Küberkaitse ja kübersõda Janno Pärtna 11. ki Mõisted Kübersõda võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviil- ja infrastruktuuride vastu Teenusetõkestusrünne ehk DoS-rünne arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine samaaegselt suure hulga päringute saatmise teel Hajutatud teenusetõkestusrünne ehk DDoS-rünne Sarnaneb DoS-ründele. Erinevuseks on ründajate arvukus. Rünne omab tähelepanuväärset mõju, kui päringuid saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest
Katoliku Kirik, Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit. 14. Globaalprobleemid - inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nim. globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus (orjus), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile). 15. Kübersõda - on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga, sest kübersõja eesmärkideks võivad olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. 16. Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
see aitab põllumajandusettevõtjatel lisaks toidu tootmisele kaitsta ka keskkonda, parandada loomade heaolu ja säilitada elujõulisi maakogukondi. 3. Euroopa kaart: oskad kaardil märkida Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvaid maid, samuti riike, mis kasutavad eurot ja/või kuuluvad Schengeni viisaruumi;pa PILT 4. Terrorismi probleem tänapäeval: terrorismi põhjused, erinevad terrorirühmitused, võitlusmeetodid (enesetaputerrorism, kübersõda jne); (vana õpik – ptk.7.5., uus õpik – 7.4.) Terrorism- eesmärgiks on levitada hirmu ja paanikat. Seda kasutavad enamasti usulised või ideoloogilised vähemusrühmad, kes ei näe võimalust saavutada oma eesmärke seaduslikult 1) Meedia ja sõda: CNN-i faktor 2) Infosõda- psühholoogiline mõjutamine Rõhutakse inimese rahvustundele, manipuleeritakse tema emotsioonidega. 3) Kübersõda- võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu
kasutada võiks. Häktivism pahatahtlikk rünnak eesmärg õõnestada interneti turvalisust ning tehnilist ja majanduslikku platvormi. Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu Küberterrorism süstemaatiline vägivalla kasutamine v. sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Pahavara nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks
Eesti 100 aasta pärast 100 aasta pärast on elu Eestis täiesti teistsugune kui praegu, sest kõik areneb ja muutub pidevalt. Inimesed võivad minna reisima Kuule ja elama Marsile. Saabuvad esimesed robotid ,ning autotööstus on läinud üle lendavatele autodele. Vahepeal on toimunud ülemaailmne kübersõda ja arvutid on muutunud inimestele veel olulisemaks kui täna. Haigused puuduvad ,sest on leiutatud vaktsiin kõigi haiguste vastu. Eesti riik on endiselt olemas ja on tugevam kui varem. Eesti riiki juhib rahva poolt valitud president ,kes mõjutab riiki telepaatiliselt. Suurem osa tööst teevad ära robotid. Inimesed naudivad maalähedast elu ja proovivad säilitada Eesti loodust. Toad koristavad ennast ise. Toitutakse toidu tablettidest ja juuakse kunst vett ,sest magevee varud on otsas
sajandi ajaloost. 2p Sõjakuritegu on rahvusvaheliselt määratletult sõjapidamise seaduste rikkumine. Nt: genotsiidid, küüditamised. 5.3 Miks on sinu arvates Genfi konventsiooni 3. artikli järgimisega probleeme? 3p Inimestel tehakse vahet, mis rassist ja nahavärvi nad on. Endiselt kasutatakse inimeste vastu vägivalda, neid alandatakse ja toimub pantvangi võtmine. Samuti karistatakse ilma kohtuotsuseta. 5.4 Selgita mõisted: terrorism, asümeetriline sõda, infosõda, kübersõda. 4p Terrorism on teadlikult kavandatud ja elluviidud vägivald, kas riigi või üksikisiku vastu. Eesmärgiks on tekidada hirmu, paanikat ja teha meelepäraseid otsuseid terroristidele. Asümeetriline sõda on võitlus poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika on oluliselt erinevad. Infosõda on ühiskonna ja avalikkuse mõjutamine psühholoogilisel teel, kus manipuleeritakse. Esmärgiks on informatsiooni levitamine, hankimise takistamine ja moonutamine
Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani Genfi konvensioon – sõjaõiguslik dokument, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2009.a oli Genfi konvensiooniga ühinenud 194 riiki. Sõlmiti aastal 1949.a Kübersõja ja infosõja erinevus – kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Kübersõda saab seega olla osa ka infosõjast. Infosõja eesmärgiks on vastaspoole psühholoogiline mõjutamine, kübersõja puhul teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda. Ebaõiglane sõda on vallutussõda ning aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka
Järjest rohkem on hakanud kogu tegevus leidma aset võrgus. Seetõttu on Eestis üheks aktuaalseks kriisiks küberrünnak. Eesti on varem ka küberrünnaku ohvriks langenud. Näiteks 2007. aastal toimus küberrünnak Eesti riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Eesti ei olnud küll esimene riik, kes küberrünnakut läbi elas, kuid Eesti oli esimene riik, kes seda avalikult tunnistas. Küberrünnaku vastu saab võidelda kollektiivselt, sest kübersõda ei tunne riigipiire. Vaatamata rünnakule on Eesti suutnud olla siiamaani progressiivne ja ka kaitse rakendamisel on Eesti olnud üsna usin. Tallinnasse on rajatud rahvusvaheline küberrünnaku kaitsekeskus, kuhu erinevad NATO riigid on saatnud oma eksperte tööle. Mina leian, et küberrünnaku ennetamiseks või ära hoidmiseks peaks inimestele rohkem rääkima interneti varjukülgedest ja sellest, mida tohib ja mida ei tohi internetis jagada ehk lihtsatest tõdedest.
