaväearst, eskulaap, joodijüri, tohtrihärra *sõdur – ajateenija, sõdurpoiss, soldat, rivimees, soldan, kroonumees, sass, sõdursass, hall, pindevillem, püssimees, lihtsoldat, reamees, kutsealune, noor, nekrut, jaan, joonap *kunstnik – taidur
oled? Vennike vastas ää.. mina wä? Juss selle peale:Sina jah! Noormees vastas:Ma olen Valeeri. Juss küsis:Et millega sa siin tegeled? Valeeri selle peale: pudeleid korjan ,et saaksin väikse süstla täie herot osta.. See peale Juss kohkus ,hüppas autosse ja pani padavai minema. Teisel päeval Juss tegi väikse peatuse Võrus. Oli siis Juss just parajasti ühe seto poe juurde jõudnud ,kui äkitselt kuulis ,et kuskilt tuleb üks rämeda tümmiga BMW. Tuleb, siis see bemm Jussi kõrvale. Juss imestub ,vaatab ja uurib ,et mis masin see veel selline on. Tuleb üks mees autost välja ja Juss küsib : Kust sellise tümmi ka said. Mees vastab ,et üks tuttav paigaldas. Juss lausub:teeks õige tuttvust ,ma Juss ja mis sinu nimi ka on? bemmimees vastab:Seto Jürx. Juss selle peale ,et ole vana ,äri oma BMW mulle ma annan vastu oma siksi ja viskan nati raha ka peale. Jürx siis mõtles ja mõtles ,lõpuks vastas,et teeme ära siis
vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. · Ühised väärtused.(Mida kõvem tümm seda parem bemm) · Personaalne ehk isuksuslik identiteet-MINAPILT Nüüdisühiskond · 19.saj. rahvusriigid, -ühiskonnad · Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond)
Kont - kõhn inimene Tünn - paks inimene Piff - tüdruk Püss - ilus naine Malts - inetu tüdruk Kutt,tüüp - poiss Ment - politseinik Tatt - väike laps Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära Pluffima - valetama Sooda - rumal Kidra - kitarr Velo - jalgratas Bena - bensiin Bemm - BMW Limps - limonaad Kelbas - loll jutt Savi - vahet ei ole OK - olgu Feil - läbikukkumine Kammoon - ole nüüd Soll - solaarium Läpakas - sülearvuti Burks - hamburger Väss - väsinud Aftekas - järelpidu Diil - kokkulepe BRB - tulen kohe tagagi Orsmth - või midagi sellist Chill out - lase lõdvaks Tiksuma - aega veetma Past - nägu Karku alla ajama - püsti tõusma Ei jaga biiti - ei saa aru Nv - nädalavahetus Ära lugista - ära pabista Whatever - mida iganes Punuma - tantsima
Ei anna hinnangut. Deskriptiivsed laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu. See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene". "Bemm on vinge auto." "Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb. Metaeetiline e analüütiline tasand uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb:
annaabi.ee 
