B Ühe perekonna lugu Sõna perekond on igale inimesele oma tähendusega. Minu jaoks on perekond üksteise eest hoolitsemine ja väga kallid inimesed. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes üksteist armastavad ja neil ei pea olema lapsi, et nad moodustaksid perekonna. Perekond saab olla ka siis kui on ainult kaks inimest, kes soetavad omale korteri või maja ja on koos õnnelikud. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse keskkoolis, nii vanaema ja vanaisa käisid ühes klassis. Vanaisale oli vanaema algusest peale meeldinud, aga nagu mehi teades ei näita nad oma tundeid välja. Ühel kooli klassiõhtul võttis vanaisa vanaema tantsima ja sosistas talle kõrva,et ta meeldib talle.Vanaema vastas siis, et tema talle ka ja sellest ajast saadik on nende vahel olnud meeldimine, mis kasvas edasi armastuseks. Vanaema ja vanaisa olid koos
kohta, kus oleks õpetatud teda profesionaalselt maalima. Kahjuks polnud vanaisal võimalik seda finantsiliselt teha ja see asi jäi sinnapaika. Peale Otepää Keskkooli lõpetamist asus vanaisa Tallinna kinomehaanikuks õppima, elas seal kaks aastat ja peale kooli lõpetamist kolis tagasi Otepääle. 3. TÄISKASVANUIGA Peale Tallinnast naasmist elas vanaisa Otepääl oma vanemate juures. Ta kohtas oma esimest naist Mari 1952.aastal. Algus oli kõik ilus, neil sündis kaks tütart. Mari oli lastega kodune ja Ilmar käis mööda külasid tantsupidudel kinofilme näitamas. Juba abieluaastate alguses tekkis noorel perel palju probleeme. Ilmarile meeldis napsutada. Ta oli väga nägus mees ja tema ümber keerles palju ilusaid naisi. Ta oli pidevalt perest eemal kinofilme näitamas ja sellepärast Mari tundis ennast üksikuna. Tänu sellele tekkisid neil usaldusega probleemid, mille tõttu nende kooselu jäi üsnagi lühikeseks. 1957. aastal kolis Mari koos lastega Valka elama
ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend Albert sai miilitsas tööd ja see võimaldas neil kolida paremasse kohta. Albert ei jäänud kauaks sinna elama, kuna ta abiellus oma pruudiga ja ta läks oma pruudi juurde elama. Korterisse jäid elama Rudolf, minu vanaema, Elmiire ja ta tütar. Kui minu vanaema oli jõudnud kuuendasse klassi lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et Ernale tehakse ülekohut. Foto 2. Vasakul Erna ja kõrval Elmiire tütar Helbe.Fotograaf ja pildistamise aeg teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust.
mis olid aga riigi poolt saadi kas talongide eest , mida sai kas kaltsu viies , jõhvikaid korjates või muud see sarnast tehes . Asutused andsid ka kortereid , kuigi neil olid pikad järjekorrad , mõned ootasid isegi 10 aastat , et korterit saada , kuna kortereid oli vähe , teised , aga läksid isegi teise kehvemasse asutusse , et kiiremini korterit saada . Mõnikord elas sel ajal isegi kolm põlvkonda ühes korteris , kui oodati järjekordades . Mööbel oli tavaliselt kas vanavanemate omad või saepurukilbist mööbel ( sektsioonkapid jne. ) , mida tol ajal hakkas massiliselt levima . Mööbliga oli samamoodi nagu korteritega , et pidi ootama järjekorras , mõned pidi ootama isegi 5 aastat . Ka neid sai kiiremini , kui said kuskilt talonge ning need esitasid . Kaubavalikus on suur muutus selles , et siis oli kõike samasugused , kui mingi asi välja tuli , oli see masstoodang ning välismaa kaup käis allaleti ning neid sai vaid tutvuse kaudu
” Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208- 1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu.” Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli.
kalleid rätte ja kullatikandit." Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (15581629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST · Töökus on enam kui rikkus. · Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. · Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli.