Riigikohtu kandidaturi esitab president ja kinnitab riigikogu Kohtuniku amet on eluaegne Kaasistuja võib olla 25 kuni 60 aastane EV kodanik Inimene on seni süütu kuni tema süüts on tõestatud Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid
Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekitas see veel hirmu inimestes privaatsuse ja turvalisuse osas. Tollel korral polnud midagi väga tõsist toimunud, aga see ei tähenda, et mõninga teisel juhul see ,,virtuaalne sõda" jääks nii väheseks. Selleks, et küberrünnakudest hoiduda, tuleks võtta õppust juba toimunust. Muuta
Samuti on arengust mahajäänud ka Ladina-Ameerika riigid. Seal kuritarvitatakse võimu ning aset leiab raiskamine. Paljud majanduslikult tugevad riigid on sügavad kriisis ning see ei aita kaasa nende arenguvõimalustele. Kuigi seal on ka suurriike (Mehhiko ja Brasiilia), siis enamustel on seal arenguprobleemid ja nad on kas väikeriigid või keskmise jõukusega. Üleilmastumise tulemusel on alguse saanud uued vastaseisud nagu terrorism ja kübersõda. Terroristid ei pea kinni seadustest ning selle eesmärgiks on sundida riike midagi tegema või tegemata jätma. Varasemalt jäi terrorism ühe riigi piiresse, kuid islamiterrorism on rahvusvaheline ning nad peavad sõda mitmete riikide valitsuste vastu. Samuti korraldatakse ka kübersõdu ning sel juhul jäädakse enamasti anonüümseks. Relvadeks on arvutid, Internet ja informatsioon. Sellel on väga suured tagajärjed, näiteks
muud jama. Peale porno leviku, leivb internetis ka väga palju piraattarkvara. Piraattarkvara on kasutaja poolt allalaetud mingi sugune programm/mäng või midaiganes mille eest ta ei ole maksnud ja ei kavatsegi maksta. Või siis lihtsalt autoriõigusi rikutud ja alla laetud kuskil x kohast. Kübermaailma tumedamad küljed Internet täis mõttetuid asju. 1. http://www.nowpublic.com/people/internet-full-crap-does-it-have-be 8 Kübersõda Interneti kurjem pool Kübersõda on küberuumis toimuv sõda arvutitega läbi interneti. Kübersõjas on nö ,,sõdalasteks" inimesed kes on väga osavad arvutitega. 9
On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud 15.Millist sõda nimetatakse ebaõiglaseks sõjaks? Vallutussõda ja aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. 16.Millist sõda nimetatakse õiglaseks sõjaks? Enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. 17.Kas internetile ligipääsu piiramine ohustab demokraatiat? Põhjendage oma vastust. Jah osaliselt, sest ei austata demokraatias ette nähtud inim- ja kodanikuõigust. 18
kasv. Kyoto protokoll- rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi. Genfi konventsioon- reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. Kübersõda- võitlus küberruumis. Eesmärk saada kahjustavat infot või moonutada infot. Infosõda- psühholoogiline mõjutamine. Vastase elanikkonna manipuleerimine infoga. Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal? Too näiteid. Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse eest. Ebaõiglane sõda on sõda võimu, territooriumi ja vara saavutamiseks. Näiteks Eesti Vabadussõda oli õiglane sõda.
