Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskond- omavalitsusüksused ja nende ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omavalitsus, nato, volikogu, linnapea, vallavanem, kohtusüsteem, presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör, jurist, puutumatus, õiguskantsler, üro, organisatsioon, kallaletung, kodanikele, maavalitsus, valitus, esindusorgan, vallavanema, vallavalitsuse, sotsiaalabi, jäätmekäitlust, lasteasutustemaavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud
kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu
Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on
· Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused · Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletusega. Õigusaktidest tähtsamad on seadused. Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid. Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.) Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit. Õigusakt vastuvõtja Seadus EV riigikogu Seadlused, määrused, korraldused, otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president, valitsus, volikogu. Valla/linnavalitsus Põhiseadus EV kodanikud Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus.
Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema Valitsused demokraatlikes riikides: 1. üheparteiline valitsus (USA) 2. mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti) EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas) 3 Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele) 10.Kohtusüsteem Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu institutsiooniks on Riigikogu ehk parlament, mille peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on Vabariigi Valitsus, mille ülesanneteks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastu võetud seaduste elluviimine. Kohtuvõimu institutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem (I aste: maakohtud, linnakohtud, halduskohtud; II aste: ringkonnakohtud; III aste: Riigikohus), mille ülesandeks on õigusemõistmine. 18) Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine? a. Rahvas valib 101 liiget Riigikokku 4 aastaks. b. President teeb peaministrikandidaadile ettepaneku kandideerida. Tema nõusolekul kiidab Riigikogu tema kandidatuuri vähemalt 51 häälega heaks.
Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
5) Kohalikud omavalitsused – Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust – vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus – valimisõiguse piirang vanuse tõttu. Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab
5) Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus valimisõiguse piirang vanuse tõttu. Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab
allkirju, kuna see jõustus, siis pidi Taavi Rõivas tagasi astuma ja temaga koos ka valitsuse 14 ministrit. Uus peaminister: Jüri Ratas Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja valitsuse võim suurenenud, sest valitsusel on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil 1 3.Kohtuvõim - Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem Funktsioonid: o Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse o Võib kontrollida seaduste vastavust põhiseadusega o Tasakaalustaja roll erinevate võimuinstitutsioonide vahel Kohus on erakonnaväline, kohtunik ei tohi kuuluda ühtegi erakonda Kohtunik nimetatakse Eestis tööle terveks eluks Advokaat – jurist, kelle ülesandeks on kliendi nõustamine ja esindamine kohtus. Prokurör – süüdistaja
..................................... 7 Eesti valimissüsteem.............................................................................................................................. 9 Vabariigi valitsus.................................................................................................................................. 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem............................................................................................................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2.................................
See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest. Vabariigi President peab pärast Riigikogu valimisi nõu fraktsioonide esindajatega ja esitab Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused jõustuvad alles pärast seda, kui Vabariigi President on nad välja kuulutanud. Vabariigi President on valitud kas Riigikogu või valimiskogu poolt. EV kohtusüsteem: I aste. Maa- ja halduskohtud Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskotud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirja rikkumised). II aste. Ringkonnakohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
) · Tuumaenergeetika ja taastuvenergia poolt. Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Ülesanded/ Funktsioonid: · Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, välismaalased, kellel on püsiv elamisluba alates 5.a 2) RK volikogu Ainult Eesti Vabariigi kodanikud Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu EV kodanik, EL'i kodanik, kellel on püsiv elamisluba.
päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda. *Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks. Hääleõigus 18-aastaselt. Kandideerimisõigus 21-aastaselt. 2) KOV'i volikogu valimine eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus, see on riiklik struktuur. KOV'i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline. Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt. 5000-10000 siis peab 17 10000-50000 siis peab olema 21 üle 50000 siis peab olema 31 üle 300000 siis peab olema 63 Hääletamisõigus Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes
Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
seadused. Õigusaktid peavad moodustama kooskõlastatud hierarhia ehk astmestiku, allpool olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid. Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud:
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
Demokraatlike valimiste tunnused 1) Konkurentsi olemasolu, võistlikkus- kõikidel kandidaatidel peab olema võrdne õigus oma vaateid tutvustada 2) Valimised peavad olema üldised ja võimalikult massilised- valimisõigus peab olema antud kõigile olenemata rahvusest, soost, rassist jne. Siiski on mõngingad piirangud: kodakondsuspiirang, tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud) ja vanusepiirang (alates 18 a. valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40). aktiivne valimisõigus- õigus hääletada passiivne valimisõigus- õigus kandideerida 3) Valimiste ühetaolisus- kõik hääled on võrdsed 4) Valimiste perioodilisus- peavad toimuma korrapäraselt 5) Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse 6) Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid
Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes
konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised.
kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat
P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID 74 § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID 74 §4. KUTSEALADE OMAVALITSUS 75 § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2. AVALIK TEENISTUS JA TEENISTUJAD 78 §3
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat
Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina,
X. Riigikaitse -------------- Küsitav on, kas punktiirist edasi on XI. Riigikontroll endiselt funktsioonid või organid? XII. Õiguskantsler XIII. Kohus XIV. Kohalik omavalitsus XV. Põhiseaduse muutmine Põhiseadust saab muuta: - Rahvahääletusel (vajalik Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamusega ehk 61 häält) + rahva enamus (50%+1) - NB! Kui häälteenamust ei saada, siis kuulutab President välja Riigikogu valimised - Üldsätteid ja Põhiseaduse muutmise peatükkide § saab muuta vaid rahvahääletusel.
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216
annaabi.ee 
