Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskond - välispoliitika)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diplomaat, president, tusk, komisjon, üro, parlament, välispoliitika, riigipea, nato, diplomaatia, diplomaatiline, puutumatus, uurimine, ministrid, schulz, ülemkogu, donald, claude, juncker, vaesus, konvensioon, välisministeerium, unipolaarne, domineerib, bipolaarne, nsvl, multipolaarne, toimingud, vajalikkust, allkirjastamine, suhtluses, reziimia. Juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamble ja Ministrite Komitee Euroopa Liit – Arenes välja Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, mis loodi aastal 1950 9.mail, idee Robert Schumannilt; 1986.a sõnastati Euroopa Aktiga Euroopa Liit. Eesti liitus aastal 2004, liidus on 28 liikmesriiki. Eesmärkideks: ühendada Euroopa riike prkatilist koostööd tehes, tagada Euroopa kodanikele turvaline elu, soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Liidu komisjon, Ülemkogu, Euroopa kohus ning Euroopa kontrollikoda NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses
4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltuvaid territooriume. 5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele. 6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks valitav ÜRO peasekretär. ÜRO ja Eesti • Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan)
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus
valitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik, föderatsioon). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Mittepärilik võimukorraldus Päriliku võimuga riigikord Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsioonili Absoluutne ne Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja, ülimlikkus, valitsuskabineti põhiseadusega kellele kuulub riigipeal on juht ja tal on nii esindusfunktsioo (peaminister) ja esindusfunktsio seadusandlik, n, valitsuse on on enamasti on. Riigi täidesaatev kui ametisse kodanike poolt igapäevast ka kohtuvõim.
...........................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU)..................................................................................
Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU • Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. • On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone.
Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione).
Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Riik - sisemiselt korrastatud organistatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel Riigi tunnused Maa-ala (maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, riigi lipi all sõitvad alused rahvusvahelises ruumis) Elanikkond (kodanikud, mittekodanikud, kodakondsuseta isikud, topeltkodakondsusega isikud) Suveräänne riigivõim Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
korraldamine Ühiskonna liige on... ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient, parlamendisaadik, abikaasa, juht või töötaja jne aktsionär, investor, ametnik, õpetaja, doonor,pareiliige,kirikuõpetaja, võlgnik, palgatööline, sõdur, diplomaat, arst jne tööotsija jne jne 3. Mittemajanduslik ühishüve on efektiivselt toimiv tervisehoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve on kaup või teenus , mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenuseta: riiklik või
lähtuvalt ning austades piirangud lähtuvad keskne ning äärmiselt inim- ja kodanikuõigusi diktatuuri püsimise agressiivne võimalike vajadusest vaenlaste suhtes Nt: Eesti, Slovakkia, Nt: Venemaa Nt: Põhja-Korea Iirimaa Parlamentaalne ja presidentaalne demokraatia Riigivalitsemise vormid Vabariik- mittepärilik võimukorraldus Monarhia- riigipea on päriliku võimuga monarh Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Rajaneb Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on parlamendi võimu valitsuskabineti piiratud ainuvalitseja, ülimuslikkusel. juht ja enamasti põhiseadu-sega ja kellele kuulub nii Riigipeal on vaid kodanike poolt tal on pigem seadusandlik,
Prantsusmaad, Tulemus: Lääne-Euroopa Liit Lääne-Euroopa Liit (WEU): Brittide algatatud, Eksisteerib tänapäevalgi, Sisutühi Euroopa Söe-ja Terasühendus(ECSC): Schuman ja Monnet 1950: Euroopa föderatsioon?, Saksa-prantsuse lepitamine 25. juuli 1952 sündis ESTÜ (leping 18. aprill 1951): Kuus liiget - Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa, Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse parendamiseks, Riikideülene (idee järgi), Esimene president: Jean Monnet Miks?: Süsi ja teras kui Euroopa mootorid, Saksamaa ja Prantsusmaa lepitamine Euroopa majandus ühendus ja EURATOM: Mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid: Britid loovad hoopis EFTA 1957 Rooma lepingud: Luuakse EEC ja EURATOM (Euroopa Aatomienergia ühendus), ECSC liikmed Peamised teemad: Vabakaubanduspiirkond, Tolliliit, Ühisturg. Ühine siseturg, Majandusliit, Poliitiline liit Ühenduste ühendamine 1967: Kolm ühendust saavad üheks, Euroopa Ühendused
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
o Rahvas aktsepteerib valitsuse tegevust o Efektiivne valitsus (erinevate sotsiaalsete gruppide huvide rahuldamine) · Heaolu kasv o Turumajandus o Sotsiaalpoliitika 53% · Demograafiline o Rahvastikutaastamine o Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda) Sektoridvaldkonnad Avalik sektor Erasektor Mittetulundussektor Näited ERR, president jt. AS, FIE, OÜ, MTÜ, SA, ühistud, TÜ seltsid Põhivaldkonnad Poliitika, riigi ja Raha, kasum, Kodanikuühendused ja omavalitsusasutused eraettevõtted organisatsioonid Hõivatute osakaal 35% 60% 5% Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Sotsiaalne struktuur e
kaubandusblokina; • rände kui töötajate allika, elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamise ja arengut soodustava teguri juhtimine; • ELi positsiooni säilitamine välismaiste otseinvesteeringute lähte- ja sihtkohana ning • maailmamajanduse tasakaalustamine koostöös muude riikidega. Komisjonil on oluline roll ühtse poliitilise strateegia väljatöötamisel globaliseerumisega seotud küsimuste lahendamiseks. Komisjon analüüsib maailmakaubanduse peamisi suundumusi ja välismaiste otseinvesteeringute vooge ning ELi edusamme selles valdkonnas. Samuti analüüsib komisjon regulaarselt globaliseerumise mõju ELi majandusele ning annab oma analüüsile toetudes poliitilist nõu. 4 Infoühiskond Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav
50% riikide kaubandusest toimis ühenduse sees. Kapital ja rahvas ei liigu. Britid (alguses ei soovi, siis näevad, et kasulik, tahvad 1961 liituda). Lõpp (majanduskriis nafta pärast) P: Chrles de Gaulle- tühi tool ( ei brittidele, ei ühistegevusele, kui meile ei sobi. Tulemus- teatud küsimustes konsensus ja põlluamajanduspoliitika muutumatus läbi aastakümnete). Ühenduste ühendamine 1967 (3 ühendust üheks. Euroopa Ühendused (European Communities) Inst. ühildatakse- komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg ja Belgia. I laienemine 1971/3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub, britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei).
· vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist. Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni. Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine.
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15
Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20.Komisjonid koosnevad 2585 parlamendiliikmest ·Kogunevad 3 nädala tagant ja istungid avatud, sõnaõigus vaid saadikutel. ·Igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. ·Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu. ·Komisjonides MEP-id:
Riigikohtu ees on lubade büroo, mille ülesanne on läbi vaadata riigikohtusse tulnud toimikud ja otsustada, kas need asja kuuluvad riigikohtu kompententsi. Riigikohus on eelkõige seadusandliku järelvalve kohus. Riigikohtu ülesanne on kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse riigikohtus ainult erakordselt keerulisi kohtuasju, et tekitada pretsedent, mille baasil õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. prokurör ja kaitsja e. advokaat. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism
õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument.
Majanduskriisis Euroopat sai abistada ainult USA. Trumani doktriini järgi hakkas USA abistama kõiki kommunistliku ekspansiooni ohtu sattunud riike. Marshalli plaaniga andis USA 1948-52 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Nii said ameeriklased Euroopa ühendajaks ja ülesehitajaks. Idabloki riigid lõid sellele vastukaaluks Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948. a mais pandi Euroopa kongressil Haagis alus Euroopa liikumisele, 1949 loodi NATO ja Euroopa Nõukogu. Saksamaa-vastased meeleolud olid iseloomulikud enamikule sõjas kannatanud riikidele. Kõige vaenulikum oli Prantsusmaa, mis oli kahe viimase põlvkonna jooksul kolm korda sakslaste läbi väga valusalt kannatanud ning soovis Saksamaa allasurumist ning tahtis hoida kontrolli Saksamaa tööstuspiirkondade üle, et välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi
Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
millega kujunes lõplikult välja Ühisturg, algas Euroopa ühine koostöö keskkonnakaitse alal, lisaks Euroopa Liidu institutsioonide reform. Ühisturg muutus Euroopa Ühenduseks EUROOPA LIIDU LOOMINE V 1987-1995 Berliini müüri langemine, Ida-Euroopa kommunismi kokkuvarisemine. Perioodi eesmärgiks korraldada ümber põllumajanduspoliitika, luua majandus- ja rahaliit, kaotada piirikontroll, kujundada ümber sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku- ja välispoliitika 1990 loodi Loode-Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank Kesk- ja Ida-Euroopa riikide järeleaitamiseks 1990 Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta, rakendus 1995 1992 7. veebruaril kirjutati alla Maastrichti lepingule: otsustati Euroopa Ühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale eurole, asutati Euroopa keskpank EUROOPA LIIDU LOOMINE Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999
-Konservatiivne ja traditsioone säilitav valitsemine 4.4 Riigikorrad ja valitsemise vormid Monarhia -Üks osa võimust on päritav 1. Absoluutne(piiramatu) - kogu võim on päritav 2. Konstitutsiooniline - põhiseadusega piiratud monarhia Vabariik -Valitav võim 1. Demokraatia - võimude lahusus -Otsene demokraatia - rahvahääletus e referendum -Esindusdemokraatia - rahvas valib oma esindajad, kes teostavad võimu --Parlamentaarne - valitsus sõltub parlamendist --Presidentaarne - president on valituse juht(USA) 2. Diktatuur -Autoritaarne - poliitiliste õiguste rikkumine(Eesti 1932) -Totalitaarne - poliitiliste õiguste rikkumine, rikutakse ka inimõigusi. (NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad - Valimistel osalejate vahel eksisteerib vaba konkurents. Ühiskonnas eksisteerib demokraatlik vabadus. 2. Valimised on üldised - peetakse kinni üldisest valimisõigusest. Kitsendused: alates 18. aastast
· Osutada teenuseid (haridus, tervishoid, ühistransport, kultuur) · Arendada teede- ja sidevõrke · Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet · Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim parlament · täidesaatev võim valitsus · kohtuvõim - kohus EESTI RIIK on demokraatlik ühtse keskvõimuga (unitaarne) parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes teostab võimu valimistega ja rahvahääletustega. o Õigusriik Õigusriigis mõistab õigust ainult riigivõimust sõltumatu kohus, kõik on seaduse ees võrsed ja õigust mõistetakse ainult seaduse alusel, seadused on avalikud ja kõigile kättesaadavad.
pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid)
hääleõiguslike kodanike kaudu riigikoguvalimistel ja rahvahääletustel. 2. sekundaarseks riigiorganiks on riigikogu, millele rahvas deligeerib oma seadusandliku õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4. valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president , kes on Eesti riigi pea. Ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Kuulutab seaduse välja ja peab tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7
2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine
ideoloogilise, etnilised jne. see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne plahvatus, kriisiolukord. Augustis 2004 korraldas Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu juures tegutsev sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon ekspertküsitluse sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku kohta Eestis. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad
annaabi.ee 