Füüsikas, bioloogias, psühholoogias tehtud avastused lubavad luua üha võimsamaid ja erakordselt ohtlikke relvaliike ning tööstuse, kommunikatsiooni ja transpordi arengu kõrvalnähud toovad märkimisväärset kahju keskkonnale ja inimese tervisele, kulutavad planeedi loodusvarasid. Peamisteks globaalprobleemideks võib nimetada biotehnoloogiliste eksperimentide kõrvaltoimeid, kübersõda, kontrollimatut rännet, linnastumist, üleilmset soojenemist, joogivee, nafta ja gaasi puudust, tehnoloogilisi katastroofe ja kõike seda sisaldav kolmandat maailmasõda. Nosõrev, I. ja Simonova, M. (2008), Globaalsete ohtude edetabel, http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/globaalsete-ohtude- edetabel.d?id=27679369 Kliima soojenemine
kaudseid mõjusid. (2) Ühel aastal üritas Pakistan keelata (ing to ban) videot YouTube'is, mis tundus olevat islamivastane. Pakistan käskis riigi ISP-del peatada kogu YouTube'i ,,liiklus" riigisiseselt. Ühel ISP-l on aga õnnestunud teha YouTube kättesaamatuks kogu maailmas. Küberruumis ei tegele keegi selliste vahejuhtumitega. Selle konkreetse juhtumi sai endale üks rühm vabatahtlikke. (2) 6 Oht nr. 3 Kübersõda Mõned aastad tagasi suurenes poliitiline vaidlus Eesti ja Venemaa vahel, kui Eesti peale langes pidev teenusetakistamise rünnak (ing DoS attack), mis nõrgestas riigi pangandust ja kommunaalteenuseid. See kordus üle-eelmisel aastal, kui Gruusia veebipõhine infrastruktuur oli kokkukukkumise äärel Venemaa-konflikti ajal. Üks ekspert ütles: ,,Aasta 2008 algas kübersõda...see näitas, et riiki on võimalik kukutada kõigest minutitega.". Teine lisas: ,,See oli nagu kübermäss
Enam ei sisustata vaba aega teleka taga kanaleid klõpsides. Igavuse peletamiseks istutakse internetis, kus leitakse endale mingi teine ajaviide. Paar aastat tagasi tehti Ameerikas uuring, mille tulemusena selgus, et ¾ interneti kasutajatest lähevad internetti mingi kindla sihita. See näitab aga, et peagi võib telekas üldse kodus lihtsalt kaunistuseks jääda ning tööle ei panda teda eriti tihti. Kui vaadata interneti halbu pooli, siis tulevikus võib kübersõda omandada ka suuremaid mõjusid. Mida suurem on riigil arvutite vajalikkus, seda efektiivsemaks läheb küberrünnaku võimalik tekitatav kahju. 9 Kokkuvõte Internet on kasvanud uueks massimeediumiks ja seda vähese aja jooksul. Internet on meie igapäevaseks tööks väga vajalik. Pakub palju erinevaid võimalusi. Väga lihtne on kõik netis ära teha. Internet on kasulik, kuid samas ka kahjulik. Igaüks saab oma infot üles riputada
globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia. Sümmeetriline (otsene ja tavapärane sõjapidamine, võimude tasakaalustamine, sõjas pooled enam-vähem võrdsed, nt. USA ja Hiina/ Venemaa) ja asümmetriline JO oht (selgusetu oht ja tulemused, nt. terrorism, tavapäratu taktika ja sõjapidamine, MHR ja ballistiliste rakettide kasutamine, kübersõda. Sõjapidamisel sõjaline võimekus osapoolte vahel märgatavalt erinev, nt Eesti ja Venemaa) Sisemine julgeolek: hoida rahu suveräänse riigi piirides. Probleemid: kriminaalõigus ja seaduse jõud (riikideülene kuritegevus, narkootikumide liiklus, majandus kuriteod, rahapesu, korruptsioon); MHR levik; terrorism ja tema tüübid; inimõiguste problemaatika; majandus ning keskkonna JO; immigratsioon, humanitaarabi ja rahuhoidmine; infosõda
töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega. Lisaks nimetatule tegutseb Eestis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Kuigi Eesti on pisike, siis nende meetoditega on meil tõenäoliselt võimalik ellu jääda ning see sõda isegi võita. Kübersõda teostas Venemaa näiteks Gruusia vastu augustis 2008 lüües rivist välja presidendi ja valitsuse ametlikud veebilehed. Nüüdismaailmale omase info- ja suhtlusvõrkude leviku ehk digitaliseerumise kõrval on teiseks oluliseks tendentsiks nüüdismaailma arengus globaliseerumine. Globaliseerumine (üleilmastumine) maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine.
töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega. Lisaks nimetatule tegutseb Eestis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Kuigi Eesti on pisike, siis nende meetoditega on meil tõenäoliselt võimalik ellu jääda ning see sõda isegi võita. Kübersõda teostas Venemaa näiteks Gruusia vastu augustis 2008 lüües rivist välja presidendi ja valitsuse ametlikud veebilehed. Nüüdismaailmale omase info- ja suhtlusvõrkude leviku ehk digitaliseerumise kõrval on teiseks oluliseks tendentsiks nüüdismaailma arengus globaliseerumine. Globaliseerumine (üleilmastumine) maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine.
Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega. Lisaks nimetatule tegutseb Eestis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Kuigi Eesti on pisike, siis nende meetoditega on meil tõenäoliselt võimalik ellu jääda ning see sõda isegi võita. Kübersõda teostas Venemaa näiteks Gruusia vastu augustis 2008 lüües rivist välja presidendi ja valitsuse ametlikud veebilehed. Nüüdismaailmale omase info- ja suhtlusvõrkude leviku ehk digitaliseerimise kõrval on teiseks oluliseks tendentsiks nüüdismaailma arengus globaliseerumine. Globaliseerumine (üleilmastumine) maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine.
annaabi.ee 
