Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, organisatsioon, üro, institutsioon, president, kongress, õiguskantsler, monarhia, liberaal, haridus, ajada, elanik, konventsioon, organisatsioonid, globaalprobleem, lahusus, riigipea, teisalt, parteil, erakonnad, parempoolsed, liberaalid, hääled, valimissüsteem, europarlamendi, kohtuvõim, maksumaksja, volitus, institutsioonid, komisjonkontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne
kaitsmine. St enamus peab arvestama vähemuse õigust osaleda poliitikas ja nende sõnavabadust. Vähemusest võib konkurentsis saada ka enamus. Herodotos (V saj eKr) demokraatiast, aristokraatiast ja monarhiast (sõnad on pandud Pärsia ülikute suhu, kuid kajastavad kreeklaste arusaamu) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: ,,[...] ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks. Kuidas saab monarhia olla hea, kui ainult üks teeb seda, mida ta tahab? [...] Türann peaks olema kadeduseta, sest talle kuulub nii palju hüvesid. Kuid ta kadestab õilsaid, talle meeldivad kõige halvemad inimesed ning ta on vastuvõtlik õilsate kohta käiva laimu suhtes. Ta muudab isade seadusi, vägivallatseb naistega ning tapab ilma kohtumõistmiseta. Kui aga valitseb rahvahulk, on sellele valitsusviisule kõige kaunim nimi võrdsus seaduste ees
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see
4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia.
majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav. ·sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis
Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal parlamentaarne
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel)
õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument.
a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
eesotsas.. Erakonnad tänapäeva poliitikad Erakonnaseadus: Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalituste teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on MITTETULUNDUSÜHING! Vasakparteid Astmeline tulumaks Haridus peab oleme kõigile kättesaadav Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond Paremparteid Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Esikohal vabadus Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsemine ja avalik haldus Parlamentarism Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
integreerumist sellesse riiki. -Perifeerne - kõrvalejäetud, eraldatud, vähetähtis. -Pluralism - ühiskonna mitmekesisus. 3. NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Majanduse ja tehnoloogia areng läbi ajaloo on kaasa toonud muutusi ühiskonna toimimises. 1. Agraarühiskond - Enamus inimesi tööga hõivatud põllumajanduses, suurem osa elanikkonnast elab maal, elati koos suurperedena(mitu põlve ühe katuse all), poliitilised õigused puuduvad(mõisa ja talu suhe). Absoluutne monarhia. 2. Tööstusühiskond(18-19saj) - Enamus inimes töötasid tööstustes. Linnainimeste osakaal tõusis, Leibkonnatüübiks oli väikepere. Põllupidajate arv vähenes. Teenuste pakkumine(meelelahutus, toitlustamine) 3. Postindustriaalühiskond - Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti. Teadus & tehnoloogia majanduses, tööjõuks on vaja haritud spetsialiste(Kutsehariduse teke). Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud
..........................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus.............................................................................................. 35 Kokkuvõte............................................................................................................. 36 Kasutatud kirjandus.................................................
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
varandusliku kihistumise vastu. On võimalik nii kaua kuni töölkäijaid on kõige rohkem. Soome Rootsi Eesti on kõiki vorme - liberaalsest madalad maksud, konservatiivsest pensionifondi kogumine ja töötsukindlustuse maksmine, sotsiaaldemokraatlikust lapsetoetus, mida saab gümnaasiumi lõpuni. Kõige kallim on neist sotsiaaldemokraatlik. Heaoluriigi tunnused Eestis: - Vaesuse leevendamine - Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine - Aktiivne kodanikuühiskond - Tasuta haridus - § 10 2) Sotsiaalne turvalisus. Sotsiaaltoetuse süsteem Eestis. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Pilet 5
Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M
Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
(näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse
annaabi.ee 
