Pere traditsioonid Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega sünnipäevade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Täiskasvanud saavad tihti pühadeks vaba päeva, võtavad aja maha, söövad kõhud mõnusalt täis ja hiljem kurdavad, et küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel, munadepüha ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võib olla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sünnivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad, ka jõule ja muid pühasi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse üsna tihti j...
Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sööbivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad ja muid pühi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse . Tihtilugu need kujunevad suursugusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad peretraditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäevitiiti kirikus, loevad söögipalveid ja muid palveid. Samas osad inimesed võivad olla ka pärit lihtsast perest, kus ka pere traditsioonid on lihtsad. Peretraditsioonideks võib ju ka nimetada seda, kui vanemad võtavad aja maha, näiteks suvel ja sõidavad lastega välismaale. Külastasin inimest, kes kogu oma elu sidunud Mulgimaaga. Andres Parts on aastaid uurinud
et mis lahti on. Joel räägib edasi ,et laul oli tõesti see mis saatis igale poole, küll surnuaias hauapeal oli reegel laulda. Joel ja Mari võtsid ammusest ajast kindlasti traditsioonid kaasa. Oma lastega jätkati neid. Nende peresse on tulnud selline traditsioon kus võetakse mingist ajas nädal või rohkem ning ollakse kogu perega koos, kas siis kuskil välismaal või Eestimaal ning kui see sisaldab palju autosõitu siis enamusaeg möödub lauldes. Peretraditsioonid annavad lapsele aimu, mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse usuvad. Võib-olla on see üks põhjuseid, millepärast lastega peredes on traditsioone rohkem ning nende tähistamine mitmekülgsem kui peredes kuhu kuuluvad ainult täiskasvanud. Laps õpib läbi peretraditsioonide teistega arvestama ja austama seda, mis on läbi aegade olnud püha. Anne on Mari ema, lisaks Marile on tal mitu last veel. Annel on tänaseks päevaks kokku kuusteist lapselast
11b klass Tänapäeval teema pere kohta on aktuaalne noorte seos. Siis tuleb küsimus, kas peretraditsioonid on olulised meie elus? Ühed arvavad, et see on mõttetu, aga teised vastupidi. See on keeruline küsimus ja igaüks võib oma moodi arvata. Mina arvan, et kindlasti traditsioonid on väga tähtis igas peres. Perekond põhineb traditsioonidele, sest peretraditsioonid ja kombed ühendavad kõigi pereliikmete. Nad panevad () koos üle elama muresid kui ka rõõmusid ja pere toetust tundma ning perekond muutub tugevamaks. Traditsioonidel on väga oluline roll. Mina mõtlen, et kui peres ei ole korda ja traditsioone, siis säilitada pere ei saa isegi armastus. Igas peredes on oma peretraditsioonid ja kõikides need on muidugi erinevad. Näiteks, mõned igal aastal sõidavad välismaale puhkama, teised igal pühapäeval koristavad korteri ja õhtul
1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3. Lugemine koos lapsega.............................................................................................13 2.4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks.
Ma võin eksisteerida ühiskonnas kui väärtuste ja ideoloogiate anumas,aga minu maailmavaade on ikka minu enda valikute ja otsuste küsimus, mida ma ise olen valinud. Olen mõtisklenud selle üle, et mis on minu väärtused, ja selgus, et: · Minu perekond: vanemad, õde, abikaasa, poeg · Meie kass · Moraalsus · Usk Jumalasse, Universumi · Käitun nii, nagu süda ütleb · Kultuur (arvan, et Eestimaal on kultuur kõrgel tasemel) · Peretraditsioonid · Esivanemate austus, ma olen nendele tänulik · Minu emakeel · Ökoloogia · ..... Ma tean täpselt, et väärtused ei olegi sõnad, neid saab ainult tunnetada. Väärtus- on kindlasti midagi head, midagi sellist, mis südame teeb soojaks. ,,Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused reguleerivadinimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad ning mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid." (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, lk 65)
"Peresaade" Kokkuvõte Vaatasin saadet "Peresaade" kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos
