Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskond - kihistumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kihistumine, ühiskonnaelu, mobiilsus, haridus, põlisrahva, kihistumise, evolutsioon, lugupeetavus, keskklass, mõjukus, kooslus, põlisrahvas, evolutsiooniline, tehnoloogiaengumaa, eliit, linnakodanikud, alamklass, identiteet, etniline, põhirahvus, tehnoloogias, kapitalistlik, modernne, ühiskonnakorraldus, ennekõike, klassid, rassiline, vaesusesväärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum
Opositsiooni erakonnad on RE, EKRE, Vabaerakond (kritiseerivad valitsuse otsuseid, nad ise ei otsusta midagi) Võimude lahususe ja- tasakaalustatuse põhimõte Ühiskonna mitmekesisus ja sellega toimetulemine Rääkides tänapäeva ühiskondadest, tuleb silmas pidada, et ühiskonnad on pluralistlikud Ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest, kellel on omad vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus. ÜHISKONNA SOTSIAALNE JA DEMOGRAAFILINE KOOSLUS 06.09.18 Sotsiaaldemograafiline profiil on kogum sotsiaalseid ja demograafilisi tunnuseid, mis iseloomustab konkreetset inimest või inimrühma. Demograafilised tunnused on seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega inimesed sünnivad kas meesteks või naisteks, vanus või siis rahvuslik kuuluvus, elukohavalik. Sugu Vanus Rahvus Perekonnaseis
• Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: kaasaaegse ühiskonna põhijooned: • Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt • Sisemise keerukuse tõus • Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta“ majandus Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: • Infoühiskonna areng; • Suurendab nii avatust kui ebakindlust; • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no
5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes:
süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes:
Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine. Masstootmine ja mass-tarbimine,,konveierliin" (1908, Henry Ford), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd), Standardiseeritud süsteem jäikus; töösuhetes madal usaldustase POST-FORDISM (NEO-FORDISM?) Uued tehnoloogilised ja organisatsioonilised lahendused -> tootmisloogika ümberkujunemine paindlikkus ja mobiilsus, detsentraliseeritus kultuuriliselt diferentseeruv tarbijaskond Turgude dematerialiseerumine ja de-territorialiseerumine; deindustrialiseerumine, masskohandamine. ,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond
Inimesi saab laias laastus jagada kahel alusel. Bioloogilised ehk kaasa sündinud omadused, mis on sünni hetkel juba olemas. Need on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rass, seksuaalne orientatsioon. Sotsiaalsed erinevused, mis sõltuvad inimese vabast tahtest, on tekkinud kõrvalisest mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda
orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)
KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks
avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup
Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu,
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv.
kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne
o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik
formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste või rühmadega Tugevad ja nõrgad sidemed- Sotsiaalne võrgustik on eriti oluline kõrge postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad, naiste omad reeglina väiksemad. Sotsiaalne kapital- teadmised ja kontaktid, mis võimaldavad jõuda oma eesmärgini Putnam- usaldus, usaldamine, kuulumine; ühendav, liituv sot. kapital ja kodanikuühiskond. SOTSIAALNE KIHISTUMINE protsess, mille tulemusena kujuneb inimeste kiht, keda iseloomustab spetsiifiline elustiil Orwell 1954. Eristatakse 3 ressurssi: võim, prestiiž (lugupidamine) ja omand. Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, *seisuslik süsteem, *klassisüsteem Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel, on erinevad motivaatorid
erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n
Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad (normide puudumine). Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna (suitsidaalne meeleolu, apaatia, pettumus jne). 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: 1. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel 2. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid 3. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: tootlikud jõud - inimene ja kapital; tootmissuhted - omandisuhted.
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad
3) Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 3 3.1. Mis peitub kultuuri evolutsioonilise kujunemise väite taga kuidas Sa seda nähtust selgitaksid? Kultuuri evolutsiooniline kujunemine toimus kahe-kolme miljoni aastaga ja inimkehaga selle aja jooksul toimunud oluliste muutustega. Muutusid toitumis- ja elamisharjumused. Samuti tõusis esile seksuaalse vahekorra tähtsus, mis suurendas inimeste omavahelist suhtlust ja läbikäimist. Evolutsioon tingis ka selle, et järglased jäävad üsna kauaks oma esivanemate juurde ning sellest sai alguse suhtlus ja keele abil arenes kultuur. 3.2. Kuidas «kultuuri» sotsioloogiliselt defineeritakse ning millistele tunnetele selle puhul tähelepanu pööratakse? Kultuur on sellise inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Teine viis kultuuri
taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest) 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
• Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär Heaoluühiskond riik hoolitseb, et kõikidele ühiskonna sotsiaalsetele kihtidele oleks tagatud arstiabi, haridus ja sotsiaalabi, seda ka töötuse, invaliidsuse jm sellise olukorra puhul. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve).
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel b. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid c. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi:
Cambridge. Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine. Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalsed muutused sotsiaalse struktuuri ja kultuuri modifitseerimine ja/või transformatsioon. Muutused sotsiaalsetes institutsioonides (majandus, töö, haridus, perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid.
ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst)
Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et darvinistlikud evolutsiooniseadused (olelusvõitlus) kehtib ka ühiskonnas
annaabi.ee 
