Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand teemal „Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus“. Too näiteid Andrus Kivirähki teosest „Mees, kes teadis ussisõnu“. (60 punkti) Rahvuslik ühtekuuluvus on esmavajalik ühe rahumeelse ja jõuka riigi olemusele. Võib isegi öelda, et ühtsus on ohutu, kuna liigse erimeelsuse tagajärjeks on riigi kukkumine. Maailma ajaloost võib tuua palju näiteid, kuidas rahvusliku ühtsuse puudumise tõttu on riigi julgeolekule ja ellujäämisele olnud nii sisemisi kui ka väliseid ohte. Seega võib väita, et igaüks meist kannab vastutust, et oma riiki ja rahvust ühtsena hoida ja säilitada sisemine terviklikkus.
Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires.
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal
Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must- valge lipp, mis oli algselt üliõpilasseltsi lipp, kuid on püsima jäänud tänapäevani. Sinine- Eestimaa taeva ja veekogude peegeldus, must - kodumaa mullapind, rukkileib ja kuub ning valge – õhk, lootus, lumine maapind ning püüd õnne ja valguse poole. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei
Alates 1975. aastast on regionaalpoliitikat neljal korral tugevasti reformitud, eesmärgiga muuta seda efektiivsemaks ja piirkondade vajadustele paremini vastavaks. EL on nende reformide käigus omandanud üha tugevama koordinaatori rolli, kooskõlastamaks regionaalpoliitilist tegevust liidu tasandil teiste ELi poliitikatega, aga samuti liikmesriikide omavahelist tegevust. Ametlikult sätestati EÜ eesmärgina sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus 1986. aastal sõlmitud ja 1987. aastal jõustunud ühtse Euroopa aktis. See lepe määratles ka ühisturu elluviimise eesmärgid ja plaani (Euroopa Liit ja kohalikud omavalitsused 2002, 29). Regionaalpoliitika arengut otsustati märgatavalt kiirendada 1988. aastal, mil tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacque Delorsi järgi nime saanud Delorsi viie aasta eelarvekava nägi ette kahekordistada EÜ kulutusi regionaalpoliitikale (Weidenfeld, Wessels 1999). Kulutuste
Mulle tundub, et tänapäeval tõuseb meie rahvuslik ühtkuuluvustunne vaid siis, kui suurtel spordivõistlustel saab mõni Eesti sportlane kõige kirkama medali või kui meie riik on otseses ohus. Võtame kas või Aprilliöö mässu, pärast seda astusid paljud Eesti kodanikud vabatahtlikult politseisse, et kaitsata oma isamaad. Ilma ,,suurte päevadeta" (olümpia võit, laulupidu, ,,Ärkamisaeg", ,,Teeme ära" jne) ja tragöödiateta oleks meie rahvuslik ühtekuuluvus tunne peaaegu olematu. Ainult kindlad sündmused panevad eestlaste südamed ühes rütmis lööma ja võidu korral võime lüüa endale rusikaga rinnale ning lausuda: ,,küll on hea olla eestlane sellel momendil." 21. sajandil on kuuluvusvajadus oluslisem, kui kunagi varem. Ükski riik ega organisatsioon ei saa hakkama ilma teiste abitaja sekkumist tähtsatel küsimustel. Kuulumine organisatsioonidesse, rühmitustesse, ühingutesse jne annab turvatunde
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel
Armastus Keegi ei tea täpselt, mis asi on armastus. Keegi ei suuda seda kirjeldada. Paljude arust armastus on kohati eluperiood, samas harjumus, kohustus, vajadus, hirm, nauding, armukadedus, usaldus, tolerantsus, aktsepteeritavus, arvestamine, vastutulelikkus, alandlikkus, enda maha surumine, turvatunne, kirg, hellus, ühtekuuluvus ning tugi. Sellest võib küll jääda pilt, et armastus on miskit väga negatiivset, kuid tegelikult, kui kõik need komponendid kokku panna, siis polegi asi kõikse hullem. Kuid mõned inimesed arvavad ka seda, et armastust pole. See on illusioon. Asi, millesse inimesed tahavad uskuda nagu inglitesse. Lihtsalt üks kena sõna välja mõeldud kirjeldamaks mitte midagi. Armastuse kohta on väga palju omadus sõnu millega seda kirjeldad. Keegi ei tea ka armastuse värvi.