7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.kontaktide sagedus ja tuttavlikkus3. Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus, ehk köitvus. Armastuse kolmnurga teooria (pühendamine, kirg, intiimsus) Seksuaalsuse neli dimensiooni: 1. Soojätkamine2. Amastus 3. Nauding 4. Sooidentiteet. Perekonna arenguperioodid: 1. Noor perekond- uute rollide õppimine, peretraditsioonid, suhted päritoluperekonnaga.2. Lapse sünd ja kasvatamine- esimene suurem muudatus, selginevad paljud loomuomadused. Suhtekolmnurk 2.1Kui kauaks jääb naine koju 2.2 Kas muretseda mitu last järjest või pikemate vahedega 2.3 Kuidas toime tulla majanduslikult2.4 Kui palju oslaeb mees lapse kasvetamises 2.5Kasvatuspõhimõtete ühtlustamine 2.6 Vanavanemate kaasamine lapse kasvatuses. 3. Keskea abielu lapsed lahkuvad kodust, keskea kriis. 4
nimel. Esile võiks tuua A. H. Tammsaare ,, Kõrboja Peremehe", kus Anna peab Kõrboja peremeheks sobilikuks Katku Villut, kes oli töökas ja veidi põikpäine mees. Villu meelest ei sobinud Kõrboja peremeheks sant mees ja ta lasi end maha. Kirjanduses võib kohata ka keelatud armastust, see aasta lugesime me A.Kitzbergi ,,Libahunti", mis kõneles perest, kuhu tuli elama tütarlaps, kelle emaks peeti nõida. Perepojale Tiina meeldis, aga pere oli selle vastu. Samuti peretraditsioonid keelasid tal kooselu. Margust aga võlus Tiina vabameelsus ja looduse armastus. Külarahvas uskus, et Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
· Ligi 99% muhameedlased, sallivad teiste uskude suhtes · majandus sõltub põllmajandusest, turismist, fosfaatide kaevandamisest. Alzeria · Araabia keel, palju ka prantsuse keelt. · Pead tõstab marurahvuslus. Poliitiliselt terava kriisi seisundis. · Enamik alzeerlasi berberi päritolu. · Maailma suurim vedelgaasitootja, nafta, maavarad, põllumajandus. Tööpuudus 30% · naised pole aktiivselt tööle asunud. Peretraditsioonid konservatiivsemad kui Marokos. Tuneesia · Berberi ja araabia päritolu. Prantsuse keel. Siht muuta maa araabiapärasemaks. · Majandus sõltub põllumajandussaaduste ekspordist, turismist, naftast ja maagaasist. · Mureks poliitline olukord islami fundamentalistide aktiivne tegutsemine. · Tuneesia naised on araabia riikide seas esirinnas liberaliseerumise vallas, nad on tööturul aktiivsed. · 99% muhameedlased. Liibüa
populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid:
kooselu põhjuseks on kaaslase füüsiline atraktiivsus, kuid mitte tema iseloom ja selle aktsepteerimine. Pühendumine, soov hoolitseda teineteise eest kaldub olema tegur, mis hoiab inimesi paarina koos aastaid. Pühendumine väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii heas kui halvas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteprobleemidega, kui tugevad tunded vähenevad, siis pühendumise kasv tagab suhte püsimise. Pühendumist toetavad mitmesugused rituaalid. Nt kihlus, peretraditsioonid, sõprade toetus, laste olemasolu, kinnisvara. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli. Samuti hoolitakse suhtest rohkem kui kaaslasele saab usaldada mõtteid nii headest kui halbadest asjadest, soovidest ihadest. Partnerite avatus muudab suhte nauditavaks ja tähtsaks. Ent kui inimesed jäävad kokku ainult välise surve tõttu, võivad nad kokkuvõttes teha haiget nii endale, partnerile kui ka lastele. Pühendumine on ressurss
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
On olemas nii keelatud ja lubatud normid mida tuleb täita. Igal riigil on olemas oma keelatud meetmed (sanktsioonid) mis piiravad neid käitumisreeglite rikkumist. Santsioonid võivad olla nii pos kui ka neg. Kui norm on riigi jaoks oluline sis kasutab ta rangeid meetodeid normide rikkumisel. 10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri järgi. Ta määratles erinormid. 1 tavad. On normid mis pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Tavade alla kuuluvad lauakombed, viisakusreeglid, peretraditsioonid. Tavasid ei hinnata rangete meetmete järgi. Tavarikkumist võidakse vaadelda hukkamõistva suhtumisega. 2-moraalinormid. Ühiskonna seisukohalt oluline norm. Rangelt reguleeritavad. Nende normide eksimise puhul toimub üldine hukkamõist ja halb suhtumine. 3- seadused. On ühiskonna kõige olulisemad normid. On võrdne kõigile ühiskonna liikmetele. Seaduse täitmine toimub reguleeritud ja sätestatud meetmete järgi. Seadused on loodud selleks et säilitada ja hoida sots korda. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
