Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühinguõigus kaasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsiaselts, aktsionär, üldkoosolek, osanik, hagi, kapital, vutt, äriregistri, registrisse, osaühing, lahend, pidaja, tühisus, võlausaldaja, kehtetu, aktsiakapital, säte, aktsionärid, pankrot, registripidaja, esindusõigus, äriregistrisse, ettevõtja, majandusaasta�hjusel, ühistu, osamaks, kohtunik, volitus, täisühing, osanikud, vastuoluskaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle
ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3. kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4. FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5. ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha. 6. (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega
Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega. Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas. Kas leping kehtib? Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse. Äriregistri kaardil kuupäevad, millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe
asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1
· Isikute ühisus ... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei
Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Vaata küsimus 3. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). 5. Milliseid eraõiguslike juriidiliste isikuid on võimalik Eestis luua. Kirjelda nende peamisi erisusi. Äriühingud: Osaühing, Aktsiaselts, Usaldusühing, Täisühing, Tulundusühistu, Euroopa äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga.
Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees. Äriühingu eesmärk kasu teenimine, olla olemas Põhiküsimus millega tegeleda
.............................................................. ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine..........................................................................
Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole. 5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui
Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri. Juhatust või seda asendava organi asukoht.
deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS §125 lg 1). UÜ on lähedane TÜ'le, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Täis- ja usaldusühing Nii täis kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist. ÄS -i § 368, mille kohaselt aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toimingud mis tuleb läbi viia: Aktsiaseltsi jooksva aasta majandustegevuse ülevaate koostamine juhul, kui lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek (ÄS § 365 lg 2). Lõpetamisotsuse vastuvõtmine üldkoosoleku poolt (ÄS § 365 lg 1). Lõpetamisotsuse saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega ja juhul, kui aktsiaseltsil on mitut
Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne avalduse äriregistrile esitamist. ÄS § 198 alusel võib öelda, et osakapitali samaaegne suurendamine ja vähendamine ei ole keelatud. Sellest lähtudes kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest on ebaseaduslik. ÄS § 33 (5,6). Äriregistri kanne
eelnevatest aastatest. Aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt tema aktsiate nimiväärtustele, kuid väljamakse võib toimuda jaotunult mitmesse ossa. Antud dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või siis üldkoosoleku otsusega. Samas säilib aktsionäril kohustus maksta tagasi dividend kui see oli suurem, kui tal oli õigus saada. Selleks, et kaitsta aktsiakapitali on kehtestatud laenukeel, et aktsiaselts ei või anda ega seda tagada. Ainuke erand on kontserni suhtes. Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või selle aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata AS majanduslikku seisundit ega võlausaldaja huve (ÄS §281 lg 2¹). Aktsionäril on õigus aktsiaseltsis saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta ainult üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada
päevakorraga: koosoleku juhataja ja protokollija valimine majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Millistel alustel saaks nõukogu liige taotleda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist?
FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on alljärgnev :
tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida erinevad nüanssid ja siis, et mitte olla halvas asundis firma jaoks, peab pöörduda juristi poole. Nii ka Eesti seaduste järgi Eesti kodanikutel ja inimestel, kellel on alaline elamisluba, on õigus luua firmat. Vaid ennem, kui luua firmat, inimene peab tutvuda firma luuamise reeglitega, ehk vaadata kohustusliku kapitali määru (osaühing - 2 500; aktsiaselts - 25 000 ) ja vaadata juba olevate firmade nimekirja, et mitte kordusid nimetused. 5 6 Ettevõtlus Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on kasumi saamine kaupade tootmisest, teenuste osutamisest või vara
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
õigus eraelu puutumatusele, õigus sõnavabadusele, jt. Kohtualluvus Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda - kohtualluvus. Kohtualluvus tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (TsKMS § 69-121). Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus
tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele ka teatada (ÄS § 215 lg 3). Vara tegelik jagamine osanike vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS § 216 lg 2). Viidatud norm kohaldub ka rahalise likvideerimisdividendi jaotamise tähtaegadele. Oluline on silmas pidada, et teisena nimetatud ehk kahekuuline tähtaeg ei hakka kulgema mitte lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamise ajast, vaid ajast, mil sellest (bilansi ja jaotusplaani tutvumiseks esitamisest) osanikele teatati.
tagajärjed 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus Enamikel juhtudel tõstatab küsimuse pankroti väljakuulutamisest just võlausaldaja, kes tahab oma raha kätte saada (aga ei saa). Kui võlausaldaja ei saa raha kätte .. mis ta peaks tegema? 1. Kohtuvälised läbirääkimised - (võlausaldaja huvides kõige lihtsamalt raha kätte saada... pankrot ei peaks kindlasti olema koht kust alustada.) 2. Esitada hagi täitedokumendi saamiseks, seejärel sundtäita. Aga kui täituril ei õnnestu täita, sest vara piisavalt lihtsalt ei ole? Kas on mõtet esitada pankroti- avaldus? * Pankroti väljakuulutamine ei tekita ju vara juurde, küll aga tekitab juurde kulutusi.. * Mõtet võiks olla siis, kui on kahtlus, et võlgnik on vara kõrvale toimetanud. Pankroti mõte
4.JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, II peatükk) a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
2. Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav 3. Majandusõigus – pangandus- ja kindlustusõigus Miks liigitub kolmeks – nendes harudes on erinev riigi sekkumise määr (tsiviilõiguses sekkub riik kõige vähem ja majandusõiguses kõige rohkem) Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab). Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Miks riik sekkub? – riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes) Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid. Tsiviilõigus – Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
seda heaks, siis loetakse see tehing kehtivaks ( TsÜS § 13 lg 3). Tuuakse selline eelis, kui isik on teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta on otsusevõimetu. 2.4 Elukoht Elukoha mõiste on antud TsÜSi § 14 ja § 15: elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilõiguslikult on elukoha määrang oluline tehingute täitmise seisukohalt ( kui miski tuleb täita nt võlausaldaja või kelle iganes elukohas). Kui asi läheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha järgi. Siis on jällegi elukoha määrang oluline. Elukohta määratletakse tegelike asjaoludega, elukoht võib olla ka mitmes kohas. Kui on tegemist alaealiste või teiste piiratud teovõimega isikutega, siis on määratud see elukoht vastavalt TsÜSi § 15. Elukohast eristatakse tegevuskohta majanduse- või kutsetegevusega tegelevad inimesed. Tegutsemiskoht puudutab just kutsetegevust, enamjaolt puudutab juriidilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.
.........3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9
seonduvad kulud Lisandub notari tasu Kiirmenetlusel 190 Notaritasu 42,18 ja ärakirja Notaritasu 12,75 ühe allkirja Notaris riigilõiv +notari tasu tasu 16 kinnitamise eest; 12,75 tasu kandeavalduse registrisse kandmise eest. Asutamisel Asutamisleping ja Asutamisleping ja põhikiri Asutamisleping ja põhikiri Ühinguleping loodavad põhikiri dokumendid Varaline Aktsionär ei vastuta Osanik ei vastuta isiklikult Osanik ei vastuta isiklikult Osanikud Vähemalt üks
annaabi.ee 