NATO Kertu Punger 9.a Mis on NATO? · North Atlantic Treaty Organisation · Iseseisvate riikide sõjaväeline allianss Miks ja kuna? · 4. aprillil 1949. · 12 riiki · Liikmesriikide ühine kaitse Põhimõtted · Ühtekuuluvus · Vabadus · Julgeolek · Transatlantiline ühtsus Tegevussuunad · Konsultatsioonid · Kaitse · Kriisiohjamine · Partnerlus · Tulevik Liikmesriigid · NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Juhid ja juhtimine · Mis on konsensusel põhinev otsus? · Kuidas kon...
nagu hüvasti. HÄÄL VARJUST (1928) realistlikud elupildid, luuletaja jälgib kõike kõrvalt. ÄÄREMAIL (1963) Sisemonoloogid, mis näitavad elu halvemat poolt, kust inimene ei oska edasi minna. RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST MU SÜDA LAULAB (1981) kogumikus (1928) elurõõmus, ühtekuuluvus loodusega on 9 luuletust, mis on tõlgitud eri keeltesse.
Esile kerkib kadeduseprobleem kui tõukejõud, mis noorte normaalset arengut võib peatada. ,,Vanameeste näppaja", Mehis Heinsaar Lugesin novelli ,,Kohtumine Taageperas" Probleemid: Kartus iseenda ees. Lapsepõlve mälestused võivad muuta meie arusaamu. Inimese ja looduse ühtekuuluvus võib olla ka maagiline. Fantaasiateema loetud teostes Maavälised eluvormid Täiuslik tulevikumaailm Vaimud ja kummitused Alternatiivmaailm Fantaasiakirjandus on huvitav !
Pärast vaadati seda televiisorist. Isa: Kohilas koguneti ausamba juures, seal jaotati ära, kus keegi seisma peab. Mindi siis oma seisu kohale ja seisti seal. Kõigil oli tuju väga hea, ärevust oli palju. Kui rivi oli moodustatud, sõitis üks auto mööda ja sealt öeldi, et võtke nüüd kõik kätest kinni. Moodustuski suur Balti kett. Seda kõike filmiti ka helikopterist ja hiljem oli kõigil uhke tunne seda telekast vaadata. Isa mainis ka ära, et tol ajal oli inimeste ühtekuuluvus tunne palju suurem ja arvas, et kui praegu midagi taolist tehtaks, ei viitsiks keegi eriti kohale minna.
ühtekuuluvuse tunde tundmine.See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed,vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust.Näitlejad on laval vabas riietuses,vastavalt etenduse teemale. Vana kreeka teater toimus vaid paaril korral aastas , aga meil igapäev .Põhjuseks miks me tänapäeval teatris käime ei ole ainult seltskond ja ühtekuuluvus tunne, vaid on ka põnev lugu ja head näitlejad. Ma arvan ,et tänapäeva teatris on näitlejate ja publiku emotsionaalne lähedus suurem ,sest meid on teatris vähem,aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua. Vanalajal oli teater püha ,aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja võimalusi, mida harrastatakase harva .
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
aastal, tänu sellele on euroopa suurriigid juba ligi 60 aastat rahumeelel elanud. Eesmärkidest on näiteks see, et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist. 2000 aasta märtsis püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks ,,maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Euroopa Liidu missioon 21. sajandil on näiteks: tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus.
Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ja saadab komisjoni laiali. PARLAMENDI ERAKONDLIK JAOTUS Koalitsiooni moodustavad parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni moodustavad erakonnad, kes ei kuulu valitsusse ja kes mängivad vastujõu rolli. Ül on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, fraktsioon kannab vastava partei nimetust. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub üles ka omapoolse seaduseelnõuga. Sellesse kuulumine ei ole kohustuslik. PARLAMENDI ÜL Algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, selles osaleb ka valitsus(algatab enamik seaduseelnõusid), erinevate
Balti kett ja laulev revolutsioon Balti kett toimus 23. Augustil 1989. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks. Minu vanaema osales balti ketis. ,,Mäletan, et algul toimus kogunemine. Kohal oli palju autosid ja mõned bussid. Meie saime autosse. Siis algas sõit balti ketile ummikud olid küll suured ja tundus nagu kogu Eestimaa rahvas oli teedel. Kõik vabatahtlikult läksid, kedagi ei sunnitud. Meie olime mehega Säreveres.. Väga eriline tunne oli. Selline tunne oli nagu kõik eestlased ja baltimaad olid ühinenud oma hingesooviga vabaks saada ja jääda. Hiljem koju tagasi sõites põlesid kõikjal tee ääres küünlad ja kõik eestlased olid nagu suur ühtne perekond. Oli üks suur ühte kuul...
Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. 2) Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis käsitleb kõiki Euroopa ühiskonna ees seisvaid peamisi probleeme, välja arvatud kaitseküsimused. Euroopa Nõukogu tegevuskavva kuuluvad järgmised valdkonnad: inimõigused, meedia, õigusalane koostöö, sotsiaalne ühtekuuluvus, tervishoid, haridus, kultuur, muinsuskaitse, sport, noorsooküsimused, kohalik demokraatia ja piiriülene koostöö, keskkonnakaitse ja regionaalne planeerimine. Tõuke Euroopa ühinemiseks andis Winston Churchill oma 1946. aastal Zürichis peetud kõnes . Tunnetades sõjajärgseid meeleolusid, rääkis ta Euroopa Ühendriikide ideest ja soovitas luua Euroopa Nõukogu, nimetades seda esimeseks sammuks selles suunas. 5. mail 1949
Nendega saab jagada kõike,mis ongi minujaoks oluline. Olen oma perekonnaga niivõrd kokku kasvanud,et tõesti ei kujutaks ette kui neid inimesi ei oleks.Kuid tõsiasi on ka see,et alati ei ole kõik nii ilus ja hea perekonnas,probleeme on palju ja nii igalühel.Kõigi elu ju näib pealtnäha ilus ja tore,kuid keegi iial ei tea mis seal seespool toimub.Aga mina siiski jään endale kindlaks arvamusega,et kui halvad ja head asjad on perekonnas tasakaalus siis see ongi just see mis teeb selle ühtekuuluvus tunde veelgi tugevamaks. Enamasti on ka nii,et kui midagi on juhtunud või hakkab juhtuma siis ema saab alati kohe aru.Kas see on siis tingitud ema instinktist või millestkist muust.Ei tea.Igaljuhul on pere-eesotsas ema , see,kes on mu kõrval ka siis kui kedagi teist ei ole.Kuid kes ma enda jaoks olen? Endale olen ma kaaslane ja oma otsuste vastuvõtja.Arvan,et peegeldus peeglis eristabki mind kõigerohkem teistest kuna vaadates peeglisse olen seal alati mina
Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tänaseni kuhugile kadunud. Kahe rahvuse vahelisi suhteid pingestab ka meedia ja sõna-
oli laste roll kasvada suureks, et aidata oma vanemaid põllul, puudus emotsionaalne side, kui laps suri tuli tema asemele kohu uus. Haridusele suurt rõhku ei pööratud. Industraal USAs aga kasvas hariduse tähtsus ja laste väärtus vanemate silmis kasvas. Igat üksikut last hakati rohkem väärtustama, igat last hakati vaatama individuaalselt ja emotsiooniga ning see tõi kaasa võiksemad pered ja sündimuse. Perekondades muutus laste väärtus, peres tekkis suurem ühtekuuluvus. Laste poolt pakutav väärtus on emotsionaalne, laps pakub armastust, naeru, rahulolu, kuid mitte raha. Laste harimine vähendas ka lõhet klasside vahel kuna kõik lapsed õppisid koos. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Kindlustati alla 10 aastasi lapsi. Eesmärgiks oli suurendada töölisklassi arvu. Peamine eesmärk oli ikkagi raha teenida.