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mr
Bakuuse naftat puurima. Tair igatseb saada naftakangelaseks, kellest kirjutaks tollane ajakirjandus. Väga kiiresti vormistataksegi ta tööle ning viiakse naftaplatvormile välja õppima. Tair töölevormistajaks on trusti juht varastes 40.ndates Kudrat Ismanail-zade, kes on romaanis (koos oma naisega) üks näitjuhtivtöötaja kujusid. Naftaplatvormil hakkab Tairi aga välja õpetama 60- aastane Ramazan. Tairil on pillimängu- ja lauluoskus, see kergendab tal töökollektiivi sümpaatia võitmist. Siiski sõltub kellegi seisund töökollektiiivis ja tolleaegses ühiskonnas peamiselt tema tööalastest saavutustes. Kirjanik näitab, et ehkki Kudrat Ismanail-zade'le ja Ramazanile hakkab entusiastlik Tair kohe meeldima, ei näita nad oma poolehoidu avalikult välja, ootades enne kiitust ära Tairi tööalase kasvamise. Ent see ei ilmne kaugeltki kiiresti. Tair põhjustab kogenematusest ja koduigatusest mitu tööõnnetust. Ta ei suuda töötajana nii kiiresti areneda kui sooviks
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude kitsuse tõttu. Vaimsem harrastus oli markide kogumine, mille juurde on ta viimastel aastatel tagasi tulnud. Perekond 7 Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Lauris lõpetas ülikooli
peremudelit, et iga üks vaatab ise, kuidas hakkama saab. Natasa rostova teose alguses on 13aastane, 1805. Aastal. On siis tunneteinimene, väga kaunis, naiselik, kelle naiselikkus on nii võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui võsukesed said teatud aastad vanaks, siis saadeti nagu väljanäitusele, esimesele ballile. Esimesel ballil olles tahab kangesti tantsima saada. Tantsima võttis Pierre Bezuhhov. Esimene suur armastus Andrei Bolkonski. Kohtub Bolkonskiga, peab temaga abielluma, aga juhtub niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida
vabastamata ja suri mõnede andmete järgi laagris 1943 või 1944, teiste järgi vabastatuna teel Poolasse 1944 või 1945. Nii kasvas Jaan isata, nagu paljud tema eakaaslased Eestis ja mujal Euraasias. Teised omaksed pääsesid küüditamisest ja vangistusest. Onu Leo, kes oli Saksa sõjaväes, tegi läbi taganemise Tsehhimaani, vangilaagri, töötas puusepana Ameerikas ja töölisena Rootsis. Tal ei olnud lapsi, nii on Jaan oma vanavanemate ainus järeltulija. Jaani ema kaotas küll oma mehe tõttu võimaluse töötada prantsuse keele õpetajana ja pidi otsima muid võimalusi end elatada, töötades mitmeid aastaid 1950ndate alguspoole veterinaarbakterioloogia laboratooriumis. Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on nagu nimetatud seotud vanaisa kodu Kallastega. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis lapsepõlves mitmel puhul. Mõtles
pingviinimuuseumit voodi all kingakarbis paremaid päevi ootamas ei ole, soovivad nad, et neil see oleks. -3- KÄITUMINE Perekond Perekonnasidemed on Belgias tugevad. Paljud nädalalõpud veedetakse mujal elavaid perekonnaliikmeid külastades, kasvõi rituaaliks kujunenud põsesuudluseks ja lühikeseks keelepeksuks enne poodidesse lendamist. Selle asemel, et neid külaskäike vältida, onude ja vanavanemate armee ja selle tasuks, et nad head meeleolu üleval hoiavad, võivad oodata kinnimakstud sööki-jooki. Pere ja sugulastega söömine on üks peamisi meelelahutusi. Enamik belglasi elab oma pereliikmetega lähestikku. Ning tõepoolest, riigis, kus suuremad linnad nagu Brüssel ja Antverpen asuvad maanteed mööda minnes teineteisest ainult 35 minutise tee kaugusel. Kunagi oli igal perel katusekorrusel oma vanaema.
Geneetiline ehk bioloogiline isa – on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; Juriidiline isa – mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; Sotsiaalne isa – mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; Psühholoogiline isa – mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks (Huttunen, J. (2006). Parenthood from the fathers point of view. WELLCHI Network Conference 2. [02.11.2007]). Ideaalne olukord oleks selline, et kõik need neli isakuju oleksid ühes. Ent tavaliselt see siiski nii ei ole. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa – mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda
hoolitsev, hell... aga mingil ajal asi muutus sada protsenti. Millest? Selles asi ongi, et ma ei tea.» Kert meenutab nende esimest kohtumist. Pealtnäha oli see lihtne neid tegi tuttavaks ühine sõber. «Pärast tutvumist hakkas mu tulevane vaikselt helistama, umbes poole kuu möödudes muudkui rääkisime, tundide kaupa. Ja siis koliski mu juurde elama. Ma ise kutsusin. Sellepärast, et armusin temasse peaaegu esimesest silmapilgust ja ta oli mul põhimõtteliselt esimene tütarlaps, esimene naine.» Kert pole oma naist petnud peale paari kerge korra. Ta ei ole ringitõmbaja tüüp, need kaks kõrvalehüpet on olnud põhjusel, et naine ei jaga temaga armastust. Ja need hüpped olid ammu, aastaid tagasi. Viimasel ajal on Kert loobunud mõttest leida armastust, pigem harjutab endas kannatlikkust. «Ma ei tahaks oma naisest mingi hinna eest lahku kolida. Ikka loodan, et äkki ta võtab veel
lapsepõlvekodust ega ole veel oma peret loonud. Teise kolmandiku moodustavad 2- liikmelised leibkonnad, eelkõike keskealised ja vanemad abielupaarid, kelle lapsed on kodunt lahkunud, aga ka lapsega üksikvanemad. Peaaegu viiendikus leibkondadest on 3 liiget, enam kui 3-liikmelisi on samuti ainult viiendik. Kodunt lahkumine ja oma leibkonna moodustamine toimub Eestis suhteliselt hilja, paljud noored täiskasvanud omavad veel vanemate leivas elades haridust ja otsivad tööd. Leibkondi saab liigitada ka teistmoodi kui liikmete arvu järgi. Tabel näitab, et alaealised lapsed kasvasid 2006. aastal enam kui veerandis Eesti leibkondades. LEIBKONNA TÜÜP % Üksik pensionär/tööealine 31,8 Pensionäripaar/tööealiste paar 20,5 Üksikvanem alaealiste lastega/lapsega 4,4 Paar alaealiste lastega/lapsega 23,9
- „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks,
On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis. Tal lähevad segi tegelik elu ja see raamatureaalsus, tahaks oma ellu seda raamatureaalsust. Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva
..................................................................................11 2.2.1. Eestlaste muinasusundi põhjal................................................................................ 13 2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime............................................................................. 13 2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime.........................................................................14 2.2.1.3. Vanavanemate järgi..........................................................................................14 2.2.1.4. Lapse sünnikuupäeva järgi...............................................................................15 2.2.1.5. Teise isiku järgi................................................................................................16 2.2.2. Maris Saare küsitluste põhjal.................................................................................. 17
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX sajandi ka kriitiliseks reali
Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks, kas tema kehal on märk, mis kinnitab tema isikut (põgenenud sunnitööline Surma-narritaja). Preili Michonneau jääb nõusse. Teda aitab teine pansionaadi elanik Poiret. Vautrin osutubki põgenenud kurjategijaks ja ta võetakse kinni. Michonneau sattub pansionaadi elanike põlguse alla, kuna on salakuulaja. Ta lahkub pansionaadist ja Poiret läheb koos temaga
,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp Inimese probleemides on süüdi ühiskond (,,Külmale maale") Kõrgperioodi alguses Ajalooline triloogia o Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile
Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta. Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära kuulata *kelle suhtlemises on palju kriitikat, enda kaitsmist, põlgust, müüride ehitamist teineteise vahele, pole oskust vähendada konfliktide intensiivsust. Põlgus (sead iseend kõrgmale kui teise-võimupositsioon) oli kõige sagedasem tegur, mis ennustas lahutust. Vanemad, kes lahutavad, on tihti negatiivsemad, kergemalt ärrituvad ja vähem soojad/kontrollivad. Nende lastel erineb sageli käitumishäireid,