paremat sõjaarmeed ning paremaid sõjarelvi. Kuna eestlastel olid need palju kehvemad, kui ristisõdijatel ei oleks eestlastel mitte mingit võimalust olnud võita Muistne Vabadusvõitlus. Samuti oleksid eestlased võinud vabadussõja võita kui maakondade vahel oleks olnud mingisugune side. Sellel perioodil oli maaakondade vaheline side kahjuks väga minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" ei olnud otseses mõttes olemaski. Eestlastel puudus täielikult ühtne riik ja ühtekuuluvus tunne, iga maakond võitles ise enda eest koos oma väheste sõjameestega. Ordurüütlid, aga tulid rüüstama ning ristiusku peale suruma ühtse suure armeega ning see ongi üks paljudest põhjustest miks eestlatel ei olnud võimalust vastu löömiseks. Eestlased ei oleks kaotanud, kui nad oleksid sidet pidanud omavahel, et arutada sõjakäiku ja muid sõjaga seonduvaid ülesandeid ja küsimusi ning rohkem kokku hoidnud. Kas siis eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse vajalikkusest ning 1865 tegi laulu ja mänguseltsi Vanemuine ...
JUUGENDSTIIL: EESKUJU RENESSANSIST, RIKASTE INIMESTE STIIL, TEKKIS DISAIN, AU SEES OLI KÄSITÖÖ, KUNSTNIKE TÜDIMUS MASSTOODANGUST. ARHITEKTUURIS ERINEVAD ASJAD KOOS, EBAKORRAPÄRASUS, MAJAD POLNUD KANDILISED, SEEST-VÄLJAPOOLE EHITAMINE. MAALID OLID DEKOTRAATIVSED, VALITSEVAKS OLID NAISED PILDID, LINDUDE JA LILLEDE KUJUTAMINE, VÄLJAVENITATUS. GUSTAV KLIMT AUSTRIA MAALIKUNSTNIK; ABSTRAKSTED, MOSAIIKSED PINNAD, REALISTLIKULT MAALITUD KEHAOSAD, KULDNE JA ÜLIVÄRVIKAS DEKOOR, MÕJUTUSED EGIPTUSE, VANA-KREEKA JA BÜTSANTSI KUNSTIST, SÜMBOLISMI KASUTAMINE, EROOTILISED TEEMAD; ,,SUUDLUS", ,,DANAE", ,,JUDITH I". EDVARD MUNCH NORRA MAALIKUNSTNIK JA GRAAFIK; RAHUTUS JA EBASTABIILSUS, EKSPRESSIONISTLIK JA VOOLAV JOON, VÄLJAVENITATUS, PORTREED LÄHEDASTEST JA TUTTAVATEST, KUJUTAB SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EE...
Eesti maailmakaardil. Maailmas, kus on meeletu arv riike, hakkab ühe enam ja enam esile paistma pisike riik Põhja- Euroopas. See riik kuulub Baltimaade hulka, ta on elanud üle palju sõdasi ja kõikvõimalikke rünnakuid, samuti on teeninud välja võimaluse kuuluda Euroopa Liitu ja ka NATOsse. See riik on väike, aga tubli meie kodumaa Eesti. Kuidas see kõik on meil õnnestunud? Pikemat aega juba on otsitud midagi, mida saaks kutsuda "Eesti Nokia'ks". Eesti riigi "Nokia" ongi Eesti kodanikud. Selle riigi elanikud on üheskoos selle riigi sõna otseses mõttes vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks, ükskõik mis meil läbi aastate ka toimunud ei ole. Me aitasime üksteist kui meil oli mitu rasket sõda. Ja ka mitme aasta tagant on seda kõikke näha kuidas Eesti rahvas hoolib ükste...
Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Paljud rahvad ja tähtsad isikud olid kindlad, et nii väike ja abitu Eesti kauaks püsima ei jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp. Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad. Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, must
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
4. seminar 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kehtestatud lapstööjõu seadused ja kohtustuslik haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? ...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
Regina Kaasik 12.A klass Väärtus peredes Perekonnal on tänapäeva ühiskonnas väga erinev väärtus. Nüüdisajal pühendavad inimesed rohkem aega oma isiklikele tegemistele. Heaks näiteks on Hiina, kus on 200 miljonit inimest 1,379 miljardist on vabad inimesed ehk mitte abielus. Seda põhiliselt karjääri ning toetuste saamise tõttu. Kuid ka Eestis järgivad paljud seda põhimõtet, mis on mitmed aastaid meie riigile ka probleemiks olnud. Kuid need on ainult mõned tavad paljudest. Üle maailma on massiliselt ka neid riike, kus traditsioonid ning tavad ületavad kõik isiklikud uskumised ning need ongi inimese põhitõdedeks. Need on riigid, kus konkreetse usu või uskumise taha on koondunud mingi inimeste hulk. Näiteks nagu on kristlus. Fil...
1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute
VAJADUSED on need, mis tõukavad meid tegutsema... Vajaduste püramiid: 1. Füsioloogilised e.kehalised vajadused 2. Turvalisusvajadus 3. Armastus-ja ühtekuuluvusvajadus 4. Tunnustusvajadus 5. Eneseteostusvajadus 1. Kehalised vajadused on esmased, elamiseks kõige tähtsamad vajadused (söömine, joomine, liikumine, magamine) KÕIK MEIE VAJADUSED ON SEOTUD INIMESTE OMAVAHELISE SUHTLEMISEGA. 2. Sotsiaalsed vajadused ongi kaitstuse e.turvalisuse vaj., armastusvaj., ühtekuuluvus ( kuskile gruppi kuulumine) vaj., tunnustusvaj., eneseteostusvaj. a) Turvalisusvaj.tähend. me soovime olla kaitstud, turvatunne laseb meil keskenduda õppimisele, tööle, puhkamisele- me ei pea midagi kartma. b) Armastus-ja ühtekuuluvusvaj. iga in.soovib, et temast hoolitakse ja teda armastatakse.Kui mul on raske-on mul alati kellelegi muret kurta. c) Tunnustusvaj. In.vajab toetust oma tegudele ( kiitmine sõnadega, taskuraha tehtud
ÕMBLUSATELJEE SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on otseselt seotud ühe isikuga Mairiga, kuid mõjutab tervet organisatsiooni ning lahenduse peaks leidma ülemus. Probleemi valdkonnaks on motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega. Tunnused: 1. Igapäevane hilinemine tööle 2. Töölt viilimine 3. Rahulolematus kaastöötajate suhtes 4. Motivatsioonipuudus 5. Tüdinemus tööst Põhjused: 1. Mairi on kiirete kätega hea töötaja, seega pole Mairi arvates oluline, mis ajal ta tööle jõuab, kuna ettenähtud töö jõuab ta päevalõpuks valmis ja palgasummar see ei mõjuta. 2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Suhtluskeeleks on saanud vene keel. Samuti häirib Mairit vali vene levimuusika. 4. Teenitav raha on väiksem kui varem. Õmblejad viidi üle ki...