otsa, andes ülejäänud õhtu Mõmmile korraliku show.Peale seda ööd sai suureks painajaks Leemetil hoida saladuses Salme ja ta sõprade ees fakti, et on neid paljalt näinud, samamoodi oli piinaks ka see, et ei saa Salme ja Mõmmi suhteid kituda, sest see paljastaks ka tema patu. Sel samal päeval kui Hiielt saidi teada naiste vihtelmise kohta tollel ööl vandus Leemet, et käib tihedamini Hiiet vaatamas, sest elades Tambeti kodas tuntsid seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla. Hiiega rääkides said teada tema kurvast kohustusest huntide ees neid toita päevast päeva tehes rasket, verist tööd terava kirvega mis kohe ültse ei sobinud tütarlapsele. Hiie mainis, et kui hundid ei saa süüa hakkavad nad ulguma koledasti ja siis tuleks Tambet ja pahandaks kohutaval moel. Leemet võttis kätte ja õpetas Hiiele ussisõna huntide magama oanemiseks
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le
Mõlemad vastavad Mine, mine, miniake, / mine mehe meelta mööda, /käi kaasa käsku mööda! Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui himud. Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata. Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris aga nn
kadestatakse naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski vallaline, egoist elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega. Peab oma põhimõtetest kinni reeglid paika pandud. Kaastundlik, suudab ja julgeb valelikust mööda vaadata. Karenin hingetu masin, samas elav in, kes võimeline kannatama
1. Lapsesõbralikud riigid, mille otseseks eesmärgiks on sündimuse suurendamine (Ida-Euroopa maad, Prantsusmaa, Kreeka) 2. Helde lastepoliitikaga riigid, kuid eesmärgiks ei ole laste arvu suurendamine vaid sotsiaalne ja sugude vaheline võrdsus ja perede heaolu (Skandinaavia maad) 3. Inglismaa ja Iirima, kus riik toetab suhteliselt tagasihoidlikult lastega peresid ning piirdub vaid nendega, kellel on kõige suurem puudus Eesti on liikumas esimesest rühmast teise. Riikide perepoliitika eesmärgid: 1) Perekondade rahaline toetamine erinvate hüvitiste ja toetuste kaudu; 2) Töö- ja pereelu ühildamise toetamine; 3) Teenuste osutamine; 4) Perekonnaelu tugevdamine; 5) Naiste ja laste õiguste kaitse; 6) Sündimuste soodustamine. Perepoliitika meetmed: Otsene majanduslik toetus peredele Peredele suunatud teenuste arendamine (tervishoid, lapsehoid)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega po
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Eliise Muru MARIE CURIE Referaat Juhendaja PhD Jaanis Priimets Rühm: Füüsika-4 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA............................................................................... 4 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga......................................................................4 1.2 Ülikooliaastad..................................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie...........................................................................8 2.2 Raadiumi avastamine...............................
1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa - mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on viljastamisel kasutanud spermadoonori võimalusi või otsustanud üksi last kasvatada. Juriidiline isa võib olla kas lapse pärisisa või hoopis lapse lapsendanud kasuisa, kuid tal ei pruugi alati kujuneda lapsega häid ja usalduslikke suhteid
probleemid kaaslastega suhtlemisel üksindustunne, teised näivad lapsikud, kergesti ärrituvus ja vihastumine; muutused iseloomus enesessetõmbumine või väljaelamine; pessimism tuleviku suhtes tulevik muutub lühikeseks; väärkäsitlused. Vaatleme leinaprotsessi ja abistamise iseärasusi erinevas eas lastel. Väikelastel on olulisim hirm saada mahajäetud, seetõttu on abis tähtis füüsiline ja psüühiline kohalolek. Ei tohiks teha elumuutusi, nt. kolida uude elukohta. Säilitada tuleks igapäevaelu rutiinid, nt. jätkata lasteaias- või kooliskäimist nii ruttu kui võimalik. Tuleb teada, et väikelastel esineb suhteliselt sagedamini kehalisi sümptomeid. Nad võivad emotsionaalsele pingele reageerida isegi palaviku või krambiseisunditega. Tuleks võtta ära süütunded (nt. võib laps mõelda, et ema suri sellepärast, et ta ei kuulanud sõna või tegi pahandust). Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