Jääb loota vaid, et läheb hästi ja meie riiki valitsetakse hästi. Kodanikel pole muud teha, kui ise riigikogusse kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa). Inimene üksi ei saa üldiselt midagi muuta, kuid kaks või kolm inimest suudavad koos juba palju enam. Eelkõige tänu meediale on nüüdisajal nii kujunenud, et kambavaim ja ühtekuuluvus on kõige mõjuvõimsam jõud, mis suudab oma arvamuse maksma panna nagu tegemist oleks jumala sõnaga. Rahva hääl on jumala hääl. 2
kuidas on olnud üldse võimalik väikese Eesti riigi loomine, meie rahva säilimine ja meie iseseisvuse saavutamine. Me oleme oma rahvust ja meie riik kaitsnud kõigega millega on olnud võimalik nii mõttejõuga kui ka relvaga. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Kui vaadata meie minevikku, siis väga sündmuste rikas aega oli 1918. mil meie poliitikud üheskoos lõid Eesti riigi. Meie riik tekkis aastal 1918. kui kuulutati välja ,,iseseisvusmanifest" sellel päeval tekkis kaardile uus riik selleks oli Eesti Vabariik. Möödusid vaid mõned kuud, kui tuli juba meie alles loodud vabariiki kaitsta Nõukogude liidu eest. Sõjategevus kestis üle aasta ning see sõda lõppes
sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei liikmetest keda ühendab ideoloogiline ühtekuuluvus. 7. Loetle parlamendi ülesanded. Algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi 8. Mis on kuluaaripoliitika? E lobism, tähistab vestlusi mis toimuvad istungite vahepeal koridorides ja mis mööravad hilisema hääletuse tulemuse. 9. Kuidas saab parlament teostada otsest kontrolli täidesaatva võimu üle? Õigus määrata umbusaldus ministritele, parlamendi parteilise koosseisu arvestamine
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on...
kasutavad, ei olegi päris õige eesti keel. Oleme kasutusele võtnud uusi fraase ning väljendeid. Me oleme saanud sõnadele uusi tähendusi ning tähendustele uusi sõnu. Järjest enam vahetame me oma eesti keelsed sõnad uute vastu. Kui nii edasi läheb, võime me varsti rääkida mingis uues keeles, mis on sarnane näiteks inglise keelele ning mis mitte üldse ei kõla eesti keele moodi. Ka ühtse keele kadumine hävitab meie kogukonda, meie kokkuhoidvust, meie ühtekuuluvus tunnet. Me elame ühiskonnas, kus on võimalus teha teoreetiliselt kõike. Meie ümber maailm muutub ning me muutume koos maailmaga. Jah, me ei saa öelda, et me peame jääma oma vanade harjumuste või kombete juurde. Mis me saame öelda, on see, et me peame jääma nendeks, kes me tegelikult oleme, me ei tohiks unustada eestlust, sest nii kaob meie ümber riik, kes loob meile turvalisuse. Ajalugu on näidanud, et kultuuri olemasolu suudab hoida riiki ühtse ja tervena.
valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled moodustavad ka saadikurühmi e. fraktsioone. Aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Fraktsioonid mängivad olulist rolli parlamendi töös. - algatada seaduseeelnõu Parlamendi ülesanded 1. Rahva huvide esindamine ja seaduseloome - Seaduse sünd pikk protsess (algatavad parlament ja valitsus). - Seaduse sünd sõltub ka koalitsiooni ja opositsiooni suhetest (õpik, joonis, lk 105) - Riigipea kuulutab seaduse välja (muutub kohustuslikuks) - Kriitilises olukorras võib sekkuda ka riigikohus 2
-geomeetria -perspektiiv oli tahtlikult moonutatud -peamisteks väljendusvahenditeks jooned ja pinnad -värvid: kahvatu pruun, hall, rohekas, helesinine -levinumad zanrid: natüürmort, maastik, linnavaade, portree -loodusvormide moonutamine -avaldus ka skulptuuris Ekspressionism Tunnusjooned: -lihtsus -moonutatud vorm -teravad toored värvid -jõhkra ilmega inimesed -domineerisid sisepiin,traagika -töödes pole ilu ega harmooniat -loodus on ärev, pingestatud -levis ühtekuuluvus, humaansus,fantastika, usumüstika- eeskuju saadi neegrite kunstist. Futurism -Kõrgaeg 1909-1914 -tekkis Itaalias ja sealt levis üle kogu euroopa -kunstnikud tahtsid luua uustehnika ajastu kunsti -imetleti tehnikat -ülistati vägivalda, liikumist, jõudu, sõda -kujutati erinevaid liikumisobjekte samal pildil Abstraktne kunst 20.saj kunst. Ei jäljenda loodust. Esemete kunst. Maal tuleb luua ainult värvidest, skulptuur aga abstraktsetest vormidest
"Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised" Vaevalt on maailmast võimalik leida raskemini määratletavamat mõistet kui rahvus. See aga ei tee rahvusi olematuks. Rahvus pole ajutine vabatahtlik ühendus, vaid ajaloo käigus tekkinud inimrühm, keda ühendavad üldkehtivalt ja loomuomaselt ühtekuuluvus tetaud territooriumi ja keelega ning perekondlikest sidemetest kaugemale minev ühtsustunne. Rahvusi ei mõelda välja, nad tekivad kultuurilis- etnilise ühtekuuluvuse alusel enesest teadlikuks saamise käigus. Äratajate osa Eesti rahvuse tekkes on olnud asendamatu. Tõsi, vaja läks ka soodsaid sotsiaal-majanduslikke ning kultuurilisi tingimusi, kuid rahvuslik agitatsioon jääb siiski määravaks teguriks. Rahvuslik ärkamisaeg leidis aset 19. sajandi keskpaigas. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ja maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma ke...
Leibkond ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav laps ja pensionär, puudega tööealine inimene see, kes ise palka ei saa. Tööjõud moodustavad tööealised ja võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants täisleppimatus. Enamusotsustus huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis. Kompromiss otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi. Konsensus e. üksmeelne kokkulepe otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid.
· Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. · Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad opositsiooni- ja koalitsioonierakondade saadikud. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on päris ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemise ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorraldusega rahulolu ja seaduste austamine. Perekond on sajandite jooksul palju muutunud, nüüdisajal on see väiksem ja vähempüsiv. Tänapäeval koosneb perekond tavaliselt vanematest ja lastest. Leibkond on ühise majapidamisega kooslus, kus ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast või elatavad koos mitu perekonda. Ülalpeetav on isik, kes ise palka ei saa, näiteks laps ja pensionär. Tööjõu moodustavad kõik tööealised ja võimelised inimesed
Kas eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Briti ristisõdade üks osa. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse. Miks eestlastel polnud võimalust võita ja miks nad ei võinuks võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem sõjalise varustuse ning kuid eestlasi oleks olnud kordades rohkem, kui neid tegelikult oli. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud palju paremini kui eestlastel. Eestlased polnud valmis suureks sõjaks, neil oli valmis relvastus üksikuste sõjakäikude jaoks. Nad oleksid või...
Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast
Järeldada võib, et kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmas väga mõjub põhjus vabadusvõitluse kaotamiseks oli eestalste killustatus. Kuna Eesti maakondade vähel puudus kontakt. See oli küll olemas, aga see oli minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" polnud otseses mõttes olemas. Eestlastel puudus ühtekuuluvus tunne ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi koos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale suruma alati suure armeega ning nii polnudgi eestlastel suuri võimalusi vastu löömiseks. Eestlased ei oleks saanud kuidagi võitlust võita, kuna puudus kokkuhoimine. Miks muidu 1991 Eesti sai vabaks? Sellepärast, et inimesed tulid kokku ja laulsid ennast vabaks. Nad tahtsid vabaks saada ja olla üks rahvus. Muistse
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
